Uudised

Eesti õhuvägi võimaldab Rootsi hävituslennukitel Saab JAS 39 Gripen kasutada Ämari lennubaasi.

“Tegemist on peale taasiseseisvumise esmakordse ühisõppusega Eesti ja Rootsi õhuvägede vahel,” ütles õhuväe staabiülem õhuväe ülema ülesannetes kolonel Riivo Valge. „See on kindlasti huvitav väljakutse mõlemale osapoolele ning suurepärane võimalus koostöö harjutamiseks erinevate riikide vahel,“ lisas kolonel Valge.

Ämari lennubaasi saabub õppusel osalev eskadrill kaheksa JAS 39 Gripen hävitajaga 22. mail. Koos lennukitega paikneb õppusel ajal Ämaris ligi sada Rootsi õhuväelast. Lennud toimuvad ööpäevaringselt ja õppuse õhulahingud peetakse Rootsi õhuruumis, kuid hävitajaid võib näha lendamas ka Eesti taevas. Rootsi õhuväelased harjutavad õppusel koos partneritega erinevate õhuoperatsioonide läbi viimist.

AFX18 õppusest võtab osa kuni 3500 vormikandjat ning kaasatud on kõik Rootsi kaitseväe väeliigid. Välisriikidest osalevad lisaks Eestile veel Soome, Prantsusmaa ning Hispaania.

„Maailmasõdadest jäänud lõhkekehade leidmiseks oleme määranud miinitõrjeoperatsiooni otsingualad koostöös ekspertide ja ajaloolastega, et tagada täpsus ning töö tulemusena üha suurem ohutus Eesti majandusaladel ning enim kasutatavatel laevateedel," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.

Eesti mereväe korraldataval miinitõrjeoperatsioonil osaleva NATO 1. alalise miinitõrjegrupi sõjalaevad on leidnud Tallinna lahest üle kümne lõhkekeha. Tuvastatud on Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärinevad Vene päritolu ankurmiinid M06 ning M12, millest igaüks kaalub ligi pool tonni. Leitud on ka neli RBU-tüüpi allveelaevade vastast raketti, UDM-tüüpi põhjamiin ning SAB-250 lennukipomm.

Sõrve sääre lähistelt on rahvusvahelised üksused leidnud kaheksa Vene päritolu M08 ankurmiini ning viis Saksa päritolu Teise maailmasõja-aegset LMB-põhjamiini. Teistelt otsingualadelt on tuvastatud erinevaid põhjamiine, lennukipomme, ankurmiine ja miiniankruid. Kaardistatud on ka mitmeid ajalooliste lõhkekehade sarnaseid objekte, mis on esialgu eksperthinnangu ootel.

„Venelased veeskasid Esimese ja Teise maailmasõja ajal Tallinna lähistele kokku ligi 8000 ankurmiini M06, M08 ning M12, et takistada Saksa sõjalaevade liikumist Peterburi suunal,“ ütles militaarajaloolane kaptenmajor erus Uwe Wichert seniste leidude kohta.

Eesti mereväe juhtimise all jaotuvad mitmete tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele. Rahvusvaheliste üksuste ülesanneteks on Eesti territoriaalmerelt lõhkekehade avastamine, identifitseerimine ja kahjutuks tegemine.

Miinitõrjeoperatsioonil osalevad ka miinitõrjeeskaadri Baltron laevad ning partnerid Rootsist Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitavad laevadelt saadud teabe ja fotode põhjal lõhkekehad identifitseerida.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Fotod miinitõrjeoperatsioonil leitud lõhkekehadest:

Teised Open Spirit 2018 fotod:

„Suurõppuse Siil tolm ei ole jõudnud veel langeda, kui mõlemad Eesti brigaadid on harjutamas koostööd ja lahingutegevuse koordineerimist liitlastega. Diviisi raamistik annab ülematele ja staapidele hea võimaluse harjutada, jagada kogemusi ning tajuda rahvusvahelise sõjalise operatsiooni kogu keerukust,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

Saber Knight 2018 on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus vastavalt õppuse stsenaariumile harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja läbiviimist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse riigi Botnia rünnak. Lisaks Eesti ja Taani kaitseväelastele osalevad õppusel Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide, Briti, Kanada ja Saksamaa liitlased, kokku ligi 1000 vormikandjat.

1. jalaväebrigaad on Taani diviisiga väljaõppeliselt seotud alates 2009. aastast, 2. jalaväebrigaad integreeriti diviisi väljaõppetsüklisse eelmisel aastal.

Tartumaa Rajaleidja keskuse korraldatud selleaastasel Tartu linna ja  maakonna põhikoolide õpilaste karjääriteemalisest maastikumängust võttis osa 15 4-liikmelist võistkonda. Võistluse raames läbisid rühmad erinevaid punkte, kus lahendati karjääriteemalisi ülesandeid ja harjutati meeskonnatööd.

„Kõrgema sõjakooli korraldatud harjutus pani proovile noorte mälu ja muidugi ka meeskonnatöö oskuse. Võistkondadel läks väga hästi, olen üllatunud, et nad nii paljusid esemeid teavad ja meelde jätavad, üks meeskond sai kõikide esemete tundmisega hakkama. Tänane on näidanud, et kõige paremini läheb neil, kes panevad paika plaani ja jaotavad meeskonnas ülesanded ära,“ ütles kõrgema sõjakooli poolne ülesande läbiviija maaväe kadett Kaur Koiduste.

Kõrgema sõjakooli poolt organiseeritud harjutuses pidid võistlejad ette antud aja jooksul liikuma ümber maha märgitud sektoriteks jagatud ringi, mille sees olid erinevad kaitseväelastele vaja minevad esemed ning need sektorite kaupa meelde jätma. Pärast aja lõppu eemalduti esemetest ning võistkonnal tuli üles kirjutada nii palju esemeid vastavalt sektoritele, kui meelde jäi.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Fotod:

„Eesti jaoks on oluline, et NATO sõjaline heidutus oleks tagatud kiiresti siiratavate ning kokkuharjutanud jõududega. NATO tippkohtumise eel on meie eesmärk, et kaitseplaanide koostamisel lähtutaks reaalsest julgeolekuolukorrast, mis tähendab, et vägede liigutamise kiirus on kriitilise tähtsusega,“ ütles kindral Terras.

NATO sõjaline komitee arutas ka alliansi lõunatiiva kindlustamisega seotud küsimusi ning NATO juhtimisstruktuuri kaasajastamist.

Kaitseväe juhataja sõnul toetab Eesti võrdset lähenemist mistahes julgeolekuväljakutsetega tegelemisel. „Eesti peab stabiilsust NATO lõunatiival oluliseks. Oleme solidaarsed oma liitlastega ning toetame reaalse jõuga seal, kus meie oskused ja kogemused lubavad, näiteks suurendame lähiajal oluliselt oma sõjalist panust Afganistanis ja Malis,“ ütles kindral Terras.

Lisaks täna Brüsselis aset leidnud kohtumisele osales kaitseväe juhataja eile Euroopa Liidu sõjalise komitee istungil, kus ühe võtmeteemana arutati nõndanimetatud sõjalise Schengeni ehk piiriülese sõjalise mobiilsuse küsimusi. „Liitlaste raskerelvastuse ja inimjõu vajadusel loetud tundide ja päevadega liigutamiseks on tarvis investeerida taristusse – eelkõige sildadesse ja maanteevõrku – ning tuleb töötada seadusandlusega, et vähendada relvajõudude siirmist tõkestavat bürokraatiat,“ ütles kindral Terras.

Kindral Riho Terras kui pikima staažiga Euroopa Liidu sõjalise komitee liige valiti ka EL-i liikmesriikide kaitseväe juhatajaid koondava esindusorgani vanemaks.  

NATO sõjaline komitee koosneb liidu liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

Euroopa liidu sõjaline komitee koosneb liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest ning juhib kõiki sõjaväelisi tegevusi euroliidu raamistikus, eelkõige sõjaliste missioonide ja operatsioonide planeerimist ja läbiviimist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alusel ning sõjaliste võimete arendamist.

"Oluline on tutvustada mereväge ka laiemale üldsusele, sest rahvusvahelistel miinitõrjeoperatsioonidel osalemine ja liitlaskohustuste täitmine viib meie sõjalaevad tihti Eestist eemale," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.

Ugandi kuulub koos Sakala ja Admiral Cowaniga mereväe Sandown-klassi miinijahtijate hulka. Kõigil kolmel sõjalaeval seisab ees moderniseerimine Ühendkuningriigis. Eesti miinijahtijad saavad lähiaastatel uued miinijahtimise sonarid, radarid, lahingjuhtimissüsteemid ning laevapere väljaõppe uuema tehnikaga töötamiseks. Seni on Eesti territoriaalmerest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, võimeuuendusprojekt loob eeldused veelgi resultatiivsemaks tööks.

Pardatähisega A433 mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola kuulub Lindormen-klassi. Sisu ning tehnika poolest ulatuslikult kaasajastatuna arvati laev mereväe teenistusse 2016. aasta lõpus. Möödunud aastal oli Wambola määratud NATO merelise üksuse lipulaevaks.

Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe laevastik koosneb miinijahtijatest ning miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest.

Alates 1999. aastast toimuvatel kõrgematel riigikaitsekursustel osalevad poliitikud, ametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed eestlased. Kursusel tutvustatakse Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust. Ühtlasi edendatakse koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitsega.

Foto: Mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola (esiplaanil) ning miinijahtija Ugandi

„Rakendus aitab tsiviil-militaarkoostöö meeskondadel täpselt määrata kahjustuste ulatust ja iseloomu ning jagada seda parandustöid tegeva ettevõtte või kaitseväe üksusega,“ ütles tsiviil-militaarkoostöö üksuse ülem major Viljar Kurg. „Mobiiltelefon registreerib asukoha, mis aitab väga täpselt kirja panna kus ja millal on tee või maastik kannatada saanud ning lisada kahjustuste fotod ning mõõtmed.“ Kure sõnul aitab rakendus infosüsteemi lisada ka info milline üksus võis kahju põhjustada, samuti maa omaniku ja tema kontaktandmed. „Rakendus aitab ettevõttel või üksusel, kes tuleb tee- või truubi kahjustusi parandama paremini valmistuda ning kiiremini koht üles leida, samuti on tal juba eelnevalt olemas info, milliseid töid on vaja teha.“

Kure sõnul läheb kogu info kahjustuste kohta ühtsesse andmebaasi, kus seda on senisest oluliselt lihtsam hallata kui varasematel aastatel kasutusel olnud Exceli tabel võimaldas. „Sel aastal esmakordselt kasutusele võetud süsteem on juba näidanud, et saame nüüdsest kahjudega kiiremini tegeleda, samuti saame teha ettepanekuid, kuidas rakendust edasi arendada ja senisest veelgi paremaks muuta,“ ütles Kurg.

Rakendus võimaldab määrata muu hulgas kahjustuse liigi – roopad, augud või muu ning näitab ära, kui kaugel on parandustööd.  Lisaks kaitseväele saavad vajadusel rakendust kasutada ka ettevõtted, kes aitavad teid parandada.

Rakenduse välja töötamisse panustasid kaitseinvesteeringute keskuse ning kaitseväe militaargeograafia, infotehnoloogia ja tsiviil-militaarkoostöö spetsialistid.

Suurõppus Siil kestis 2. maist kuni 13. maini ja selle raames mängiti läbi erinevad stsenaariumid, mille käigus harjutasid koostööd politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Kaitseliit, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused ja teised organisatsioonid ning liitlaste ja partnerriikide relvajõudude üksused. Õppusest võttis osa üle 18 000 inimese 19 riigist.

Sama juhtumi kohta on päringu teinud ka New Yorgis paiknev ja looma- ning keskkonnauudistele keskendunud väljaanne The Dodo.

Siilil osalenud sõdurid kohtusid metsas eksinud põdravasikaga ja informeerisid sellest keskkonnaametit, kust anti teada, et põdraema tuleb ilmselt vasikat otsima alles öösel, kui inimtegevus vaikseks jääb. Hirm, et inimesega kokku puutudes jäävad vasikale külge võõrad lõhnad, pidi olema pigem müüt. Öösel oli veel vasika häält kuulda, kuid hommikul saabunud veterinaaramet märkas värskeid täiskasvanud põdra jälgi, mis oli selge märk, et põdraema leidis vasika.

Suurõppus Siil kestis 2. maist kuni 13. maini ja selle raames mängiti läbi erinevad stsenaariumid, mille käigus harjutasid koostööd politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Kaitseliit, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused ja teised organisatsioonid ning liitlaste ja partnerriikide relvajõudude üksused. Õppusest võttis osa üle 18 000 inimese 19 riigist.

"Open Spiritil otsitakse lõhkekehasid aladelt, kuhu on Esimese- ja Teise maailmasõja ajal miine veesatud. Avastatud ja tuvastatud miinide kahjutuks tegemine toimub lõhkamise teel," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. "Veealused lõhkamistööd toimuvad ainult päevasel ajal, tagades suurima ohutuse ja häirides võimalikult vähe kohalikku tsiviilelanikkonda."

Tänavu kuni 25. maini Eestis aset leidval Open Spiritil osalevad 15 erineva liitlas- ja partnerriigi mereväelased, kokku ligi 850 inimest. Aktiivne miinitõrjeetapp kestab ööpäevaringselt vahemikus 14.-24. mai. Eesti mereväe juhtimise all jaotuvad mitmete tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele.

Muhu saarele Lõunaranna sadamasse on miinitõrjeoperatsiooni ajaks rajatud sukeldumisi toetav miinituukrite laager. Lisaks Eesti mereväe miinituukritele paiknevad seal ka Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Kanada, Poola ja Läti miinituukrid – kokku ligi 80 veealuste lõhkekehade kahjutuks tegemisele spetsialiseerunud kaitseväelast.

Eesti mereväe korraldatavast Open Spiritist võtavad osa NATO 1. alaline miinitõrjegrupp, miinitõrjeeskaadri Baltron laevad ning partnerid Rootsist Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitavad laevadelt saadud teabe ja fotode põhjal lõhkekehad identifitseerida.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Video: 

Fotod:   

Teised õppusega Open Spirit 2018 seotud fotod: 

„Ajavahemikul 12.-17. mai alustavad suurõppusel Siil osalenud üksused Lõuna-Eestist teed tagasi oma koduväeosadesse Tallinnas, Tapal ja mujal Eestis,“ ütles kapten Toomas Pärnpuu kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistusest. „Sellel ajavahemikul liigub teedel ligikaudu 1200 ühikut rasket tehnikat,“ lisas kapten Pärnpuu.

Kaitsevägi juhib tähelepanu, et kõige suurema koormusega liiklemise päev on pühapäev, 13. mai, mil Lõuna-Eestist liigub kolonnides Põhja- ja Kirde-Eesti suunas üle 1000 kaitseväe ja liitlasvägede sõiduki. Arvestades, et pühapäev on ühtlasi emadepäev ja kindlasti on ka palju tsiviilisikuid maanteedel liikumas, palutakse kõigil liiklejail varuda kannatlikku meelt ning rohkem aega turvaliseks kohalejõudmiseks.

Peamised marsruudid, millel tuleb arvestada tavapärasest suurema liiklustiheduse ning raskeveokite kolonnidega, on:

• Võru - Tartu - Tallinn (maantee nr: 2)
• Valga - Tartu - Jõhvi (maantee nr: 3)
• Tartu - Aravete (maantee nr: 39)
• Rõngu - Viljandi - Türi - Rapla - Tallinn (maantee nr: 52, 49 ja 15)
• Türi - Mäo - Tapa (maantee nr: 5)
• Tallinna ringtee - Paldiski (maantee nr: 11 ja 8)
• Väiksemaid kaitseväe kolonnide liikumisi toimub ka teistel Eesti maanteedel.

Video: