Uudised

Fondi patroon, Vabariigi President Kersti Kaljulaid ütles oma kõnes, et vabatahtlike ühingute tegevus ja kampaaniad ei tähenda, justkui oleksid riigipoolsed meetmed meie veteranide toetuseks kuidagi puudulikud, vaid näitavad hoopis Eesti ühiskonna kasvamist tervikuna. “Tänan fondi loojaid, sinna panustajaid ja kõiki annetajaid – teie olete teinud Eesti ühiskonna paremaks ja andnud meie sõduritele veelgi suurema kindlustunde tuleviku ees,” ütles president Kaljulaid.

Õhtusöögi raames korraldati kunstioksjon, mille tulud läksid täies mahus vigastatud või hukkunud kaitseväelaste laste huvitegevuse ja hariduse toetuseks. Oma loometööd annetasid oksjoni tarvis kunstnikud Enn Põldroos, Martin Saar, Kamille Saabre ja Catherine Zarip. Kokku koguti oksjoniga 6 200 eurot.

Õhtusöögi üheks osaks olnud ja Romet Potti poolt seatud laulu “Maa tuleb täita lastega” ühislaulmist toetasid teiste seas Lenna Kuurma, Hanna-Liina Võsa, Genka, Ivo Linna, Daniel Levi Viinalass ja Lasteekraani Muusikastuudio mudilased, meeleolumuusika eest hoolitses Eesti kaitseväe orkestri jazzkoosseis.

Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fond eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest, selleks, et aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulud või toetada nende huvitegevust. SA Carolin Illenzeeri Fond alustas tegevust 2011. aasta alguses. Sihtasutuse asutajateks on MTÜ Eesti NATO Ühing, MTÜ Reservohvitseride Kogu ja MTÜ OSMTH (kristlikke ohvitsere ühendav organisatsioon).

Fotod:

Laskmisi kutsuti jälgima Võru ja Rõuge valla ning keskkonnaameti esindajad, kes said ülevaade harjutusväljal juba tehtud töödest ning veel ees seisvatest arendustest. Eraldi tähelepanu pöörati ehitusprojekti keskkonnahoiuga seotud aspektidele.

„Laskeharjutused on meile lahinguvõime saavutamisel ja hoidmisel äärmiselt olulised. Nursipalu  harjutusvälja ehitustöödel on seega selge siht: luua kaitseväele ja Kaitseliidule adekvaatsed väljaõppevõimalused Lõuna-Eestis,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

Hetkel on käimas Nursipalu harjutusvälja ehitustööde esimene etapp, millega rajatakse alale uued teed, tuletõrje veevõtukohad ning väljaõppeehitised. Täiendavad tööd laskealade arendamiseks on kavas lõpetada selle aasta jooksul. 

Nursipalu harjutusväli on 2. jalaväebrigaadi peamine harjutusala, mida kasutavad väljaõppeks ka kaitseväe ühendatud õppeasutused, Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad ja liitlased. Eeskätt kasutatakse ala selliste laskeharjutuste läbiviimiseks, mida väljaõppe spetsiifikast lähtudes pole võimalik korraldada tavamaastikul või lasketiirudes.

Fotod:

Otsimistööd Sõrve sääres algasid 9. aprillil ning lõpevad täna leitud moona hävitamisega. Harjutusest võttis osa 10 tegevväelast pioneeripataljonist ning 35 päästeameti demineerimiskeskuse spetsialisti. Kokku otsiti lõhkekehi ligi 20 tuhande ruutmeetrilisel maa-alal.

Pioneeripataljoni demineerimiskeskuse ülema kapten Karmo Saare sõnul täitis harjutus kahte olulist eesmärki. "Eestis on demineerimisspetsialiste üsna vähe ning seetõttu on äärmiselt tähtis korraldada ühiseid harjutusi, et jagada kogemusi ning üksteiselt õppida. Kindlasti oleme muutnud ka kohalike elu mõnevõrra ohutumaks, kuid tööd piirkonnas jagub veel aastateks," ütles kapten Saar.

Lisaks määratud maa-alal otsingutele reageerisid harjutusel osalejad ka jooksvalt väljakutsetele, mis tulid piirkonnas elavatelt inimestelt.

Eelmisel aastal toimunud samalaadse harjutuse käigus leidsid jõustruktuuride demineerimisspetsialistid Sõrve poolsaarelt 235 lõhkekeha. Päästeameti ja kaitseväe ühiseid harjutusi piirkonnas planeeritakse jätkata ka tulevikus.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülesanne on lisaks ajateenijate ja reservväelaste väljaõppele koolitada rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijaid, kes teenivad pioneeripataljoni juurde kuuluva kaitseväe demineerimiskeskuse koosseisus.

"Parvõppus on kui kontrollitud tingimustes peetav lõpueksam, mis aitab kinnistada kursuse vältel õpitut ja tugevdab kambavaimu. Harjutuste edukas läbimine loob õppuritele eelduse tegelikes avariiolukordades toimetulekuks, õpetades muuseas ka kannatada saanud kaasvõitlejate abistamist," ütles kursuse instruktor veebel Tanel Võrk.

Õppus Põhja-Tallinnas paikneva Miinisadama akvatooriumis algas teisipäeval avariiolukorra simulatsiooniga, misjärel pidid kursuslased oma laeva hülgama. Vette jõudes tuli õppuritel meeskondlikult päästeparvedesse ujuda ning alustada võimalike päästjatega kontakti otsimist. Harjutuse lõpuosas saabus helikopteriga politsei- ja piirivalveameti pinnaltpäästemeeskond, kes harjutas hättasattunute päästmist otse päästeparvedest.

Mereväelase baaskursuse peavad läbima kõik mereväe sõjalaevadele teenima asuvad kaitseväelased. Kursusel omandatakse praktiline kogemus tegutsemaks kriisiolukordades, näiteks tulekahjude või lekete korral. Lisaks madruseõppele omandatakse ka sõjalaevadel teenimiseks vajalikud erioskused. Kursusel osales kokku ligi 35 tegevväelast ja ajateenijat.

Mereväelase baaskursus korraldatakse Miinisadama linnakus paiknevas mereväekoolis kahel korral aastas. Mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Fotod:

„Tahtsime täna näidata, kuidas suudab Eesti kaitseväe ja liitlaste tehnika hakkama saada pioneeride loodud tõketega,“ ütles demonstratsiooni pealäbiviija kapten Aigar Allika pioneeripataljonist ning lisas, et pealtvaatajatel oli suurepärane võimalus vaadata nii seda, milliseid tõkkeid pioneerid ehitavad kui ka seda, kuidas erinevad soomusmasinad neid ületavad.

Kokku rajasid pioneerid tehnika proovile panekuks üheksa pinnase- ja palktõket, sealhulgas tankitõrje kraavid, barrikaadid, vaitõkke koos okastraadiga ning 80 sentimeetri kõrgune betoontõkke.

Esitlusel ületasid tõkkeid Suurbritannia pioneeritank Trojan ja tank Challenger 2 ning Eesti kaitseväe lahingumasinad CV9035 Scoutspataljonist ja soomustransportöörid SISU XA188 Viru jalaväepataljonist.

Pioneeripataljon on 1. jalaväebrigaadi üksus, mille ülesanneteks on tõkestada, aeglustada, raskendada või peatada vastase üksusi ja lahingumasinate liikumist või manöövreid; tagada oma üksuste liikuvust, võimaldada väeüksuste liikumist või manöövrit, parandades teeolusid ja rajades tõketest ja miiniväljadest läbipääse ning parandada lahinguvõime säilitamiseks üksiksõduri ja üksuse üleelamistingimusi, ehitades laskepesi, kaevikuid ja majutuspunkreid.

Fotod:

Video:

Rivistusel meenutati pataljoni 99 aasta pikkust ajalugu, mille alguseks loetakse 9. aprillil 1919 loodud soomusautode kolonni. Selle nime all osales üksus ka Vabadussõjas, hiljem arenes soomusautode kolonnist välja tolleaegne auto-tanki rügement.

Logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla õnnitles rivistusel pataljoni isikkoosseisu ning andis parimatele üle ergutused ja uued auastmed. „Hoidkem üleval logistikapataljoni väärikaid traditsioone ja käitugem alati nii kaitseväe kui meie sisemiste väärtuste kohaselt, hoides meie lippu kõrgel,“ ütles kolonelleitnant Reidla.

Toetuse väejuhatuse ülem kolonel Toomas Susi tõstis oma õnnitluskõnes esile väejuhatuse deviisi: „Ärge unustage, et meist sõltub. Meist sõltub, et kaitseväelased ja kaitseliitlased, aga ka meie juures viibivad liitlasvägede üksused saaksid alati kätte oma varustuse ning nende tehnika jõuaks õigeks ajaks õigesse kohta, võimaldades üksustel oma lahingülesandeid täita ja õppustel tegutseda,“ ütles kolonel Susi.

Rivistuse järel oli kõigil külalistel võimalik tutvuda logistikapataljoni sõdurite varustuse, relvastuse, tehnika ja masinatega ning proovida osavust õhkrelvadega märki lastes. Külalistele pakuti sõdurisuppi ja kringlit. Kokku külastas pataljoni ligi 300 inimest, kelle hulgas oli mitmeid kooliekskursioone, ajateenijate lähedasi ja pataljoni sõpruslasteaed Vesiroos.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine. Logistikapataljon asub Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58639

Lipnik Kirk on kaitsnud magistrikraadi juhtimise ja turunduse alal Tallinna Tehnikaülikoolis, praegu töötab ta Elisa Eesti AS suurklientide müügijuhina. Ta on aktiivne Kaitseliidu liige, ajateenistuse läbis Kuperjanovi jalaväepataljonis 2009 – 2010. aastal ja on lõpetanud reservrühmaülemate kursuse Lahingukoolis.

Reservohvitseriks saama ning EROKi ja Kaitseliiduga liituma motiveeris teda enda sõnul põhimõte võtta kaitseväeteenistusest kõik, mis kaitseväel pakkuda on ning see on tal ka õnnestunud. "EROK pakub oma liikmetele unikaalseid võimalusi enesearenguks," ütles ta.

Uue ameti eesmärke kommenteerides ütles lipnik Kirk, et soovib kaasata EROKi liikmeskonda võimalikult palju just aspirantidest reservohvitsere: „Minuga sama kursuse läbinutele saab EROK pakkuda täiendavaid võimalusi väljaõppeks ja arenguks ning samas kuuluvust väärikasse organisatsiooni."

"Noorte aspiranditaustaga reservohvitseride liitumine EROKiga näitab, et reservohvitseridele on peale kasvamas uus põlvkond. Sõjaaja ametikohtade mehitamisel ning koostöös brigaadide ja allüksustega on just noored reservohvitserid olnud viimastel aastatel teednäitavas rollis. Selle tunnistuseks on ka uue põlvkonna esindaja valimine EROKi peasekretäriks," ütles reservohvitseride kogu esimees major Andre Lilleleht.

EROKi peasekretär valitakse ametisse kaheks aastaks. Eelmine peasekretär nooremleitnant Gunnar Kotkas astus oma ametiajal tegevteenistusse ja jätkab kaardikaitseväelasena mereväekoolis.

1997. aastal loodud EROKisse kuulub  üle 300 reservohvitseri. Reservohvitseride Kogu võistkonnad on korduvalt esinenud edukalt Erna retkel ja rahvusvahelistel militaarvõistlustel, kogu liikmed on aktiivselt tegevad Kaitseliidus ning reservõppekogunemistel. Reservohvitseride Kogu on rahvusvahelise reservohvitseride liikumise CIOR liige.

„Praegused kursuslased ja tulevased ohvitserid koondavad ning viivad edasi sisulist teadmist meie Eesti sõjaväelogistikast. Nende kätes on võimalus tõsta kaitseväe logistilist efektiivsust, mis on oluline komponent meie kaitse- ja lahingvõimekuse edendamisel läbi lahingteenindustoetuse elementide“, ütles logistikakooli ülem kapten Riho Juurik.

Nädala kestnud õppusel harjutasid kursuslased logistikaüksuste rännakute ja logistiliste veooperatsioonide juhtimist, logistiliste tugialade rajamist ning muid logistikaüksustele omaseid tegevusi.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikakooli põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni-  ja täiendusõppe korraldamine ning kaitseväe logistikavaldkonna arendamine. Logistikakool loodi tagalapataljoni koosseisu (praegune toetuse väejuhatuse logistikapataljon) 2003. aastal, eesmärgiga arendada Eestis sõjaväelogistikute koolitust ning 2012. aastast kuulub kool otse toetuse väejuhatuse ülema vahetusse alluvusse. Logistikakool asub Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod:

„Erinevate riikide koostöö liitlaste lahingugrupi kooseisus on selge näide NATO pühendumusest artikkel viiele, mis sätestab, et rünnak ühe liikmesriigi vastu on rünnak kõigi liitlaste vastu,“ ütles kindral Scaparrotti. „NATO eelpaigutatud lahingugruppide abil saame me harjutada nii, nagu me reaalses olukorras vastase vastu astuksime – ühiselt, võimekalt ja lõimitult.“

Lisaks 1. jalaväebrigaadi ja liitlaste väljaõppega tutvumisele kohtus kindral Scaparrotti ka kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega ja kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sireliga.

Tapal paiknevasse liitlaste lahingugruppi kuulub üle tuhande kaitseväelase ja lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik ning panustajariikideks Taani ja Prantsusmaa. Hetkel teenivad Tapal koos Ühendkuningriigi kaitseväelastega Taani sõdurid. Kahe nädala pärast täitub üks aasta lahingugrupi teenistuse ametlikust algusest Tapal 1. jalaväebrigaadi koosseisus.

Eestit seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel. Koos Briti kaitseväelastega teenisid eestlased Afganistanis Helmandi provintsis ja hakkavad sel suvel teenima Kabuli piirkonnas. Eesti kaitseväelastel on prantslastega varasem koostöökogemus nii operatsioonilt Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Atalanta ning plaanide kohaselt panustab Eesti prantslaste juhitud operatsiooni Barkhkane Malis. Taani kaitseväelastega on Eesti kaitseväelased teeninud koos nii Balkanil, Afganistanis kui ka teenivad hetkel Iraagis operatsioonil Inherent Resolve.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.

„3. aprillil 99 aastat tagasi allkirjastas Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse kõrgema sõjakooli loomiseks. Sel nädalal tähistame seda sündmust, meie vabadust, ühiseid väärtusi ja rahvusvahelist sõprust. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste moto ühendab meie kadette nägemusega vabadusest: me peame kaitsma oma riiki mõistuse ja mõõgaga. Pange tähele: mõistus tuleb esimesena!“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts aastapäeva puhul peetud kõnes.

Patrullvõistlusel osales seitse kuueliikmelist segavõistkonda Kõrgemast Sõjakoolist, Sisekaitseakadeemiast ja välisdelegatsioonidest, kes lahendasid kümnes erinevas kontrollpunktis ette antud ülesandeid, mis nõudsid head meeskonnatöö oskust, täpsust ja kiirust. Näiteks ootasid kadette ees laskeharjutused, takistusraja läbimine, aga ka etiketi tundmine ja traatside ühenduse parandamine Emajõe peal.

Kõrgema sõjakooli aastapäevapidustused kulmineeruvad homme õhtul õppeasutuste saalis peetava traditsioonilise kadetiballiga. Aastapäevast võtavad lisaks kõrgemale sõjakoolile osa ka välisdelegatsioonid Soome, Rootsi, Poola, Läti, Leedu ja Ühendkuningriigi riigikaitseakadeemiatest ning Sisekaitseakadeemia kadetid.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58632