Uudised

Moel harjutati linnalahingu elemente kohaliku tootmisettevõtte territooriumil, kus tavapärane töö jätkus ka harjutuse ajal „On väga meeldiv, et Moe peenviinavabriku haldajad meid siin võõrustavad ja ei lase ennast sõdurite tegevusest häirida,“ ütles harjutuse üldjuht leitnant Edgar Pau ja kiitis samas ka Tapa linnas kasutada antud taristu omaniku vastutulelikkust, sest seal said sõdurid harjutada ka uste ja akende maha murdmist ning jõulist ruumi sisenemist.

Linnalahinguõppe käigus harjutasid sõdurid lahingutegevust hoonestatud alal, ruumide kontrollimist ja ka haavatute evakueerimist. Kogu tegevust iseloomustas piiratud nähtavus, kitsad ruumid tegutsemiseks ning pidevalt muutuv keskkond, mille muutis Moel veelgi tõepärasemaks tsiviilisikute kohalolu. Tapa linnas asuval taristul käis õppelahingutegevus ka õhtuti, kui harjutati öövaatlusseadmeid kasutades tegutsemist pimedal ajal.

„Väga huvitav oli esmakordselt koos jaoga linnatingimustes pimedas tegutseda ja kõige raskem selle juures oli see, et ruumi sisenedes näeb vaenlane sind alati enne,“ ütles õppusel osalenud kapral Silver Avamere.

Kaitsevägi harjutab linnalahingut nii selleks eraldi rajatud kompleksides erinevatel harjutusväljadel kui ka koostöös tsiviilsektoriga.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Pataljoni relvastusse kuuluvad muu hulgas jalaväe lahingumasinad CV-90, soomustransportöörid Sisu ning tankitõrjeraketisüsteemid Javelin.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58653

Kümnepäevane õppus koosneb kolmest faasist, millest esimeses liiguvad osalevad üksused koos tehnikaga Eestist Lätti. Õppuse aktiivne faas algab 21. aprillil ning siis harjutavad Scoutspataljoni kaitseväelased koos liitlaste eelpaigutatud lahingugrupiga lahingoskusi kompanii ja rühma tasemel. Õppuse kulminatsiooniks on kaks viimast päeva, mil peetakse õppelahinguid pataljonide tasemel ning sellel osalevad ka 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon ja õhutõrjepataljon.

„Mitmerahvuselised pataljoni taseme lahinglaskmised on läbiviimiseks keeruline õppus. Tuleb leida balanss taktikalise ilu ja ohutustehnika vahel,“ ütles õppuse üldjuht kapten Vladimir Kolotõgin 1. jalaväebrigaadist.

Õppusel Furious Hammer osalevad rasketehnikast tankid Challenger 2, lahingumasinad CV-9035, Warrior ning soomustransportöörid Sisu XA,  õhuvahenditest on esindatud helikopterid UH64, R-44 ning hävituslennukid Eurofighter Typhoon. Kokku võtab õppusest osa ligi 1300 kaitseväelast ja  kaitseliitlast nii Eestist, Suurbritanniast, Taanist kui Itaaliast.

Õppusel osalevad 1. jalaväebrigaadi ja Tapal paikneva liitlaste lahingugrupi kolonnid liiguvad Lätti 18.-20. aprillini ja 24. aprillil marsruudil Tapa – Paide – Pärnu – Adaži.

"Esmalt käsitleme laevade kaitsmise strateegiad teoreetilisel tasandil; järgnevad praktilised harjutused asümmeetrilist ohtu jäljendavates tingimustes," ütles kursuse ülem kaptenmajor Rait Luks.

Kuuenädalane laevakaitse baaskursus hõlmab merelaevade maalt ja merelt kaitsmiseks vajaliku relvastuse-, varustuse- ning väikeüksuste taktikate õpet. Harjutatakse laevade pardakontrollide läbiviimist, pardumise taktikaid, rünnakute tõrjumist, merevaatlust, meresidet ja navigatsiooni ning vahiteenistuse rutiini. Lisaks toimuvad käsivõitlustreeningud. Kõiki senise teenistuse vältel omandatud teadmisi koondav ja täiendav kursus on ajateenijate viimaseks proovikiviks enne reservi arvamist.

Eesti merevägi on osalenud laevakaitsemeeskondadega kokku kuuel Vahemeres ja Aafrika rannikul toimunud missioonil. Laevakaitsekursusi viiakse mereväes läbi alates 2016. aastast. "Täiendkoolitustelt ning missioonidelt omandatud oskusteave laevade kaitsmisest konfliktipiirkondades on saanud kursuse korraldamise alustaladeks," ütles kaptenmajor Luks.

Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik ajateenijad sõduri baaskursuse sõjaväepolitsei vahipataljonis. Seejärel õpitakse ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa madrustena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Laevapere sekka arvatuna on igaühel neist oma vastutusrikas ülesanne sidepidamise, miinitõrje-relvastuse, kokk-parameediku või motorist-elektriku erialadel.

"Väikse majandusega riigile, nagu Eesti, on innovatsioon ja nutikus esmatähtsad. Ja seda mitte ainult majanduses vaid tervikuna kogu riigis. Me peame otsima tarku lahendusi ja viima nad ellu piiratud ressurssidega. Kaitsetööstuse liitu on kogunenud minu arvates just selle mõtteviisi esindajad: julged mõtlejad, nutikad insenerid ja visiooniga ettevõtjad," ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. 

"Kaitseväegi toetab neid kõikide oma võimalustega. Ma näen siin ka ekspordi potentsiaali ja innovatsiooni mootorit. Eestis arenev ja siin asuv kaitsetööstus lisab kindlust, et vajadusel saame kiiret toetust oma lahingvõimele keerulises julgeolekuolukorras," lisas kindral Terras.

Kaitseväe peastaabi ees peetud näitusel tutvustasid oma toodangut 32 ettevõtet erinevatest valdkondadest. Kaitsetööstuse liitu kuuluvate ettevõtete põhivaldkonnad on täna järgmised: piirikaitse- ja vaatlussüsteemid; sidesüsteemid; küberkaitse; elektrooniline sõjapidamine; laserisüsteemid; militaarmeditsiin; militaarsõidukid; energialahendused; isikuvarustus; pioneerilahendused; robootika; laevaehitus; väljaõppevahendid ja simulaatorid; relvastus ja relvasüsteemid.

"Eesti kaitsevõime arendamisel on võtmetähtsusega kaitseväe ja kaitsetööstuse omavaheline koostöö,” ütles kaitsetööstuse liidu juhatuse esimees Ingvar Pärnamäe. “See omavaheline koostöö saab alati olla tihedam, kuid on ka juba täna väga laiaulatuslik - alates ühistest toodete testimistest ja katsetustest, lõpetades teadus- ja arendustegevuse alase või veteranide teemalise koostööga."

Eesti kaitsetööstuse liit on asutatud 2009 aastal ning sinna kuulub üle 110 ettevõtte. EKTL on mittetulundusühing, mis kuulub tema liikmetele, kelleks on erakapitalil põhinevad ettevõtted.

Fotod :

Video:

„Tsiviil-militaar koostöö vaatenurgast võib öelda, et suuremaid probleeme õppusel ei olnud. Olenemata sellest, et kõrvalteed olid pehmed ja porised, ei tekitatud õppuste alal olulisi kahjustusi. Soovime tänada Põlva ja Kastre valda, kes tulid meile igati õppuse õnnestumisel vastu. Täname ka kohalikke inimesi, kes suhtusid õppusesse mõistvalt,“ ütles KVÜÕA harjutusväljade allohvitser staabiveebel Raido Rõivas.

Kooliülese õppuse eesmärk oli arendada juhtimisoskust ning pataljoni-, kompanii- ja rühmaülemate koostööoskust kõrgemate, alluvate, toetavate ja naaberüksustega. Õppusest võtsid osa kõik KVÜÕA struktuuriüksused.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere Kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal.

Kontserdil sai soetada sinilillekampaania tooteid, millest kogunes annetustena Eesti veteranide toetuseks üle 500 dollari.

„See tekitab minus väga hea tunde, et inimesed olid nõus tegema selle väikse panuse ning sinilille kandmisega näitama, et veteranidest hoolitakse ja nende tööd austatakse,“ ütles Liis Lemsalu. „See ei ole tegelikult kõige lihtsam – jätta oma pere, tulla ja olla siin tihti üpris keerulistes olukordades.“

Lõuna-Liibanonis ÜRO tugipunktis 2-45 toimunud ligi tunnipikkust kontserti kuulasid Iiri-Soome pataljonis teenivad kaitseväelased ja nende külalised. Pataljoni ülem kolonelleitnant Neil Nolan tänas pärast kontserti ansamblit meeleoluka esinemise eest ja kinkis neile tänuks Iiri-Soome pataljoni vapi.

„Ma natukene pabistasin, kas inimesed tulevad üldse kaasa. Aga meid võeti väga soojalt vastu ja kontsert läks väga hästi,“ ütles Lemsalu.

Ansambel sai Lõuna-Liibanonis veedetud nädala jooksul ülevaate rahuvalvemissioonist ja selle tegevuspiirkonnast, külastada missiooni peastaapi Naqouras, tutvuda Eesti kaitseväeaste teenistuskohtadega ÜRO tugipunktides 2-45 ja 6-50, käia Liibanoni ja Israeli eraldusjoonel ning väisata ajaloolist Tüürose linna.

„Ma ei teadnud väga palju Liibanoni ajaloost, kultuurist ja usuküsimustest ning kui keeruline see kõik siin on. Aga nüüd ma saan väga hästi aru, miks on siia vaja inimesi, kes rahu valvavad. Ma olen hästi palju selle nädalaga näinud ja õppinud,“ rääkis Lemsalu.

Lisaks ÜRO tugipunktis 2-45 antud kontserdile esines Liis Lemsalu ansambel ka kohalikus koolimajas Ain Ibil küla kooliõpilastele. Eesti kaitseväelased tutvustasid külalistele patrullides kasutatavat varustust, sõidukeid ning missioonil esinevaid teenistusülesandeid. Samuti veetis ansambel koos kontingendiga ka ühise grilliõhtu.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL teeniv ning Iiri-Soome pataljoni kuuluv Eesti kontingent koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

Video:
Fotod:

Veteranipäeva puhul korraldatav kontsert algab Vabaduse väljakul kell 19.00. Esinevad Karl-Erik Taukar Band, Liis Lemsalu, Ott Lepland ja Ivo Linna koos bändiga Revals ning Kaitseliidu Tallinna maleva rockansambel Mustad Kolonelid. Kontserdist teeb otseülekande ETV2.

Kell 17–22.00 on kõigil huvilistel Veteranirocki raames Vabaduse väljakul võimalik külastada militaarmessi, kus osalevad Eesti kaitsetööstuse liidu ettevõtted, mittetulundusühingud ja Kaitseliidu, kaitseressursside ameti ning kaitseväe üksused.

Veteranipäeva – välisoperatsioonidel teeninud ja teenistuses vigastada saanud Eesti sõjameeste päeva – tähistatakse Eestis 23. aprillil. Veteranipäeval korraldatava kontserdiga tänab ja tunnustab kaitsevägi neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut.

Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Adeni lahel ning Vahemerel. Veterane on Eestis ligi 3000.

"Saame Eesti kadettidele jagada oma kogemusi ja teadmisi. Peamine fookus on näidata kadettidele, kuidas õhuvõimu rakendada ja tutvustada neile õhuvõimu kehtestamist kasutamist läbi Poola kogemuste. Usun, et see nädal on põnev nii kadettidele kui ka meile endile, ootame neilt avatud mõtlemist ja elavat diskussiooni," ütles Poola riigikaitseülikooli lektor kolonel Tadeusz Zieliski.

Poola riigikaitseülikooli lektorid annavad sõjakooli 2. õppeaasta õhuväe kadettidele terve nädala jooksul tunde aine „Õhuvõimu teooria ja õhuoperatsioonid“ raames. Lisaks loengutele töötatakse läbi õhuvõimuga seotud reaalseid konflikte, mille üle kadetid arutleda saavad.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning kaitseliidule. KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

"Varasemalt on puudunud võimalus anda reservohvitseridele meresõjalist väljaõpet. Esmakordselt on ellu kutsutud kursus, mis valmistab süsteemselt ette ohvitsere mereväe reservstruktuuri," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.

Alanud kursusel osaleb ligi 20 tsiviilsektoris kõrghariduse omandanud tegevväelast ning kaitseliitlastest reservväelast, kes on rahu- või sõjaaja ametialastelt ülesannetelt seotud mereväe struktuuriga.

Mereväe spetsialist-ohvitseri kursus koosneb viiest moodulist, millest kolm viiakse läbi internetikeskkonnas ning ülejäänud statsionaarses õppes. Õpingutel käsitletakse riigikaitset ja lahingutegevust, meresõja aluseid, mereväeside algõpet, laevaehitust ning administreerimist mereväes. Kursus kulmineerub 15-päevase merepraktikaga, kus osaletakse erinevate laevasektsioonide tööprotsessis. Õppetsükkel kestab ühe aasta.

Miinisadama linnakus paiknev laevastiku mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

„See on üks erilisematest reisidest, mis mul on elus olnud. Hästi tore, et mind on siia kutsutud ja et saan ka siinse eluolu ja kultuuriga tutvuda. Mul on südamest hea meel, et saan Eesti kaitseväelastele omalt poolt pika kodust eemal olemise meeldivamaks muuta,“ ütles Liis Lemsalu.

Kolmapäeval Liibanoni jõudnud Lemsalu andis neljapäeval kontserdi kohalikus koolimajas Ain Ibili kooliõpilastele, tutvus UNIFILi missiooni ja tegevuspiirkonnaga, Eesti kaitseväelaste ülesannete ning teenistuspaigaga ÜRO tugipunktis 2-45.

„Liis Lemsalu oli kontingendi valik ning meil on väga hea meel, et ta leidis oma tiheda ajagraafiku juures võimaluse kontingendile külla sõita,“ ütles Eesti Liibanoni kontingendi ülem major Margus Mikk. „Tänuväärt tava tunnustatud artiste missioonisõdurite juurde tuua annab kõigile siinviibijatele kindlasti tugeva motivatsioonisüsti.“

Eesti rahuvalvajate teenistuskohaks on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel Lõuna-Liibanoni mägises Bint Jubayl nimelises piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45, mis asub merepinnast umbes 800 meetri kõrgusel.

Iiri-Soome pataljoni kuuluv Eesti kontingent koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

Eesti üksuse ülesandeks ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Fotod: