Uudised

Kaitseminister Jüri Luik tuletas meelde, et Paldiskis asuva mälestussamba rajasid langenute teenistuskaaslased olukorras, kus missioon ei olnud veel lõppenud ning teenistust tuli jätkata. „Kaitseväelased jätkasid teenistust, langenud kaaslaste peale mõeldes. Langenud on endiselt koos meiega ja meie oleme nendega,“ ütles Luik. „Kaaslased ei unusta neid kunagi. Eesti rahvas ei unusta neid kunagi. Me oleme neile igaveseks tänulikud.”

Koos langenud kaitseväelaste võitluskaaslaste poolt pandud pärjaga asetati mälestussambale pärg Vabariigi Presidendi nimel. Riigikogu nimel asetas pärja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, valitsuse nimel kaitseminister Jüri Luik, kaitseväe ja Kaitseliidu nimel kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Riigi ja kaitseväe juhtkonna pärgade kõrvale asetati ka pärjad diplomaatilise korpuse ja Eesti reservohvitseride kogu poolt.

Pärast tseremooniat mälestusmärgi juures süüdati Scoutspataljoni õppehoones küünlad Kurkse tragöödias hukkunud kaitseväelaste mälestuseks.

Välisoperatsioonidel langenute mälestusmärk valmis Camp Bastionis eestlaste laagris 2010. aasta oktoobri alguses ja selle avas 5. oktoobril president Toomas Hendrik Ilves. Mälestussammas seisis Camp Bastionis kuni 2013. aasta sügiseni kui 29. oktoobril võeti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase osalusel mälestusmärgilt maha rist ja plaat üheksa Afganistanis langenu nimega. Risti ja plaadi tõid Eestisse 2013. aasta maist novembrini Afganistanis teeninud kaitseväelased.

Fotod:

Video:

Sobiva ilma ja pilvkatte korral alustavad ülelende Eesti õhuväe kopterid R44 Robinson kella 19.30 paiku ja neile järgnevad õhuturbemissioonil teenivad Itaalia hävitajad Eurofighter Typhoon kella 20.30 paiku. Ülelennud lõpetavad Ühendkuningriigi maaväe kopterid Wildcat kella 21.00 paiku.

Ämaris paikneva Itaalia lennusalga ülema kolonel Eros Zaniboni sõnul on see tema üksuse jaoks auasi. „Õhuruumi valvavate hävitajate ülelennuga tunnustame oma Eesti relvavendi, kes on andnud panuse selleks, et Eesti oleks kaitstud,“ ütles kolonel Zaniboni.

Samaaegselt ülelennuga annavad Itaalia õhuväelased Vabaduse väljakul üle annetuse langenud ja vigastatud kaitseväelaste lapsi toetavale Carolin Illenzeeri fondile.

Heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul algab kell 19.00 ja seal esinevad Karl-Erik Taukar Band, Liis Lemsalu, Ott Lepland ja Ivo Linna koos bändiga Revals ning Kaitseliidu Tallinna maleva rockansambel Mustad Kolonelid.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub üle 2800 inimese. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Veteranipäeva hommikul heisatakse veteranide poolt päikesetõusul Narva kindluses riigilipp. Kell 9.00 mälestatakse Paldiski Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures langenud kaitseväelasi. Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi.

Kell 17–22.00 on kõigil huvilistel Tallinnas Vabaduse väljakul võimalik külastada militaarmessi, kus osalevad Eesti kaitsetööstuse liidu ettevõtted, mittetulundusühingud ja Kaitseliidu, kaitseressursside ameti ning kaitseväe üksused.

Päeva naelaks on kell 19.00 algav heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Karl-Erik Taukar Band, Liis Lemsalu, Ott Lepland ja Ivo Linna koos bändiga Revals ning Kaitseliidu Tallinna maleva rockansambel Mustad Kolonelid. Kontserdist teeb otseülekande ETV2.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 2800 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

23. aprillil tähistame kuuendat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi ning nende perekondi ja lähedasi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut või teenistuses viga saanud.

Veteranipäeva tähistamine algab juba kell 6.30 hommikul kui Narva Hermanni kindluses heisatakse riigilipp. Veteranipäeva hommik jätkub kell 9.00 Paldiskis kui koos liitlastega mälestatakse langenud kaitseväelasi.

2014. aastast on veteranipäev ka ametlik lipupäev. Eestis on 15 lipupäeva ning lipupäevadeks on ka riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse toimumise päev. Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.

Veteranipäeva naelaks on õhtune heategevuslik kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Karl-Erik Taukar Band,  Liis Lemsalu, Ott Lepland ja Ivo Linna koos bändiga Revals ning Kaitseliidu Tallinna maleva rockansambel Mustad Kolonelid.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka ligi 2800 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

„Mul on hea meel, et selline fond on asutatud ja loodan, et see paneb parimaid õppureid veelgi rohkem pingutama. Lisaks rahalisele preemiale tulevad parimatele juhiomadustega õppuritele hilisemas teenistuses kindlasti kasuks nende kooliaegsed pingutused ja saavutused ning läbi nende omandatud oskused,“ ütles erukolonelleitnant Ülo Tamre.

Erukolonelleitnant Tamre pikaaegne sõber reservmajor Ülo Isberg on sihtfondi käivitamisele palju kaasa aidanud. Sel nädalal toimunud kohtumisel tänas KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts reservmajor Ülo Isbergi panuse eest sõjaväelise juhtimisalase hariduse väärtustamisel kaitseväe ühendatud õppeasutustes.

Kord aastas korraldatava konkursiga tunnustatakse kõrgema sõjakooli põhikursuste ja lahingukooli vanemallohvitseri põhikursuse parimate juhiomadustega lõpetajaid, andes neile aunimetuse „Parim juht põhikursusel“ koos rahalise preemiaga suuruses 2000 ja 1000 eurot.

Konkursile saavad kandidaate esitada kõrgema sõjakooli ja lahingukooli lõpetava kursuse ülem, lõpetav kursus ning õppetööd korraldav allüksus. Esitatavad kandidaadid peavad oma õpingute ajal olema näidanud juhile olulisi isikuomadusi ja oskusi, nagu algatusvõime ja argumenteeritud tegevuslahendid, otsustav, eestvedav käitumine, ennastjuhtivus ja vastutustundlikkus, mõistev ja toetav kaaslaste osas.

Erukolonelleitnant Ülo Tamre sündis 6. septembril 1922 Tallinnas.Ta oli esimene väliseestlane Eesti kaitsejõududes. Erukolonelleitnant Tamre on töötanud Eesti Kaitseliidu atašeena Briti rahvaste juures ja erinevatel ametikohtadel Kaitseliidu ning kaitsejõudude peastaabis. Erukolonelleitnant Tamrele on omistatud Kotkaristi V ja III klass, Kaitseministeeriumi teeneteristi III klass ja Vabadusvõitleja medal, Kaitseväe juhataja kaitseväe teenetemärk ja mälestusmedal „10 aastat taastatud kaitseväge“, Kaitseliidu Valgeristi III ja II klass, Kaitseliidu teenetemärk, Kaitseliidu teenetemedali III ja II klass, Kaitseliidu eriteenetemedal, Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist.

Sel sügisel Austraalias toimuvatel vigastatud veteranide mängudel plaanib Eesti osaleda 15-liikmelise võistkonnaga, mille liikmed valitakse vastavalt korraldajate poolt ette antud kriteeriumitele. Mängudel kvalifitseerumiseks ja võistlusklassidesse määramiseks tuleb kõik võistlejakandidaadid eelnevalt kategoriseerida ning just seda lähinädalatel koostöös Spordimeditsiinikeskuse sihtasutuse spordiarstidega tehakse.

„Kategoriseerimine on üks osa ettevalmistusprotsessist, mis annab samas ka märku, et mängud on üha lähemale jõudmas ning järele jäänud kuude jooksul tuleb võistkonda pääsemiseks ning mängudel edukalt esinemiseks treeningutel üha enam vaeva näha. Invictus mängudel osalemine on vigastatud veteranidele eriliseks motivaatoriks, mis innustab neid aktiivselt tegelema oma füüsilise võimekuse tugevdamisega,“ ütles kaitseväe toetusteenuste keskuse kultuuri- ja kehakultuuri spetsialist Kaia Kollo.

Invictus mängud on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Mängude nimi tähendab ladina keeles võitmatut. Mängud on toimunud 2014. aastast alates kolmel korral, sel aastal toimuvad mängud 20-27. oktoobrini Austraalias Sydneys.

Lahinglaskmistel harjutati ja kinnistati rühmatasandi lahingudrille ning koostööd erinevate üksuste vahel. Näiteks harjutati pioneeride julgestamist läbipääsu rajamisel, evakuatsioonimeeskondade tegutsemist lahinguväljal, miinipildujarühmalt kaudtule tellimist ning tankitõrjeülesannete täitmist.

„Sõdurid on julged ja näitavad initsiatiivi, vajaka jääb neil pigem ettevaatlikkusest," ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann ning lisas, et seetõttu pöörati tähelepanu just maastiku varjeomaduste ning erinevate liikumisviiside dünaamilisemale kasutamisele.

Viru ja Kalevi jalaväepataljonis õpetatakse välja mehhaniseeritud jalaväeüksusi. Sõduritele antakse laske- ja lahingutehnilised oskused, et olla edukas meeskonnaliige laskurina, täpsuslaskurina, kuulipildurina, tankitõrjurina, miinipildurina või parameedikuna. Samuti koolitatakse autojuhte, kes läbivad ka soomukijuhi väljaõppe. Peale reakoosseisu õpetatakse ka sõjaaja allüksuste meeskonna, jao- ja rühmaülemaid ning soomuki raskekuulipilduja sihtureid.

Fotod:

„Tulin täna siia, sest soovin ennast KVÜÕAga siduda, tahan saada ohvitseriks ja lõpuks ka kaitseväe juhatajaks. Sain esimest korda käes hoida AK-4 ja varustust proovida. Seljakott oli raske, aga sellega peab harjuma, sest mul on plaan läbida ajateenistus luurekompaniis, kuna olen kuulnud, et see on füüsiliselt kurnav ning mulle meeldib ennast proovile panna,“ ütles Tartu Tamme Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Iris-Maria Rohelpuu.

Tänasel lahtiste uste päeval tutvustasid kõrgema sõjakooli kadetid huvilistele kõrgkoolis õppimist, kooli olmetingimusi ning kaitseväe relvastust ja varustust. Samuti said külalised infot sisseastumistingimuste ja õppekavade kohta.

Lisaks tavapärastele tegevustele said koolinoored osaleda mitmetes töötubades, kus neil oli võimalus aktiivselt kaasa lüüa. Lisaks oli kohal ka kaitseressursside ameti esindaja, kes tutvustas noortele ajateenistust.

Järgmine kõrgema sõjakooli lahtiste uste päev on 19. oktoobril. Enne seda on noortel võimalik tulla juuni alguses sõjakooli infopäevale, kus antakse ülevaade sisseastumiskatsetest ning sõjakooli õppimisvõimalustest. Täpsem kuupäev selgub sõjakooli kodulehel www.sojakool.ee.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Fotod:

Õpilasi väeosa poolt võõrustanud pataljoni veebel staabiveebel Siim Tambaum ütles, et sellised külastused on ka väeosa jaoks olulised luues positiivset kuvandit ja tutvustades noortele ühte võimaliku ajateenistuse läbimise kohta. "Eriti nüüd, kui meile on tulemas esmakordselt ka naisajateenijad," lisas staabiveebel Tambaum.

„Lõpuharjutuse jooksul oleme proovinud panna üksuse võimalikult missiooni piirkonna sarnasesse keskkonda ja tekitada neile otsustamist nõudvaid olukordi,“ ütles lõpuharjutuse läbiviija major Mattias Puusepp ning kinnitas, et üksused läbisid harjutuse edukalt. Kõige raskem osa missioonist saab major Puusepa sõnul ilmselt olema pikalt ootamine erinevate kohtumiste ajal.

Varem on missiooniks valmistuv Eesti kontingent läbinud relvastuse täiendkoolituse ning jao- ning rühmataseme konventsionaalse väljaõppe, mille raames harjutati patrullide läbiviimist, kontakti vastasega, kiirrünnakut ning tegevust hoonestatud alal. Lisaks on iga kontingent saanud missioonipiirkonna spetsiifilise väljaõppe.

Afganistani suunduva kontingendi moodustavad Scoutspataljoni miinipilduja- ja tankitõrjerühma  sõdurid. Estguard-4 hakkab teenima Kabulis ja varasemast erinevalt täidavad ülesandeid peamiselt jalgsi. Afganistani saadetavate jalaväelaste põhiülesanded kuuekuulise rotatsiooni ajal on seotud väekaitseülesannetega ehk siis liitlaste instruktorite ja nõustajate kaitsmine ning eskort. Rühmaülem ning jaoülemad käisid väljaõppetsükli jooksul teadmisi omandamas ka Inglismaal.

Liibanoni Eesti kontingendi põhiosa moodustab jalaväerühm Estpla-25, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni C-jalaväekompanii I rühma baasil ja koosneb rohkem kui 30 kaitseväelasest. Eesti üksuse ülesandeks UNIFIL rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Malisse lähetatavat ligi 50 kaitseväelasest koosnev kontingent hakkab teenima Nigeri jõe äärses Gao linnas. Kontingendi põhituumiku moodustab jalaväerühm ESTPLA-26. Üksus peab olema valmis tegustema nii jalgsi- kui ka motoriseeritud patrullis, täitma kiirreageerimisülesandeid teiste üksuste toetamiseks ja kaitsma Gao linnas asuvat baasi. Rühma käsutuses on ka soomustransportöörid Sisu XA-188.

Fotod: