Uudised

Norra vaatleja brigaadikindral Bjoern Tore Solbergi sõnul demonstreerib 15 vaatlejariigi osalus usaldus- ja läbipaistvusmeetmete olulisust, mis põhinevad Viini dokumendil. „Vaatame eelkõige kuidas õppus on korraldatud ning kas see vastab väljakäidud suurustele. Meie hinnangul vastab õppus väljakäidud numbritele,“ ütles Solberg.

Välisvaatlejate kutsumise eesmärk on kasvatada riikidevahelist usaldust ja õppuste läbipaistvust ning näidata, et õppused on kaitseiseloomuga.

Inspekteerimisel osalenud NATO peakorteri relvastuskontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade piiramise nõuniku kolonelleitnant Thomas Westermanni sõnul on Eesti kaitsevägi hästi integreeritud Kaitseliidu ja vabatahtlikega, kes on valmis oma riigi hüvanguks panustama. „Minule kui OSCE vaatlejale on selline kaitsetahe väga muljetavaldav,“ lisas ta.

Soome vaatleja Ari Suonieni sõnul on ta näinud nii kaitseväelasi kui kaitseliitlasi ja võib kindlalt öelda, et Eesti süsteem töötab ning Soomel on mida õppida.

OSCE Viini dokumendi alusel tuleb üle 13 000 osalejaga õppuse korral saata kutsed kõikide ühenduse liikmesriikide vaatlejatele. Käimasolevat õppust on tulnud jälgima vaatlejad Valgevenest, Tšehhist, Taanist, Soomest, Saksamaalt, Itaaliast, Hollandist, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Venemaalt, Rootsist, Ühendkuningriigist, Ukrainast, USA-st, NATO peakorterist ja NATO Euroopa vägede ülemjuhatuse peakorterist.

OSCE Viini dokument on üks mitmest relvastuskontrolli reguleerivatest lepingutest, millega Eesti on liitunud. Relvastuskontrolli eesmärk on reguleerida riikide käitumist, et stabiliseerida globaalset ja regionaalset julgeolekukeskkonda, vähendada juhusliku sõja puhkemise riski ning pöörata tähelepanu eri relvaliikide kasutamisest tingitud võimalikele humanitaarmõjudele.

OSCE riikide vaatlejad lahkuvad Eestist esmaspäeval.

Lisaõppekogunemise Okas 2018 lõpurivistusel tänas kaitseminister Jüri Luik reservväelasi valmiduse eest osaleda riigikaitses nõnda lühikese etteteatamisega. 

„Reservväelaste najal seisab meie riigikaitse ning te olete meile väga olulised. Aitäh, et tulite ja olite valmis,“ ütles Luik. 

Kahele kiireimale õppekogunemise kutsele reageerinud reservväelasele, kes saabusid mõne tunni jooksul pärast kutse edastamist, andis kaitseminister oma meenemündi.

Kaitseminister Luik tänas samuti kõiki õhuväe tegevväelasi Okas 2018 kordamineku eest.

Lisaõppekogunemisel osalenud reservväelastest formeeriti radarpostide kaitseüksused, harjutati koostegevust, rännakut ja radarposti kaitset.

Vabariigi Valitsus otsustas 3. mai istungil kutsuda suurõppuse Siil raames 3.-6. maini lisaõppekogunemisele Okas 2018 õhuseiredivisjoni reservväelased.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 92. õhuseiredivisjoni reservüksuste koosseisu arvatud reservväelased, sealhulgas üksuse mobilisatsioonireservi määratud reservväelased.

Lisaõppekogunemise Okas 2018 eesmärk oli kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemise ja lahinguvalmiduse kontrollini.

Lisaõppekogunemine korraldati kolmandat korda, õppus oli harjutava iseloomuga, vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike.

Üksikvõitleja lahingvarustust ja oma tegevust tutvustasid Kaitseliit, naiskodukaitsjad, kodutütred, noorkotkad ja Eestis teeniva NATO lahingugrupi sõdurid.

Väljapanekule eelnenud puhkpilliorkestri kontserti juhatasid Sigrid Hint, Kadri Põder ja Kaido Kivi. Orkestri puhkpillimängijad on kuulunud Kaitseliidu juurde alates organisatsiooni asutamisest ning praegu näeb orkestris mängimas kolme põlvkonda ja mitmeid peresid.

Teisipäeval 8. mail saab soomusautot Estonia näha Tartus Riia mnt 12 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste maja ees.

Reedel kasvas õppus Siil mitu korda suuremaks, kui üle Eesti formeeriti Kaitseliidu üksused, tsiviilelu jättis mõneks ajaks seljataha ja tõusis relvile ligi 10 000 meest ja naist üle Eesti.

Terrase sõnul on Siili näol tegemist pärastsõjaaegse Eesti ajaloo suurima õppusega, kuhu panustavad ka politseinikud, päästeametnikud, vanglaametnikud ja tervishoiutöötajad.

Miinisadamas toimunud üritusel andsid kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili ülevaate õppuse juhtstaabi kokkukutsumisest, formeerimisest ja õppuse senisest käigust.

Samuti inspekteeris kaitseväe juhataja täna Harjumaal sisejulgeoleku ülesandeid täitvaid Põhja maakaitseringkonna üksuseid ning kohtus Kaitseliidu Harju, Tallinna ja Rapla malevate liikmete ning Soome reservväelastega. Kindral Terras avaldas tunnustust õppusel osalemise eest ja ütles, et tema üldmulje osalejate varustusest ning väljaõppest on väga hea.

Selleaastase Siili peamiseks eesmärgiks on harjutada maakaitse toimimist nii konventsionaalse kui tavatu sõjapidamise keskkonnas. Õppus hõlmab kogu Eestit ning keskendub lõpuosas Kagu-Eestis ja Põhja-Lätis toimuvale lahingutegevusele.

Õppus jaguneb kolme etappi, millest esimese 2. kuni 4. maini kestval õppusel osalevad üksused saavutavad lahinguvalmiduse; teises 4. kuni 7. maini kestvas faasis üksuste koostööõpe ja kolmandas etapis 8. kuni 12. maini õppelahingud.

Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja sel osaleb kokku üle 15 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlas- ning partnerriikide kaitseväelase.

Õppust on saabunud vaatlema üle 30 välisvaatleja OSCE-st ja teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Viimati toimus Siil 2015. aastal.

„Teeme Ära toimub üle Eesti ja loomulikult hoolivad ka kaitseväelased loodusest ja keskkonnast. Lepistu Vabaduspark on sümboolne koht, kus saame täna anda enda panuse, et lisaks julgeoleku tagamisele ka muul viisil kohalikku kogukonda toetada,“ ütles õppuse Siil tsiviil-militaarkoostöö ohvitser lipnik Marko Mihkelson.

Talgutel osalesid ligi 30 2. jalaväebrigaadi 22. jalaväepataljoni võitlejat, kes mõned tunnid kestnud heakorratöödel aitasid Lepistu pargis riisuda lehti ja risu, koristada oksi ning anda koos teiste talgulistega pargile väärikas ilme.

Lepistu Vabaduspark valiti teiste talgukohtade seast just seetõttu, et see on istutatud kohalike koolilaste poolt Vabadussõjas langenute mälestuseks. 2014. aastal taasavati seal ka mälestuskivi, mis meenutab Eesti vabaduse eest langenuid.

„Selleks, et suurendada õhutõrjepataljoni võimekust ja harjutada koostööd siin paikneva liitlaste lahingugrupiga, on väga oluline läbi viia mastaapseid lahinglaskmisi,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem major Tanel Lelov lisades, et laskeharjutus läks väga edukalt ning hea meel oli näha nii palju huvilisi nii reservväelaste hulgast, kaitseministeeriumist, keskkonnaametist kui ka kohalike elanike seast.

Siili raames toimuvad õhutõrjepataljoni lahinglaskmised algasid juba teisipäeval, kui sõdurid said laskeoskusi lendava sihtmärgi pihta proovile panna 12,7 mm raskekuulipildujaga Browning M2 ning 23mm õhutõrjekahuriga ZU 23-2. Lahinglaskmised kulmineerusid õhutõrjeraketi Mistral laskmistega.

Lisaks sellele lasi Tapal viibiv liitlaste lahingugrupp esimest korda siinses piirkonnas õhutõrje raketti HVM. Kokku lendasid sihtmägi poole 14 õhutõrjeraketti - kaks Mistrali, mis mõlemad tabasid sihtmärki ning 12 HVM raketti.

Õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Ülesannet täidetakse maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse radarite abil ülevaadet õhuruumi kohta.

Õppuse stsenaariumi järgi tuuakse kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda Tartu, Võru ja Valga kiirabi ning kaitseväe sõidukitega pea 100 väga erineva raskusastme vigastusega õppuse patsienti. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Kuido Nõmme sõnul harjutatakse sel õppusel EMO ja kogu kliinikumi toimetulekut masskannatanute situatsioonis.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on praktiline õppus vajalik haigla kriisiplaanide testimiseks ja reageerimisvõimekuse hindamiseks. „Küsimus ei ole selles, kas mõni masskannatanutega intsident juhtub, vaid pigem selles, millal see juhtub. Mida paremini oleme sellisteks puhkudeks valmis, seda suurem on võimalus neist olukordadest minimaalsete kadudega välja tulla,“ lisas Siigur.

Õppusel osalevad 60 täiendavalt tööle kutsutud kliinikumi töötajat – nii arstid kui õed ning Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengeid. Viimased osalevad õppusel nii haigla abipersonalina kui kannatanute rollis. Tööl olev personal jätkab õppuse ajal tavaülesannete täitmist.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste e ülem-arst kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul valmistub kaitsevägi laiapindseks riigikaitseks. „Meie eesmärk on valmistuda kriisiolukorraks, mida loodetavasti kunagi ei tule. Samas aga harjutame, et kui tekib kriis, siis haigla on valmis kriisiga toime tulema. Parim viis selleks on harjutada. Kaitseväes on väga hea väljaõppe saanud meedikud, kelle masskannatanute õpe on saanud praktilise kogemuse Afganistanis ning mujal kriisikolletes, kus Eesti on oma võitlejaid saatnud. Õppused on suurepäraseks võimaluseks õpitud teadmisi edasi anda,“ lisas Varblane.

Ajutiselt J-korpuse 1. korrusele üleviidavas erakorralise meditsiini osakonnas on tööl tavapärane personal – 5 arsti, 10 õde, 8 põetajat ja 2 klienditeenindajat. EMO töötab L. Puusepa 8 J-korpuse 1. korruse ruumides laupäeval, 5. mail kell 09.30 kuni 17.30. Sel ajavahemikul palume EMOsse pöördumiseks kasutada N. Lunini tn poole jäävaid uksi. Maja ees on parkimiskohad, millel parkimiskella kasutades on esimene tund parkimist tasuta, edasi 0,6 €/h. Teisele poole N. Lunini tänavat jäävates parklates on parkimine tasuta. Sünnitajatele on tagatud sissepääs ka EMO uksest. Sünnitajaid toovale transpordile on arvestatud kolm parkimiskohta EMO kiirabihalli taga. Palume liiklemisel olla ettevaatlikud, sest liiklus on õppuste tõttu oluliselt tihedam kui piirkonnas laupäeviti tavaks.

Kindral Chachibaia kohtus täna Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ja kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga, kellega arutati koostöövõimaluste ning regionaalse julgeolekuolukorra üle. Kindral Chachibaia külastas ka kaitseväe kalmistut, kus asetas pärja langenud kaitseväelaste mälestuseks.

Järgnevatel päevadel külastab Georgia kaitseväe juhataja Tapa linnakut ja seal paiknevat liitlaste lahingugruppi, NATO koostöise küberkaitse oivakeskust ja Kaitseliidu peastaapi ning väisab ka suurõppust Siil. Georgia kaitseväe juhataja visiit lõppeb pühapäeval.

Eestit ja Georgiat seob pikaajaline kaitsevägede koostöö, teiste hulgas osalevad suurõppusel Siil 2018 ka Georgia kaitseväelased.

Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul on Siil selle aasta olulisemaid ettevõtmisi kogu Kaitseliidus. „On väga oluline, et ka võimalikult suur hulk Naiskodukaitse liikmetest osaleksid õppusel. Nõnda näitame, et me pole organisatsioon paberil, vaid reaalne jõud, kes tõesti tuleb vajadusel välja,“ ütles Tooming.

Naiskodukaitse üks olulisem ülesanne õppusel Siil 2018 on kõikides maakondades korraldada evakuatsioonipunktide rajamine, tegevuste korraldamine ja tagamine. Selle raames harjutatakse õppusega seotud Kaitseliidu liikmete perede ja mõnes maakonnas ka kohaliku elanikkonna vastuvõtmist ja evakuatsioonipunkti protseduure. Evakueeritavatele tagatakse toitlustamine ja meditsiin, toimuvad elanikkonnakaitse alased õpitoad ning organiseeritakse tegevusi lastele.

Õppuse esimesetel päevadel tegelevad naised peamiselt õppusele tulijate vastuvõtu ja formeerimisega. Naiskodukaitse Tartu ringkonna liige Kerli Prants ütles, et tema jaoks on õppusel osalemine võimalus otseselt panustada riigikaitsesse. „Olen hetkel tagamismeeskonna koosseisus reguleerija ning õppus annab hea kogemuse ühtse meeskonnana tegutsemist harjutada. Hoolimata sellest, et oleme paari päeva jooksul vähe magada saanud, oleme juba kogenud, et oma meeskonnaga võib iga kell luurele minna,“ ütles Prants.

Naiskodukaitsjad on ka varasemalt osalenud kõikidel kaitseväe ja Kaitseliidu suurõppustel, kuid nii suur koosseis on esmakordne, kuna kogu liikmeskonda pole eelnevalt õppusele kutsutud.

15. maini kestev suurõppus Siil 2018 toob kokku enam kui 15 000 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, kaitseväelast, liitlast, politseinikku ja päästetöötajat harjutamaks laiapindse riigikaitse tegevusi.