Uudised

Toetuse väejuhatuse allüksused üle Eesti on aprilli algusest Siiliks valmistudes tegelenud oma tegevuste kokkuharjutamisega. Logistikapataljon tegeles sel perioodil lahingüksustele mõeldud varude vedamise ja etteladustamisega mahus, mis peaks võimaldama kõigil õppustel osalevatel lahingüksustel suurõppuse vältel lahingvõime säilitada. Kõige intensiivsem transpordioperatsioonide periood toimus möödunud nädala jooksul.

„Eriliseks on seekordse Terasdraakoni õppuse teinud võrgustikupõhine paiknemine üle Eesti ning kõigi allüksuste juhtimine läbi vastavate sidesüsteemide, mis vähendab julgeolekuriske maastikul. Saadud kogemus kinnitab ajateenijate väljaõppe kvaliteeti ning valmidust ohuolukorras õigesti, kiiresti ja tulemuslikult tegutseda,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine. Logistikapataljon asub Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod:

Neljapäeva hommikul asetas admiral Apostolakis Vabadussõja võidusambale pärja Vabadussõjas hukkunute mälestuseks ning kohtus kaitseväe peastaabis Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega, kellega arutati ühiseid koostöövõimalusi.

„Meie julgeolekukeskkond on väga keeruline mitte ainult regionaalses, vaid ka globaalses mõõtmes. Kreeka ja Eesti vahel on tänu osalusele NATO-s ja Euroopa Liidus tihedad sidemed. Koostöös kindral Terrasega töötame ühiste väljakutsete lahendamise ja omavahelise sõjalise koostöö edasise arendamise nimel,“ ütles admiral Apostolakis.

Admiral Apostolakis tutvus ka NATO Eesti staabielemendiga ning hetkel toimuva küberkaitseõppusega „Locked Shield“. Samuti külastas admiral Ämari lennubaasi, kus sai ülevaate baasi võimekusest ning tegevustest.

Fotod:

„Pataljoni ülemana hindan õppust igati kordaläinuks. Sõdurid on saanud kvaliteetse väljaõppe, mis võimaldab neil oskuslikult täita ka keerukamad ülesanded – oleme Siiliks valmis!“ ütles 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem major Tarmo Tameri.

Õppuse Vapsikas peamine eesmärk oli saada ülevaade sõdurite väljaõppetasemest ning harjutada allüksuste ühist töötamist pataljoni raamistikus. Õppusel harjutati näiteks varustuse sõidukitele koormamist, varustusalade loomist ja julgestamist ning muid tagalaüksustele omaseid tegevusi.

2. jalaväebrigaadi tagalapataljonis teenivad võitlejad said väljaõppe 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis Tapal, kuid kuuluvad 2. jalaväebrigaadi sõjaajakoosseisu. Õppuse lõpurivistusel kinnitasid sõdurid seetõttu sümboolselt käisele ka 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni embleemid.

Tagalapataljonis teenivad erinevatele lahinguteeninduserialadele spetsialiseerunud sõdurid, näiteks remondimeeskonnad, varustuse-, kütuse-, side-, väliköögi-, transpordi- ja meditsiinispetsialistid.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58681

Oksjonil müüdud esemetest teenitud tulu annetati kadettide poolt MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule. "Meie eesmärk on lisaks sinilillesümboolika ostule anda veelgi suurem panus veteranide toetuseks ning nii korraldasimegi heategevusliku oksjoni," ütles oksjoni läbiviija maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadett Rain Väli, kes on ka ise viiel välismissioonil teeninud. 

Kadett Väli sõnul olid veteranid vastutulelikud ning esemeid keeruline leida ei olnud. "Kindlasti loodame heategevuslikku oksjonit jätkata ka järgmisel aastal ning loodame ka siis veteranide panusele esemete näol," lisas kadett Väli.

Oksjonil läks enampakkumisele kuus erinevat esemete komplekti, näiteks  missioonipiirkonna valuutat, embleeme, kirjandust ning ka t-särk ja kindad.

Oksjoni ning mälumängu osalustasu tulemusena kogusid sõjakooli kadetid sinilillekampaania raames MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule annetamiseks 196 eurot.

Veteranikuule pühendatud heategevuslikku oksjonit korraldasid sõjakooli kadetid mälumängul Mäller juba teist aastat. Lisaks oksjonile oli veteranidele pühendatud ka küsimustevoor.

Mäller on sõjakooli kadetikogu poolt kord kuus korraldatav mälumängusari, millest võivad osa võtta nii kadetid, tegevteenistujad, õppejõud, ametnikud, vilistlased kui ka teised huvilised. Traditsiooniks kujunenud mälumängu korraldatakse aastast 2007.

Kaitseväe liikumise koordineerimise keskuse ülema kapten Toomas Pärnpuu sõnul on kaitseväe kolonnide marsruudid ja ajad valitud selliselt, et see koormaks võimalikult vähe tavapärast liiklust.

„Kohtudes kaitseväe kolonniga tuleb varuda kannatust ning möödasõitudel veenduda selle manöövri ohutuses, kuna tegemist on raskeveostega mille mass võib olla kuni 110 tonni,“ ütles kapten Pärnpuu. „Nähes kolonni ees või lõpus alarmsõidukit või teedel liiklusreguleerijaid, siis tuleb kindlasti järgida nende juhiseid. Panustage riigikaitsesse viisakalt liigeldes.“

Läbi aegade suurim õppus Siil 2018 algab 2. mail ja kestab 14. maini. Siil hõlmab kogu Eestit, kuid suuremad õppelahingud peetakse Lõuna ja Kagu-Eestis. Kandev roll on seekord Kaitseliidul. Õppusel on plaanitud osalema vähemalt 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, ajateenijat, reservväelast, naiskodukaitsjat ja liitlasvägede sõdurit.

Õppus on jagatud kolme etappi - 4. maini kestva etapi jooksul saavutavad õppusel osalevad üksused lahinguvalmiduse, 5.-7. maini harjutavad 1. ja 2. jalaväebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja liitlastega. Õppuse kolmas ehk õppelahingute etapp kestab 8. maist 12. maini, mil 2. jalaväebrigaad koos liitlaste üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu.

https://www.youtube.com/watch?v=M-xSQEYMcP0

"Väljaõpe simulatsioonikeskkonnas hõlmab ülesandeid sõjaväepolitsei meeskonna tasemelt kuni kompanii juhtkonnani. Harjutatakse operatsioonide planeerimist, alluvate juhtimist ning pidevalt muutuvatele oludele reageerimist," ütles Vahipataljoni ülema ülesannetes olev major Romet Kaevu.

Neljapäevane juhtimisharjutus Vombat on jätkuks kuu algul peetud kaardiharjutusele. Lisaks alluvate tegevuse koordineerimisele harjutatakse matkekeskuse arvutisüsteemides kolonnide julgestamist, isikukaitseoperatsioone ning objektide läbiotsimist, saades kogu tegevuse juures kohest tagasisidet. Vombat on Vahipataljoni ajateenijatele viimaseks kontrollharjutuseks enne osalust suurõppusel Siil 2018.

"Lahingutegevuse matkimise tarkvara ei asenda küll tegelikku kogemust, kuid aitab see-eest säästa looduskeskkonda ja vähendada tsiviilelanikkonna häirimist. Ühtlasi tagavad arvutipõhised väljaõppevahendid paremad tingimused võimaliku vastase kujutamiseks, tulemuste hindamiseks ning dokumenteerimiseks," ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuse simulatsioonisüsteemide õppejõud kapten Meelis Sõukand.

Ajateenistus sõjaväepolitsei Vahipataljonis kestab 11 kuud, kutsealuste jaoks algab teenistus jaanuaris või juulis. Pärast sõduri baaskursust jätkavad valitud ajateenijad õpinguid nooremallohvitseride kursusel. Ajateenistuse teises pooles omandatakse teadmised sõjaväepolitsei erialal.

Eesti poolse õppuse meeskonna juhi staabi- ja sidepataljoni ülema abi, major Uko Valtenberg´i sõnul on tänavune õppus eriline selle poolest, et eestlased harjutavad õppusel ebatavaliselt suure meeskonnaga, millest ligi poole moodustavad Ameerika Ühendriikide õhuväe rahvuskaardi sõjaväelased. "Sel aastal on Eesti meeskonnas ligi 50 eksperti, mis on ligi kolm korda suurem kui varasematel kordadel," ütles major Valtenberg.

"See on taas suurepärane näide Eesti ja Ameerika Ühendriikide omavahelisest tugevast koostööst," ütles major Valtenberg. Major Valtenberg´i sõnul on tegemist suurima omataolise õppusega maailmas, kus kasutatakse realistlike tehnoloogiaid, arvutivõrke ja rünnakumeetodeid. "Locked Shields annab suurepärase võimaluse meie valmisolekut ja oskusi realistlikus olukorras proovile panna ja harjutada."

Õppus Locked Shield tugineb stsenaariumile, mille järgi õppusel osalevad meeskonnad kaitsevad fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme. Õppuse eesmärk on anda realistlik ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberründed ja intsidendid ning kui keeruline on nende tõrjumine ja lahendamiseks. Õppuse käigus saavad eri riikide eksperdid enda teadmisi ja oskusi päriselule lähedastes olukordades proovile panna ja koostööd harjutada.

Locked Shields 2018 korraldaja on Eestis asuv NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus ning õppust toetavad Eesti ja  Soome kaitsevägi, Rootsi kaitseülikool, Suurbritannia ühendarmee, Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatus, Lõuna-Korea riikliku julgeoleku uurimise instituut ja Tallinna Tehnikaülikool.

Lisaks staabi- ja sidepataljoni ekspertidele osalevad õppuse meeskonnas kaitseministeeriumi, riigi infosüsteemide ameti, Elektrilevi, Linx Telecomi, SEB panga, Starmani, Telia ja Zone Media küberturbe ja infotehnoloogia eksperdid.

Ühtlasi aitavad õppust korraldada mitmed Eesti ja rahvusvahelised ettevõtted nagu Siemens AG, Ericsson, Bittium, Goodmill, Threod Systems, Cyber Test Systems, Clarified Security, Iptron, Bytelife, BHC Laboratory, openvpn.net, GuardTime ja paljud teised.

NATO küberkaitse keskuse õppus Locked Shields 2018 on suurim omanäoline õppus maailmas, mis keskendub reaalajas võrkude ja juhtimissüsteemide vastaste küberrünnete tõrjumisele. Õppusel osalevad kokku ligi 1000 küberturbe eksperti ja juhti 30 riigist. NATO Küberkaitsekoostöö Keskus korraldab õppust "Locked Shields" alates aastast 2010. Eesti osaleb õppusel juba kuuendat korda.

Laskmiste järgselt tekkinud tulekahju kustutamisel sai ajateenija vigastada suure tõenäosusega 40 mm rauaaluse granaadiheitja lõhkemata jäänud laskemoona plahvatuses.

Sõdurile anti kohapeal kiirelt esmaabi ning seejärel toimetas kiirabi kannatanu haiglasse. Sõduri elu ei ole ohus ja tema vanemaid on juhtunust teavitatud. Sõjaväepolitsei alustas juhtunu asjaolude täpsemaks selgitamiseks juurdlust. Kaitsevägi loodab ajateenija kiirele paranemisele.

Eelnenud nädala jooksul peeti rühmasiseseid sportmänge ja jõukatsumisi. Grilliõhtul pakuti Eestist Liibanoni saadetud grillvorste, suitsuvorsti, suupisteid, alkoholivaba õlut ja kalja.

Koosviibimine tähistas ühtlasi ka Estpla-24 teenistuse lõppu ÜRO tugibaasis 2-45. Käesoleval nädalal suundub rühm Liibanoni ja Israeli eraldusjoonel paiknevasse ÜRO patrullbaasi 6-50, kuhu jäädakse oma ülesandeid täitma rahuvalvemissioonil lõpuni.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni IRISHFINBATT koosseisu kuuluv Eesti kontingent koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

Eesti üksuse ülesandeks rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal ning selle ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ja nendega koostöö tegemine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanoni Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni kontrolljoone vaheline ala.

UNIFIL-i koosseisus on kokku üle 10 000 sõjaväelase 41 riigist ning umbes 1000 nii kohalikku kui osalejariikidest pärit tsiviiltöötajat. UNIFIL-i ülemaks on kindralmajor Michael Beary Iiri kaitseväest. Eesti osaleb UNIFIL-i rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maikuust.