Uudised
-
Prantsusmaa õhuväelased asusid valvama Balti riikide õhuruumi
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras andis Itaalia õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest. Samuti tervitas ta Prantsusmaa õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis.
Kaitseminister Jüri Luik ütles oma kõnes, et koostöö Itaaliaga oli suurepärane ning on heaks näiteks jagatud julgeolekust. „Samal ajal kui itaallased juhatasid missiooni Ämari õhuväe baasist, panustasid Eesti sõdurid rahvusvahelistesse operatsioonidesse Lõuna-Euroopa äärealadel,“ ütles Luik.
Ühtlasi tervitas kaitseminister saabunud Prantsuse kontingenti. „Prantsusmaa on olnud üks püsivamalt Balti õhuturbe missiooni panustavaid riike. Prantslaste saabumine Ämarisse näitab erandlikult head sõjalist koostööd Eesti ja Prantsusmaa vahel,“ ütles Luik.
Eestis õhuturbemissiooni alustanud Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal, õhuturvet hakkavad nad tagama lahinglennukitega Mirage 2000-5.
Tseremoonial osalesid kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kaitseminister Jüri Luik, Prantsusmaa kaitseväe õhuoperatsioonide ülem kindralleitnant Jean-Christophe Zimmermann, brigaadikindral Panagiotis Dimopoulos liitlaste õhuõperatsioonide juhatusest, Itaalia ühendoperatsioonide staabi ülema asetäitja kindralmajor Nicola Lanza de Cristoforis, Itaalia vabariigi suursaadik Filippo Formica ja Prantsusmaa suursaadik Claudia Delmas-Scherer.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.
NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus 2. mail võttis Taani lennusalgalt valvekorra üle hävitajatega F-16 relvastatud Portugali õhuväe lennusalk.
Fotod:
-
Liitlaste ründelennukid teevad Eesti õhuruumis madallende
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist.
Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Siil on 14. maini kestev suurõppus, kus ligi 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, politseiametnikku, päästetöötajat ning liitlas- ja partnerriigi sõjaväelast harjutab laiapindse riigikaitse toimimist.
-
1. jalaväebrigaadis algas reservväelaste formeerimine
„Siil on meie jaoks alanud ootuspäraselt. Suur abi formeerimisel on nii sel kui varasematel kordadel kaitseliitlastest, kes on kogenud formeerijad. Ilma kaitseliitlasteta oleksime me palju aeglasemad,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm ning lisas, et on väga tänulik kaitseliitlaste panusele.
Reservväelased formeeriti täna tagalapataljoni, Viru jalaväepataljoni, Kalevi jalaväepataljoni, Scoutspataljoni, suurtükiväepataljoni, luurekompanii, staabi- ja sidekompanii ning brigaadi staabi koosseisu. Õppekogunemisele saabus reservväelasi üle kogu Eesti, kuid oli tulijaid ka kaugemalt.
"Olin reservõppekogunemisest väga huvitatud ja kuna ka ajateenistusse läksin vabatahtlikuna, ootasin seda väga. On hea meel olla üle pika aja Eestis ja anda oma panus Eesti riigile," ütles õppekogunemisele Saksmaalt saabunud reamees Arko Sinilaid, kes on eemal viibinud juba üle 10 aasta. Reamees Sinilaid lisas, et ootab õppuselt uusi teadmis ja kohtumisi vanade võitluskaaslasega ning leiab, et on oma riigi kaitse on tähtis ja selle nimel tasub ka kaugelt kohale tulla.
Suurõppus Siil kestab 2. kuni 14. maini ja jaguneb kolme etappi, millest esimese 2.-4. maini kestval õppusel osalevad üksused saavutavad lahinguvalmiduse; teises 4.-7. maini kestvas faasis üksuste koostööõpe ja kolmandas etapis 8.-12. maini õppelahingud. Siili fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel.
-
Kaitseväe juhataja teade reservväelastele lisaõppekogunemiseks
Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 3. mai 2018 otsusele korraldab kaitsevägi 3. maist 6. maini 2018 lisaõppekogunemise Okas, millega kutsutakse teenistusse 92. õhuseiredivisioni reservväelased. Kokku kutsutakse teenistusse 223 reservväelast.
-
Valitsus kuulutas välja lisaõppekogunemise 223 reservväelasele
Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 92. õhuseiredivisjoni reservüksuste koosseisu arvatud reservväelased, sealhulgas üksuse mobilisatsioonireservi määratud reservväelased.
Reservis olevad inimesed, kelle üksus lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud tänase päeva, 3. mai 2018, jooksul ilmuma Kaitseväe Ämari lennubaasi.
Reservväelased saavad kontrollida, kas nad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, riigiportaali riigikaitse rubriigis kaitseväekohustuslaste registrist.
92. õhuseiredivisjoni reservväelased saavad lisainfot e-posti aadressilt [email protected] ja telefonidelt: 717 3610 ja 717 3002.
Lisaõppekogunemise Okas 2018 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemise ja lahinguvalmiduse kontrollini.
Lisaõppekogunemine toimub kolmandat korda, õppus on harjutava iseloomuga, vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.
Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike.
-
Ilmus kaitseväe aastaraamat
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras märgib raamatu eessõnas, et eelmine aasta oli Eesti kaitseväe arengus märkimisväärne ning suurimaks sammuks oli liitlaste lahingugrupi saabumine ja nende lõimumine 1. jalaväebrigaadiga. „NATO on ühtne, me tegutseme ühiselt ja tagame koos oma julgeoleku. See on parim heidutus mistahes vastase kavatsuste tõrjumiseks,“ kirjutas kindral Terras.
Raamat räägib täpsemalt julgeolekuolukorrast Läänemere regioonis, Venemaa relvajõudude arengust ja tegevusest Ukrainas ning Süürias, aga ka Eesti kaitsetööstuses toimuvatest arengutest, kaitsetööstuste liidu koostööst kaitseväega ning küberjulgeoleku arendamisest.
Eestis paikneva NATO liitlaste kontingendi ülem kolonel Giles Harris kirjutab, et Briti ja Prantsuse üksused näitasid enda võimekust lõimides nii lahingugrupi kui ka 1. jalaväebrigaadiga ning samaga on hiilgavalt hakkama saanud ka taanlased. Toetuse väejuhatuse ülem kolonel Toomas Susi selgitab detailsemalt, mida logistilises mõttes tähendas Eesti jaoks lahingugrupi maaletoomine.
Veel saab lugeda õhuväe ja mereväe tegevusest eelmisel aastal, sõduri baaskursuse õppekava uuendamisest, soomusmanöövervõime väljaarendamisest ning lisaõppekogunemise Okas õppetundidest. Ülevaate saab ka kaitseväe sportlaste ja vigastatud võitlejate eelmise aasta saavutustest ning kaitseväe orkestri rollist sõjaväemuusika arendamisel.
Kaitseväe aastaraamat ilmub A4-formaadis ning sisaldab teksti ja pilte kokku 144 leheküljel. Esimene aastaraamat ilmus 2009. aastal.
Raamat on kättesaadav aadressil:
-
Suurõppuse Siil raadio alustab tegevust
Raadiot saab kuulata Lõuna-Eestis Antslas ja selle lähiümbruses sagedusel 91,7 Mhz ning üle Eesti interneti vahendusel Vikerraadio koduleheküljel vikerraadio.err.ee. Lisaks toimub igal hommikul kell 8.35 otselülitus Vikerraadio eetrisse.
Raadio toimetaja leitnant Madis Milling märkis, et Sõduri FM on eetris juba kolmandat aastat ning raadiost on saamas traditsioon, mida kõik ootavad. „Suurõppustel kasutame kõiki meediaväljundeid oma võitlejatega suhtlemiseks ning elanike teavitamiseks. Oma raadio tegemine on väga hea võimalus selleks,“ ütles Milling. „Ühtlasi saavad kaitseliitlased harjutada raadiostuudio tehnilisi rutiine, et olla valmis päris kriisiolukorraks, mida loodetavasti kunagi ei tule.“
Raadio on eelkõige suunatud õppusel osalevatele kaitseväelastele ja õppuse piirkonnas elavatele inimestele. Programmi kõige aktiivsem osa on hommikusaade, kus lahatakse värskeid uudiseid ning antakse edasi olulist infot. Hommikuprogramm on eetris kella 7.55 kuni kella 10.
Sõduri FM-i saatepäeva täidavad lisaks leitnant Madis Millingule, Kerli Dello staabi- ja sidepatalonist ning kaitseliitlased Neeme Brus, Tanel Meiel ja Nevil Reinfeld. Külalistena pääsevad veel eetrisse liitlased Lätist ja Suurbritanniast.
Traditsiooniliselt on eetris järjejutt, rindeuudised, intervjuud erinevate õppusel osalevate kaitseväelastega ning kohalike elanikega. Lisaks ei puudu ka sellel aastal soovide ja tervituste rubriik, mille jaoks saab soovid postitada
-
Homme algab suurõppus Siil
Homme algab 14. maini kestev suurõppus Siil, kus ligi 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, politseiametnikku, päästetöötajat ning liitlas- ja partnerriigi sõjaväelast harjutab laiapindse riigikaitse toimimist.
-
1. jalaväebrigaad harjutas Lätis liitlastega koostööd
Õppuse algfaasis harjutasid Scoutspataljon ja liitlaste lahingugrupp lahingoskusi rühma ja kompanii tasemel. Lahinglaskmiste kulminatsiooniks olid õppuse kaks viimast päeva, kus käisid lahingud pataljoni tasemel nii pimedal kui valgel ajal ning sellel osalesid ka suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon ja Viru jalaväepataljon.
Lisaks Scoutspataljonis kasutusel olevatele jalaväe lahingumasinatele CV9035 tagasid üksustele tuletoetuse Suurbritannia tankid Challenger 2 ning lahingumasinad Warrior. Õhust toetasid õppust USA helikopterid UH-64 Black Hawk ja Itaalia hävitajad Eurofighter Typhoon. Kokku osales õppusel Furious Hammer üle 1300 Eesti kaitseväelase ja liitlassõduri.
Fotod:
Video:
-
2. jalaväebrigaadi reservväelased värskendasid enne Siili teadmisi
„Kohale tulnud reservväelaste arv ja meelestatus on märk sellest, et oleme Siiliks valmis. Õppekogunemise käigus läbiviidavad tegevused aitavad neid veelgi paremini tulevasteks ülesanneteks ette valmistada. Siinkohal pean väga oluliseks reservohvitseride rolli, kes viivad läbi väljaõpet ja aitavad oma üksuse koosseisul varem õpitud teadmisi meelde tuletada,“ ütles 22. jalaväepataljoni ülem major Erkki Roosnurm
Reservõppekogunemisel osalevad 22. jalaväepataljoni reservväelased läbisid nii individuaalõppe kui ka täiendusõppe laskmises, erialarelvastuse kasutamises ning side- ja taktikaõppes. Maastikul harjutasid võitlejad läbi kiirrünnaku, kiirkaitse ja nendega seotud tegevused. Reservõppekogunemine lõppes küll täna, aga juba pärast lühikest puhkust on sõdurid tagasi, et osaleda 22. jalaväepataljoni koosseisus suurõppusel Siil.
22. jalaväepataljon on üks kolmest 2. jalaväebrigaadi reservstruktuuri kuuluvast jalaväepataljonist. Üksusesse kuuluvatele reservväelastele viiakse regulaarselt läbi õppekogunemisi, et hoida alal nende lahingvalmidust ning värskendada erialaseid oskusi.