Uudised

„See on esimene suurem õppus, kus pataljoni koosseisus olevad erinevad üksused – jalaväelased ja neid toetavad pioneerid, miinipildujad, tankitõrjujad, luurajad, tagalaspetsialistid – teevad maastikul koostööd õppuse staabi poolt püstitatud ülesannete parima täitmise nimel,“ ütles õppuse juht ja Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.

Õppus Viru Kevad algas esmaspäeval üksuste rännakuga Lääne-Virumaale. Nädala sees harjutati nii ründe-, viivituse kui kaitsetegevust ja lahinguliikidega kaasnevaid luuretegevusi, erinevate tõkete ületamist, logistilist tagamist ning haavatute eest hoolitsemist.

„Nädalavahetusel hindame rühmade ja kompaniide tegevust – üksused peavad tõestama, et kõik vajalikud oskused on omandatud ning nad on eesseisvaks Siiliks valmis,“ ütles kolonelleitnant Arno Kruusmann.

Kokku võtab õppusest Viru Kevad osa üle 500 kaitseväelase 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvatest Viru ja Kalevi jalaväepataljonidest, pioneeripataljonist, tagalapataljonist, luure- ja tankitõrjekompaniidest. Lisaks osalevad õppusel kaitseliidu Tallinna malev ning õhutoetust tagavad õhuväge üksused.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58630

Kolm Harjumaal õppusel osalenud staabi- ja sidepataljoni ajateenijat liikusid täna hommikul kaitseväe sõidukiga Tallinn-Tartu maanteel, kui avastasid teelt välja sõitnud sõiduauto. Sündmuskoha lähemal vaatlusel leidsid ajateenijad purunenud sõiduki kõrvalt õnnetuses viga saanud inimese.

„Reservväel põhineva riigikaitse toimimiseks on vajalik, et kõik osad meie ühiskonnast seda toetaksid ja sinna panustaksid. Oma reservväelastest töötajate toetamine õppuste ajal nii moraalselt kui materiaalselt on väga oluline osa sellest panusest ning märgiks tööandjate soovist riigikaitses aktiivselt kaasa lüüa. Tänan selle eest kõiki tööandjaid, kes on oma tegevusega teistele eeskujuks,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ja kutsus ka teisi tööandjaid nende enam kui saja tööandja eeskuju järgima.

Nii mitme tuhande töötajaga kui ka kuni kümnest inimesest koosnevad ettevõtted erinevatest tegevusvaldkondadest on peagi algava kaitseväe ajaloo suurima õppuse Siil 2018 eel otsustanud õppekogunemisel osalevaid töötajad erinevatel viisidel toetada.

„Nii Genoke Trading kui ka Tefire Group on aastaid eelistanud näha oma kollektiivis pigem reservväelastest töötajaid, kuna leiame et riigikaitsekohustuse võtmine väljendab isiku lojaalsust, kaitseväes omandatu muudab inimesed kohusetundlikemaks ja tõsisemalt võetavaks,“ ütles Genoke Trading OÜ tegevjuht Viljar Sedrik. „Leiame, et õppustel osalemine on meie töötajatele hea vaheldus, mis tugevdab meeskonda ja aitab leevendada igapäevast töörutiini. Kindlasti jätkame riigikaitsesse panustamise propageerimist oma ettevõtetes ja kutsume üles ka teisi ettevõtteid toetama oma reservväelastest töötajaid.“

Enim levinud reservväelaste toetusviis on palga säilitamine õppusel osalemise ajal. Mitmed ettevõtted kompenseerivad tavapärase palga ja õppekogunemise toetuse vahe, et reservväelane ei kaotaks sissetulekus. Samuti leidub ka tööandjaid, kes näiteks viivad oma töötajad ise õppusele kohale. Esimesed algatusega kaasa tulnud tööandjad olid Tallinna Lennujaam AS ja Tallinna Lennujaam GH, kes tegid sellise otsuse enne eelmist suurõppust Siil.

Selle aasta 2. mail algava ja kaks nädalat kestva õppuse Siil 2018 põhitegevus leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Kokku osaleb õppusel enam kui 13000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlas- ning partnerriikide sõdurit 13 riigist. Õppusel hinnatakse nii kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kui ka harjutatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksuste lahinguülesannete täitmist ja koostööd.

Enne eelmist suurõppust Siil 2015 sõlmised Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit, kaitseministeerium ja kaitsevägi hea tahte ja koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada Eesti riigikaitsesse.

Tööandjad, kes on kaitseväele märku andnud, et nad oma reservväelastest töötajaid toetavad:

A. Le Coq AS; Adven Eesti AS; Advokaadibüroo Sorainen AS; ADM Interactive OÜ; Aktors OÜ; Andmevara AS; Arvo Pärdi Keskus SA; Atea AS; Baltem AS; Bigbank AS; Bonava Eesti OÜ; Bristol Trust OÜ; BRS Networks Baltic AS; Chemi-Pharm AS; Cipax Eesti AS; Coop Eesti ; Danske Bank AS; Diamantek OÜ; Eesti Energia AS; Eesti Gaas AS; Eesti Haigekassa; Eesti Kohtuekspertiisi Instituut; Eesti Meedia AS; Eesti Pank; Elisa Eesti AS; EnerTEC Group OÜ; EnerTEC Hooldus OÜ; Erimell AS; Erply Retail Software; Estiko-Plastar AS; FenderNet OÜ; Finestmedia AS; Fotostop OÜ; G4S AS; GENOKE Trading OÜ; Gladius Grupp OÜ; Go Group AS; Helland Baltic OÜ; HITSA; HRPower OÜ; Human OÜ; Incap Electronics Estonia OÜ; Kaljukindel OÜ; Keskkonnainvesteeringute Keskus; Kiviõli Kaubahoov AS; K.MET AS; Kuldkroon OÜ; LHV AS; Lääne-Tallinna Keskhaigla; Läänetasandiku OÜ; Mapri Ehitus OÜ; Merko Ehitus Eesti AS; Merko Infra AS; Metaprint AS; Metsatervenduse OÜ; Metsä Wood Eesti AS; Mõõdistaja OÜ; MYJAR IT OÜ; Nordecon AS; Pajo AS; Papyrus AS; Penhouse Studio OÜ; Playtech Estonia OÜ; PlusPlus Capital AS; Positium LBS OÜ; Powerhouse OÜ; Premia Tallinna Külmhoone AS; Proode Sisustus OÜ; Põlva Matusebüroo OÜ; Ramirent Baltic AS; Revismo OÜ; Riigi Kinnisvara AS; Riigimetsa Majandamise Keskus; Rudus AS; Salvest AS; Saundland OÜ; Scania Eesti AS; Sisekaitseakadeemia; SK ID Solutions AS; SOL Baltics OÜ; Starman AS; Stora Enso Eesti AS; Swedbank AS; Systemair AS; Tallinn Airport GH AS; Tallinna Lennujaam AS; Tallinna Raamatutrükikoda OÜ; Tallinna Sadam AS ja tütarettevõtted; Tallinna Sotsiaaltöö Keskus; Tariston AS; Tartu Ülikool ; Tartu Ülikooli Kliinikum SA; Teaduskeskus AHHAA SA; TEFIRE Group OÜ; Tele2 Eesti AS; Telia Eesti AS; Thorgate Management OÜ; Threod Systems OÜ; Torm Metall OÜ; Viasat AS; Wenesta OÜ; Äripäev AS;

"Mina jäin konverentsiga väga rahule. Ettekanded olid sisukad, arutelud olid huvitavad ja päevakohased. Töötoad olid asjalikud ja aitasid luua huvitavat diskussiooni ning ideid, kuidas igapäeva tegemistes efektiivsemalt käituda," ütles konverentsi üks korraldajatest major Kalle Kõlli.

Konverentsi esimene päev sisustati ettekannetega militaar- ja psühholoogiavallast. Teisel viidi konverentsil läbi neli erinevat töötuba, milles keskenduti efektiivsele suhtlemisele ja kommunikatsioonile ülemate-alluvate vahel, huvitavatele lahendustele positiivse töökliima kujundamisel, positiivsele juhtimisele militaarpsühholoogilises kontekstis ja Balti riikide militaarpsühholoogide kogemustele.

Osalejate seas olid nii KVÜÕA õppurid, kaitseväe eri väeosade teenistujad, aga ka Tallinna ülikool, Tartu ülikool ja Sisekaitseakadeemia ning külalised Lätist, Leedust, Poolast, Suurbritanniast, Saksamaalt, Portugalist ja Ukrainast.

KVÜÕA korraldas juhtimiskonverentsi koostöös toetusväejuhatuse tugiteenuste keskuse psühholoogiateenistusega

Kindralid käsitlesid kohtumisel julgeolekuolukorda NATO idatiival ning ettevalmistusi suvel Brüsselis toimuvaks NATO tippkohtumiseks. 

Kindral Terrase sõnul on oluline, et USA sõjaline kohaolek meie piirkonnas oleks nähtav ja tajutav, et tagada arvestatav heidutus agressiivse Venemaa vastu.

“Eesti kaitsekoostöö Ameeria Ühendriikidega on laialdane ja Eesti jaoks strateegilise tähtsusega. NATO võimsaima liikmesriigina on USA kohalolek Euroopas võtmetähtsusega, sest see aitab tagada sõjalise jõu tasakaalu kontinendil,“ ütles kindral Terras. “Oleme USA-ga ühel meelel, et NATO sõjaliste võimete planeerimisel ja tagamisel peame lähtuma reaalsest ohupildist ja tegema kõik selleks, et sõjaline heidutus mistahes vastase vastu oleks usutav ja vajadusel kaitseotstarbeks rakendatav.”

Lisaks kohtus kaitseväe juhataja ka USA maa-, mere- ja õhuväe ülematega ning Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi ülemaga. Esmaspäeval osales kindral Terras eelmisel aastal meie seast lahkunud iseseisvuse taastamise järgse esimese kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselni muldasängitamisel Arlingtoni sõjaväekalmistul.

„Lahingus on rühmaülem see, kelle tegevusest oleneb, kas ülesanne täidetakse või mitte. Meie tahame anda enda sõduritele piisavalt oskusi ja kogemusi, et vajadusel suudavad nad oma sõdureid külmavereliselt juhtida ka siis, kui lendavad kuulid ja langevad mürsud,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Õppus Raba on igakevadine osa Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõppetsüklist. Aprilli alguseks on ajateenijad omandanud oskused üksikvõitleja, relvameeskonna ja jao tasemel tegutsemiseks ning läbinud rühma osakursuse. Õppuse Raba 18 käigus hinnatakse nii rühma koosseisus tegutsevaid ajateenijaid kui ka rühmaülematena tegutsevaid aspirante erinevate lahingülesannete täitmisel nii kaitsel, rünnakul kui ka julgestustegevustes.

Neli päeva kestev harjutus toimub erinevates kohtades üle kogu Võrumaa ning lõppeb neljapäeva pärastlõunal. Harjutusel osaleb kokku üle 700 kaitseväelase Kuperjanovi jalaväepataljonist ning 1. jalaväebrigaadi erialaüksustest.

Ajateenijate väljaõpe jätkub järgmisel nädalal algava kompaniikursusega ning kulmineerub 2.-14. maini Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis toimuva suurõppusega Siil 2018.

Fotod: ideo: https://www.youtube.com/watch?v=JVfUTLNPWw0

„Õppuse eesmärgiks on erineva tasandi meditsiiniüksuste koostöö harjutamine ja kuna meil on ka taanlased kohal, siis rahvusvahelise koostöö harjutamine. Koostöö liigub kindlasti paremuse poole, võrreldes eilsega on täna oluliselt parem just kannatanute üleandmine, nende vastuvõtmine ja omavaheline suhtlemine,“ ütles harjutuse üldjuht major Indrek Olveti.

Meditsiiniüksuste koostööharjutusel testitakse traumameeskondade tegutsemist tuvastamaks võimalikke puudujääke väljaõppes, harjutatakse erineva tasandi meditsiiniüksuste vahelist koostööd, rahvusvahelist koostööd ning haavatute evakuatsiooni koordineerimist.

Harjutusel, millega valmistutakse suurõppuseks Siil 2018, osaleb ligi 150 tegevväelast, reservväelast ja ajateenijat kaitseväe ühendatud õppeasutustest, Kuperjanovi jalaväepataljonist, Viru jalaväepataljonist ja 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonist ning Taani kaitseväest. Õppus lõppeb neljapäeval.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

Fotod:

„Õppeasutustele oma laulu saamine on vahva algatus, mis on vääriline tähistus meie edukale ja pikaajalisele tööle sõjaväeliste juhtide koolitamisel. Meid on nüüd pandud laulu – me jääme kestma! See laul on tänastele õppuritele, töötajatele aga ka kõikidele vilistlastele. Mulle sümpatiseerib väga selle laulu rütmikus, mis süstib reipust ning meeleolukust, samas ka sõnade lihtsus lõkkeõhtul kaasa laulmiseks,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts.

KVÜÕA tellimusel kirjutas ja laulis tunnuslaulu sisse Andrus Rootsmäe, esinejanimega InBoil, kes on alates 1990. aastast Kaitseliidu Tartu maleva tegevliige ja kapteni auastmes. „Tartu vaimu kandev poeet InBoil on osanud laulule anda väga olulise sõnumi: sõdurid on lihtsalt inimesed, ohvitserid aga lihtsalt sõdurid! Ta on lahendanud geniaalselt ka nende hirmud, kes häbenevad oma lauluoskust – nad saavad viisile ühiselt kaasa vilistada. Optimism ja ühtsus on oluline osa sõjaväelises väljaõppes ning kuuluvad kokku nagu sukk ja saabas. Nüüd saab hoogsalt edasi marssida,“ lisas kolonel Mõts.

Laulust on kaks versiooni: üks ansambliga ja teine akustiline. Ansambli versiooni saab kuulata siit: ja akustilist versiooni siit: .

Loo autoriõigused kuuluvad kaitseväe ühendatud õppeasutustele.

"Võin tunda uhkust oma meeskonna üle, sest olete andnud kõik endast oleneva, et meie poolt toetatavad saaksid oma eesmärgid täidetud. Tänavu oleme valdkonnapõhiselt toetamas Eesti mereväe korraldatavat ja ligi 800 osavõtjaga rahvusvahelist miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit, aasta teine pool toob ka kõiki teenistujaid kaasava õppekogunemise Mere-Siil," ütles mereväebaasi ülem kaptenleitnant Indrek Hanson.

Mereväebaas on 1997. aasta 29. aprillil loodud lahinguteenindustoetusega tegelev kaitseväe üksus, mille organiseerida on logistiline ja administratiivtoetus meie vetes regulaarselt korraldatavatel rahvusvahelistel miinitõrjeoperatsioonidel osalevatele sõjalaevadele. Lisaks laevastikule pakub mereväebaas tagalatoetust ka 2015. aastast Miinisadama linnakus paiknevale sõjaväepolitsei vahipataljonile.

Üksuse eelkäijaks loetakse 1. aprillist 1927 iseseisva üksusena formeeritud merejõudude baasi, millele eelnes 1919. aastal Sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri poolt kontradmiral Johan Pitkale antud korralduse alusel moodustatud mereväe koosseisu ja tehnilise-varustuse valitsus. Viimase hallata olid merejõudude varustuslaod, sadamatehased, töökojad ning kõik riigi laevaehituse- ja remondi ettevõtted.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58627
Video: https://www.youtube.com/watch?v=NO94Qa1lfB0

„Oleme siin selleks, et arendada omavahelist koostööd ja jagada kogemusi ning saadud õppetunde seoses allohvitseride hariduse ja väljaõppega. Meie üks eesmärkidest ongi pikaajaline koostöö. Eelmisel aastal külastas lahingukool meid Saksamaal, nüüd kutsusid nad meid endile külla,“ ütles Ameerika Ühendriikide 7. armee allohvitseride akadeemia ülema asetäitja vanemveebel Philemon Jones.

„Ameeriklased on väga pikalt oma allohvitseride süsteemi ehitanud ja arendanud. Meil on neilt palju õppida ja kolleegid Saksamaalt on ka ise rahvusvahelisest koostööst huvitatud,“ ütles lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.

Kolmepäevase visiidi jooksul tutvuvad külalised Eesti allohvitseride süsteemi ja väljaõppega, mille põhirõhk on vanemallohvitseride põhikursuse tutvustamisel, selle ülesehitusel, läbiviidavatel ainetel ja nende hindamisel. Lisaks vanemallohvitseride väljaõppele tutvustatakse väliskülalistele Kuperjanovi pataljonis ka nooremallohvitseride väljaõpet ajateenijatele. Lisaks külastatakse sõjamuuseumi, kus väliskülalistele räägitakse Eesti allohvitseride ajaloost.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58626