Uudised

„NATO alalise valmisolekuüksuse kohalolu Eestis kui NATO liikmesriigis ilmestab meie tugevat koostööd. Merevägi on panustanud miinitõrjegrupi tegevustesse juba üle kümne aasta, praegugi on üksuse staapi juhtimas Eesti mereväeohvitser,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

NATO miinitõrjegrupp osaleb tänavu 11. kuni 25. maini Eesti mereväe poolt korraldataval ja ligi 800 mereväelase osavõtuga miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit. Miinitõrjeoperatsiooni tegevuspiirkonnad jaotuvad Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele. Rahvusvahelise üksuste ülesanneteks saab olema lõhkekehade avastamine, kaardistamine ja hävitamine.

Praeguses miinitõrjegrupi koosseisus on viis sõjalaeva. Grupi lipulaev on Hollandi mereväe toetuslaev HNLMS Mercuur. Lisaks opereerivad üksuses miinijahtijad HNoMS Otra Norrast, HNLMS Urk Hollandist, BNS Narcis Belgiast ja FGS Bad Bevensen Saksamaalt.

Alates 2018. aasta 15. jaanuarist juhib NATO 1. alalist miinitõrjegruppi Belgia mereväelane kaptenleitnant Peter Ramboer. Aastatel 2016-2017 juhtis üksust Eesti mereväelane kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp esmaste kiirreageerijate hulka kuuluv valmidusüksus, keda allianss võib viie päeva jooksul saata erinevatesse maailma paikadesse.

„Silla püstitamisega seoses võib esineda Emajõel veeliikluses viivitusi silla püstitamise piirkonnas,“ ütles õppuse Siil tsiviil-militaarkoostöö spetsialist Janno Simm, kes tänab kõiki mõistva suhtumise eest seoses eesseisvate võimalike viivitustega.

Suurõppuse Siil raames rajab Saksamaa pioneerikompanii reedel ja laupäeval Tartu lähedal Vorbuse piirkonnas Suurele Emajõele pontoonsilla. Sellega seoses on võimalik, et veesõidukid peavad arvestama kuni veerandtunniste viivitustega, mil tagatakse neile läbipääs.

Liikluse sulgemine on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

„USA sõjaväelastelgi oleks eestlastelt õppida, eriti mis puudutab üksuse varjumist ja maskeerumist maastikul,“ kiitis USA sõjaväe 86. tranpordidivisjoni kapten Miguel Sanchez, kes on viimase nädala kestel jälginud Eesti-USA ohvitseride vahetusprogrammi raames teraselt Eesti sõjaväelogistikute tegevust ja hinnanud taktikalist võimekust. „Olete heal tasemel,“ lisas Sanchez.

Toetuse väejuhatuse logistikapataljon tagab vajadusel õppelahinguid pidavatele üksustele kiiret ja turvatud varustamist. Operatiivselt teostatud varustusoperatsioonid on eluliseks eelduseks lahingvõimekuse jätkusuutlikkuse tagamisel.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine. Alates 2015. aasta kevadest paikneb logistikapataljon alaliselt Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod:  

Valgas peetava linnalahingu ettevalmistused algavad reedel, 11. mai õhtul. Lahingutegevus ise saab alguse laupäeva hommikul ning kestab orienteeruvalt kuni 14.00. Õppuse põhiline tegevus leiab aset Võru ja Tartu maanteele ning Tambre teel. Lisaks on võimalikud kontakti tekkimise kohad on Võru, Saviaugu, Viadukti, Metsa, Tartu, Pikk, Lühike, Transpordi, Viljandi tänavad. Pärast linnalahingut on kõigil huvilistel võimalik uudistada lahingus kasutatud sõjamasinaid ja relvi Transpordi tänava piirkonnas.

Linnalahingus osalevad 1. ja 2. jalaväebrigaadi, Kaitseliidu ja liitlaste üksused, kokku kuni 2000 võitlejat. Õppusel osalejad kasutavad käsitulirelvi ja kuulipildujaid, PASI-tüüpi soomukeid, CV-90 jalaväelahingumasinaid ning Challenger 2 tanke. Ülelende teevad kopterid ja poolakate SU-22 ründelennukid. Õppuse käigus kasutatakse ainult imitatsioonivahendeid, mis võivad tekitada tavapärasest valjemat müra.

Suurõppuse lõpusignaal antakse pühapäeval, 13. mail kell 11.00 Paju lahingu mälestusmärgi juures peetaval rivistusel, kus Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras peab õppusel osalenutele lõpukõne. Rivistusel antakse üle ka 13. korda toimunud Kaitseväe joonistusvõistluse „Kaitsevägi õppustel“ auhinnad, üles astub Eesti, Läti ja Leedu sajandaks sünnipäevaks moodustatud 100-liikmeline Balti riikide kaitsevägede ühisorkester ning ülelennu teevad õppusel osalenud helikopterid.

Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Maarjamäe mälestusväljakul Saksa- ja Nõukogude Liidu armee ridades langenute mälestusmärkidele, Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgile kaitseväe kalmistul ja natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul ning õppuse Siil raadio Sõduri FM eetris loeti mälestuspalve Teise maailmasõja ohvritele.

Keskpäeval toimus Kaarli kirikus mälestusteenistus kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks.

1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Saksa relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail.

2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.

Fotod:

“Olemasolevate ressursside otstarbekamaks kasutamiseks peame Balti riikidena võimearenduses jätkama uute lahenduste leidmist,“ ütles kindral Riho Terras. „Kolme riigi eesmärgiks peab olema ka ühine nägemus merelistest võimekustest ja nende sihipärane arendamine, sealhulgas ühiselt oma laevastike uuendamine.”

Maavägede koostöö raames pidasid kolme riigi esindajad oluliseks jätkata ühiselt osalemist õppustel ja panustada NATO valmidusüksustesse Balti pataljoni koosseisuga. Õhuvägede koostöös tehakse ettevalmistusi, et lähiaastatel üle minna uuele õhuseiresüsteemile. Kohtumisel otsustati luua Balti kaitsekolledžisse vanemallohvitseride juhtimiskursus.

Nii Läti kui ka Leedu kaitseväelased osalevad Eesti ajaloo suurimal õppusel Siil.

Balti riikide kaitseväed teevad tihedat koostööd. Ühise õhuseiresüsteemi BALTNET raames mehitatakse koos Balti õhuruumi juhtimiskeskust Leedus Karmelavas. Ühise pataljoniga BALTBAT on osaletud NATO reageerimisjõududes ja panustatakse ka edaspidi. Tartus paiknev Balti Kaitsekolledž BALTDEFCOL on Balti riikide ühine sõjalise kõrghariduse kolmanda astme staabikolledž, mis koolitab vanemstaabiohvitsere.

Õppusega seotud lennud toimuvad 7. kuni 12. maini, põhiline lennutegevus viiakse läbi ajavahemikus kell 8 kuni 18, kuid episoodiliselt võib esineda õhuväe lennutegevust ka hilisemal ajal. Lennud toimuvad õppuse aladel Lõuna-Eestis Võru, Valga ja Põlva maakonnas. Õhuväe komponendi osa õppusel on toetada nii oma kui liitlaste lennuvahenditega maismaaoperatsioonide läbiviimist, mille tarbeks mehitatakse õppuse ajaks õhuväe juhtimiskeskus Ämaris.

Õhuväe ülema kolonel Riivo Valge sõnul õhuväe jaoks on koostegevusõpe sama tähtis nagu teistelegi väeliikidele. „Õppusel on õhukomponendi koosseisus üle 20 erineva lennuvahendi ja mitusada õhuväelast seitsmest õhuväest, kes tegutsevad õppuse Siil  toetuseks,“ lisas Valge.

„Õhuseiredivisjon toetab tunnustatud õhupildi alalhoidmisega ning sihitajatega kes suunavad lennukeid kas „lahingusse“ või tegevusalale. Koos töötades tagame, et iga lennuminut läheks asja ette ja et ei oleks riske meie endi lennuvahenditele ega tsiviillennuliiklusele,“ ütles Valge.

Õhuoperatsioonide planeerimise ja kontrolli võimekus on õhuväele keskse tähtsusega ja selleks harjutatakse õhuoperatsioonide planeerimist ja läbiviimist koostöös teiste väeliikide ja relvaliikidega, sest õhus ei toimeta mitte ainult mehitatud militaar- ja tsiviil lennuvahendid vaid sama õhuruumi kasutavad näiteks ka brigaadide mehitamata lennuvahendid, kaudtule vahendid ja õhutõrje. 

Neli Poola ründelennukit SU-22 paiknevad õppuse perioodi Ämari lennubaasis, Ühendkuningriigi maaväe uusimad kopterid AW 159 (Wildcat) paiknevad Ämarist ümber Tartu Ülenurme lennuväljale, kuhu nad jäävad õppuse lõpuni. Ameerika Ühendriikide viis kopterit UH-60 (Blackhawk) baseeruvad Lätis Lielvarde lennubaasis ja lendavad nii Lätis kui Eestis.

Episoodiliselt lülituvad õppusesse ka Balti õhuturbe hävitajad nii Eestist kui Leedust. Hetkel paikneb Ämari lennubaasis Prantsusmaa lennusalk nelja hävitajaga  Mirage 2000, Leedus Šiauliai lennubaasis Portugali lennusalk nelja hävitajaga F-16 ning Hispaania lennusalk kuue hävitajaga Eurofighter Typhoon.

„Kolme Balti riigi mereväed harjutavad õppusel üheskoos strateegilise tähtsusega ülesannete täitmist. Lisaks on tegemist praktilise harjutusega Baltimaade merevägede ühisel mereväe staabikursusel õppijatele," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.

Õppuse Baltic Fortress stsenaariumi kohaselt peavad ligi 400 kaitseväelast Balti riikidest võimaldama strateegilise ressursi meritsi Klaipeda sadamasse vedamise. Nädala jooksul harjutatakse tavatus ohukeskkonnas sadamat ümbritsevate laevateede vabana hoidmist ja sadamakaitse protseduure, ankrualade kontrollimist ning miinitõrjet. Ühtlasi harjutavad Eesti, Läti ja Leedu mereväe staabiohvitseride kursuse õppurid miinitõrjeoperatsioonide planeerimist, juhtimist ning NATO-üleste protseduuride rakendamist.

Harjutustel osalevad Leedu miinituukrid, miinijahtijad LNS Skalvis ja LNS Sūduvis, staabilaev LNS Jotvingis ning õhuväelased reaktiivõppelennukitel L-39 Albatros. Eesti panustab õppusele staabiohvitseridega ning miinijahtijal Ugandi teenivate mereväelastega. Lätist osaleb miinijahtija LVNS Talivaldis.

Baltic Fortress on meresõjaline õppus, mida korraldab igal aastal üks Balti riikide merevägedest. Eelmisel aastal toimus õppus Eestis Hara lahes, järgmisel aastal harjutatakse Lätis.

Lahinglaskmised võimaldavad kaitseliitlastel lasta automaatidest AK4, kuulipildujatest KSP-58 ja MG3, tankitõrje granaadiheitjatst Carl-Gustav, 90mm tankitõrje kahurist, raskekuulipildujast Browning M2, 81mm miinipildujast M252 ning tankitõrje raketikompleksist Javelin.

„Nii mastaapseid lahinglaskmisi ei ole lahingugrupil varem läbi viia õnnestunud. Nii kaitseliitlastele kui lahingugrupile on see erakordne võimalus kompaniitaseme laskeharjutuseks,“ ütles Kirde maakaitseringkonna lahingugrupi ülem major Ivo Harkman ning lisas, et käesoleva õppuse raames formeeriti 85% lahingugrupi isikkoosseisust, mis on tähelepanuväärne saavutus.

Lahinglaskmised on kombineeritud tankitõrjeraketi lahinglaskmistega ning selleks, et kõik tankitõrjerühmad saaksid laskmiskogemuse, liideti igast maakaitseringkonnast tankitõrjerühm ühe Kirde maakaitseringkonna kompaniiga.

Kirde maakaitseringkond koosneb nelja maleva kaitseliitlastes – Alutaguse ja Viru malevates formeeritud lahingkompaniidest ning Jõgeva ja Järva malevas formeeritud kergjalaväekompaniidest. Lisaks paneb Alutaguse malev välja staabi- ja tagalakompanii.

Tänasega lõpeb suurõppuse Siil teine etapp ehk koostööharjutused ning alates homsest kuni 12. maini peetakse õppuse raames õppelahinguid.

„Kuna harjutusel osalenud üksused on juba pikalt kokku harjutanud, siis saime sel korral keskenduda spetsiifilisetele lahingülesannetele. Hea meel on tõdeda, et kaitseliitlased on muutunud aasta-aastalt paremaks,“ ütles brigaadiülem kolonel Veiko-Vello Palm, kelle sõnul oli koostööharjutusel võimalus erinevaid manöövreid katsetada ning sellised lisaharjutused on hoolimata 1.jalaväebrigaadi tihedast õppuste kalendrist alati kasulikud.

Koostööharjutus sai alguse peale Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna formeerimist ja harjutusalale jõudmist ning lahingutegevus kestis laupäeva varahommikust pühapäeva ennelõunani. Õppus oli jaotatud kahte faasi, kus esimeses võitlesid kaitseliitlased kõrvuti Scoutspataljoniga ning vastaspoolel sõdisid Viru jalaväepataljon koos Tapal paikneva Suurbritannia juhitava lahingugrupiga. Harjutuse teises faasis vahetasid Scoutspataljon Viru jalaväepataljoniga kohad ning lahingud jätkusid.

„Lahinguruppi ülesanne oli koostööharjutusel ennast formeerida, minna 1.jalaväebrigaadi juhtimise alla ning täita brigaadi üksusena lahinguülesannet. Saime läbi harjutada planeeritud tegevused ja kõikidel üksustel õnnestus ka kontaktis olla,“ ütles Kirde lahingugrupi ülem major Ivo Hakman. Kõige positiivsemateks kogemusteks loeb major Hakman seda, et sai läbi harjutada koordineerimise nii brigaadiga, kõrval olevate brigaadi üksustega kui ka enda üksuse siseselt. Lisaks pidas lahingugrupi ülem oluliseks kogemust ja teadmist, kui paljude meestega tegelikult saab lahingugrupis arvestada, kui kiiresti suudetakse ennast formeerida ja lahinguülesannete täitmisele asuda.

Koostööharjutuse järel asus Kirde maakaitseringkonna lahingugrupp lahinglaskmiste ettevalmistusi tegema. 1 jalaväebrigaad aga paikneb 6.-7.mai jooksul ümber Lõuna – Eestisse ning valmistub õppuse teiseks faasiks.

Suurõppus Siil kestab 2. kuni 14. maini ja jaguneb kolme etappi, millest esimese 2.-4. maini kestval õppusel osalevad üksused saavutavad lahinguvalmiduse; teises 4.-7. maini kestvas faasis üksuste koostööõpe ja kolmandas etapis 8.-12. maini õppelahingud. Siili fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel.