Uudised

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülem major Lauri Bender tunnustas kursuse lõpetanuid, kellel seisab ajateenistuse jooksul veel ees suurõppus SIIL. „Parafraseerides Winston Churchill’i, kelle sõnul on reservistid kahekordsed kodanikud, siis teist saavad reservi minnes kolmekordsed kodanikud – teil on täita hea kodaniku roll ja riigikaitsjana sõduri roll, aga tänasest alates ka parameediku roll, mis omal moel nii täiendab kui vastandub teistele. Parameedikuks olemine seab sõduri moraalsele kompassile kõrgemad nõudmised, kuna ühest küljest tuleb lahingus olla halastamatu võitleja, teisest küljest tuleb parameedikuna näidata üles ülimat halastust ka vastase haavatute suhtes.“

Kursuse parimana lõpetanud nooremseersant Peeter Kibe ütles, et huvi meditsiini vastu oli tal juba enne ajateenistusse tulemist ning võimalusest osaleda meditsiinikursusel haaras ta kohe kinni. „Kasulikke ja huvitavaid kogemusi oli palju, kõige enam jäävad meelde praktikad kiirabis ja rühmaparameedikute väljaõppelaager koos liitlastega“, sõnas nooremseersant Kibe kursust kokku võttes.

Kursuslased õppisid 10 nädala kestel pingelistes lahing- ja kriisiolukordades meditsiiniabi osutama ning said väljaõpet meditsiinitehnika ja medikamentide kasutamiseks. Keskenduti ennekõike praktilistele oskustele, mida täiendati praktikantidena Tallinna kiirabibrigaadide igapäevatöös osaledes. Kursus kulmineerus väliõppuse ja kahepäevase lõpurännakuga, mille raames pidid ajateenijad demonstreerima omandatud meditsiinioskusi ning füüsilist vastupidavust.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Fotod:

„Projekti eesmärgiks on hinnata, mismoodi võiksid mehitamata ja automatiseeritud süsteemid kaasa aidata meie lahinguvõime tõstmisele ja kuidas üldse mõõta uudsete süsteemide mõju lahinguvõimele. Selleks viime läbi rea välieksperimente koostöös 2. jalaväebrigaadi üksusega,“ ütles KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülem kolonelleitnant Sten Allik.

Koostöös Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvate ettevõtete konsortsiumiga kasutatakse erinevaid mehitamata maa- ja õhuplatvorme, hinnatakse andmevahetusega kaasnevaid riske ja püütakse leida lahendusi, kuidas erinevaid süsteeme koos toimima panna.

„Robootikalahendused ja targad lahinguväljasüsteemid muudavad sõjapidamist kogu maailmas ning nende efektiivne rakendamine annab olulise eelise traditsiooniliste relvasüsteemide ees,“ ütles konsortsiumi juhtivpartneri Milrem AS juhatuse esimees Kuldar Väärsi, kelle sõnul on Eestis väga tugevad tehnoloogiaettevõtted, kes pakuvad selles vallas lahendusi laial skaalal. „Soovime olla partneriks Eesti kaitsevõime arendamisel ning terviklike tarkade lahinguväljasüsteemide loomisel,“ lisas Väärsi.

Tegemist on esmase säärase välieksperimentidele suunatud teadus- ja arendustegevusalase hankega Eesti kaitseväe poolt. Mehitamata õhu- ja maismaasõidukite rendi ning uuringuks vajalike andmete kogumise hanke viis läbi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Konsortsiumisse kuuluvad juhtivpartner Milrem AS, mis arendab ja toodab maismaarobootika süsteeme, Marduk Technologies OÜ, AS TELEGRUPP, Smart Defence Systems OÜ, OÜ ELI, GuardTime AS, OÜ Rantelon ja Threod Systems OÜ.

„Minu jaoks on väga oluline, et me oleme siin missioonil koos soomlastega ja loodan, et meil on võimalus ühistel operatsioonidel osaleda edaspidigi. See parandab meie juba niigi häid omavahelisi suhteid,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Liibanoni kontingenti kuuluv Eesti jalaväerühm teenib Iiri-Soome pataljonis IRISHFINBATT Soome kompanii koosseisus. Soome kaitsevägi teatas 2017. aasta detsembris, et peatab 2018. aasta lõpuks oma osaluse ühises pataljonis iirlastega ning suunab oma kaitseväelased teise UNIFIL-i üksusesse.

Peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtusid eile UNIFIL-i missiooni ülema kindralmajor Michael Beary’iga, Iiri-Soome pataljoni ülema kolonelleitnant Neil Nolani, Soome kontingendi ülema kolonelleitnant Ari Laaksoneni ning teiste UNIFIL-i teenistujatega.

„Võrreldes eelmise korraga aasta tagasi, kui käisin siin koos presidendiga, on olukord Lõuna-Liibanonis muutnud rahulikumaks ja lootustandvamaks. Täiesti selgelt on tunnetada paremat õhkkonda,“ ütles kindral Terras.

Delegatsioon külastas UNIFIL-i peastaapi Naqouras ning ÜRO tugipunte 6-50 ja 2-45, kus saadi ülevaade UNIFIL-i missiooni hetkeolukorrast ja tegevustest. Päeva lõpetas ühine õhtusöök tugipunktis 2-45 koos Liibanonis teenivate Eesti kaitseväelastega, mille käigus tänas peaminister kaitseväelasi ning nende lähedasi panuse eest rahuvalvesse ning kaitseväe juhataja andis ülevaate arengutest kaitseväes ning missioonidega seonduvast.

Eesti kontingent kinkis esimest korda missiooniüksusel külas käinud peaministrile ÜRO tugipunktis 6-50 lehvinud Eesti riigilipu ning kaitseväe juhatajale Iiri-Soome pataljoni logoga särgi. Peaminister ja kaitseväe juhataja kinkisid omaltpoolt igale kaitseväelasele graveeritud nahast tupega väitse.

Eesti kontingent Liibanonis koosneb Iiri-Soome pataljoni kuuluvast jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest, kokku ligikaudu 40 kaitseväelasest. Praegune kontingent alustas teenistust mullu novembris ja naaseb Eestisse tänavu mais.

Fotod:

"Merel olles on suurema avarii korral vaja oma elu eest võidelda, sest abi ei pruugi alati lähedal olla," ütles kursuse instruktor veebel Mairo Küünarpuu. "Laevadel esineda võivaid tulekahjusid ilmestavad kitsad koridorid, kuumus, ohtlikud gaasid ja põlengutega kaasneva suitsu tõttu vähenenud nähtavus, mis seavad kõik avariitõrjele omad piirangud."

Revali merekoolis peetud õppepäeva jooksul harjutati laevade tulekustutussüsteemide ja -varustuse kasutamist ja hooldust. Lisaks käsitleti eri laadi tulekollete kustutamise strateegiaid ning läbiti katseid õpitu kinnistamiseks.

Päeva teises pooles said kursuslased teadmised veekeskkonnas valitsevatest võimalikest ohtudest, samuti omandati oskused mereväes olevate päästevahendite kasutamiseks. Ühtlasi harjutasid õppurid tagurpidi läinud päästeparvede ümberkeeramist ning paatide alt kannatanute otsimist.

Mereväelase baaskursusel osaleb kokku ligi 35 tegevväelast ja ajateenijat. Kursuse peavad läbima kõik mereväe sõjalaevadele teenima asuvad kaitseväelased. Õppe käigus saadakse esmane teoreetiline pagas laevadel ettetulevate ülesannetega toimetulekuks ning praktiline kogemus kriisiolukordade lahendamiseks.

Miinisadama linnakus paikneva mereväekooli poolt viiakse mereväelase baaskursust läbi kahel korral aastas. Mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Scoutsrännaku korraldaja leitnant Marek Vainumäe sõnul oli tänavune rännak eriline kahel põhjusel: „Eelmise rajarekordi omanik parandas tulemust ning teiseks järgmisest aastast pakume rännakul osalejatele uut maastikku – seoses pataljoni kolimisega Tapale toimub rännak Kesk-Eestis.“

Värske rajarekordi omanik vanemveebel Veiko Sulev parandas enda eelmist aega pea minuti võrra, läbides 30-kilomeetrilist rada kahe tunniga ning kahekümne üheksa minutiga: „Rada oli ootamatult libe ja konarlik, mis on seda üllatavam, et ma tegin taas uue rajarekordi,“ ütles vanemveebel Sulev.

Pakri poolsaarel kulgenud ligi 30 kilomeetri pikkuse rännaku läbimiseks oli võistlejatel aega kaheksa tundi. Kaitseväelastel ja jõustruktuuri esindajatel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kilogrammi raskune seljakott, samuti pidid nad läbima rännaku välivormis. Teised osalejad kandsid 15 kilogrammi raskust seljakotti.

Kõiki võistlejaid, kes lõpetasid rännaku vähem kui nelja tunniga, autasustasid korraldajad medaliga. Lisaks said esimesed 100 vormi ja relvaga lõpetanud osalejat Scoutspataljoni embleemiga t-särgid.

1100 rännakul osalenud võistleja seas oli nii kaitseväelasi, liitlasi, kaitseliitlasi, politsei- ja piirivalveameti, vanglaameti ja teiste jõustruktuuride teenistujaid kui ka tsiviilisikuid.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

Fotod:

Video:

Eesti õhuväe ülema kohusetäitja kolonel Riivo Valge tänas osalevate riikide õhuvägesid ühiste ettevõtmiste toetamise eest. ”Aktiivne tegevus meie piirkonna õhuruumis nõuab lähedast koordinatsiooni kõikidel tasemetel. See ongi tänase kohtumise mõte,” ütles kolonel Valge.

Nõupidamisel tutvustasid osalejad uuemaid arenguid oma riikide õhuvägedes. Oluliseks arutlusteemaks oli ka Läänemere piirkonnas lähitulevikus toimuvad õppused ning muud õhuvägedega seotud sündmused. Õhuvägede juhtide kohtumise raames toimus ka õhuvägede veeblite kohtumine. Muude teemade kõrval arutati siin Balti Kaitsekolledžis planeeritava vanemallohvitseride kursuse avamist.

”Ämaris toimuv konverents on oluline foorum, kus käsitletakse NATO laiapõhjalise heidutuse ja kaitse eesmärkide jaoks vajalikku integratsiooni. Meie partnerite Soome ja Rootsi osalemine loob võimaluse arutada meie kõigi ühiseid huve ja arendada konstruktiivset koostööd,” ütles NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Tod Wolters.

Nõupidamisel osalesid NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Tod D. Wolters, Eesti õhuväe ülema kohusetäitja kolonel Riivo Valge, Läti õhuväe ülem kolonel Armands Saltups, Leedu õhuväe staabi ülem kolonel Ramūnas Titenis, Norra kuningliku õhuväe õhuoperatsioonide inspektor brigaadikindral Rolf Folland, brigaadikindral Lone Træholt kuninglikust Taani õhuväest, Soome õhuväe staabi ülem brigaadikindral Jari Mikael Mikkonen ning Rootsi õhuväe staabi ülem kindralmajor Mats Helgesson.

Eesti õhuväe Ämari lennubaas rajati ametlikult 15. mail 1997. aastal. Pärast Eesti astumist NATO liikmeks viidi baasis läbi põhjalikud renoveerimistööd. Tänapäeval baseerub siin alaliselt NATO õhuturbe lennusalk. Ämari lennubaas on kujunenud NATO ja NATO partnerriikide õhuvägede oluliseks harjutuskeskuseks.

Kokku rajati pea saja meetri pikkune kaevikute, jooksukraavide ja killuvarjetega positsioon. Välikindlustust saab kasutada nii jalaväelaste taktikaliste oskuste kinnistamiseks kui ka motoriseeritud jalaväejao lahinglaskmiste tarbeks.

„Kõige parem motivaator meeste jaoks on reaalse tulemi nägemine ning teadmine, et nende kätetöö leiab kasutamist. Kui me alale tulime ning selle üles kaevasime, nägi see üsna kole välja. Kuid iga päeva lõpuks pilt muutus ning koos sellega muutus ka sõdurite meeleolu,“ ütles harjutuse läbiviija leitnant Lauri Mäepalu.

Pioneeripatajoni ajateenija nooremseersant Kristjan Luuri sõnul on teenistuse ajal saadud teadmised ja oskused kasulikud ka tsiviilelus: „Lisaks sellele, et me teame kuidas saab palke omavahel siduda ja mis vahendeid kasutada toestusel, on meile tuttavaks saanud ka mootorsaed, labidad ja kirved. Nii et majapidamistöödel pioneerid hätta ei jää,“ ütles nooremseersant Luur.

Pühapäeval alanud välilaagris osalesid lisaks ajateenijatele ja tegevväelastele pioneeripataljonist ka pioneerieriala spetsialistid Tapal paiknevast liitlaste lahingugrupist.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis õpetatakse ajateenijaid demineerima, lõhkama ja miine käsitsema. Samuti õpivad pioneerid välikindlustamist, pioneeritehnika kasutamist ning tõkete ja sildade rajamist.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58613

Kaitseväe juhataja arutas minister Thordarsoniga nii eesseisvat NATO tippkohtumist kui ka sai ülevaate julgeolekuolukorrast ning sellealastest arengutest Arktika piirkonnas. Samuti kohtus kindral Terras ka Islandi kaitseväe juhatajaga Arnor Sigurjonssoniga ja tänas oma kolleegi Islandi panuse eest Eestisse paigutatud liitlaste kontingenti.

„Oleme Islandiga juba pikalt kaitsealaselt koostööd teinud. Alates sellest, et meie ohvitserid on koos osalenud koalitsiooni juhitud operatsioonil Iraagi vabadus kuni selleni, et Eesti õhuväe sihitajad panustavad Islandi õhuturbemissioonil osaledes saareriigi õhuruumi turvalisusesse,“ ütles kindral Terras. „Samamoodi tugevdab Island täna meie regiooni julgeolekut panustades NATO eelpaigutatud jõudude koosseisu Eestis.“

Island panustab liitlaste suurendatud kohalolusse kommunikatsioonispetsialistiga, kes teenib liitlaste kontingendi staabis Tallinnas. Keflaviki lennubaasis, mida külastas ka kaitseväe juhataja, on Eesti õhuväe sihitajad teeninud juba 2009. aastast pea igal aastal ja järgmised sihitajad alustavad teenistust käesoleva aasta suvel. Samuti osalevad nii Eesti kui ka Island Põhjamaade kaitsekoostöö raamistikus NORDEFCO.

Õppuse vastutava leitnant Jaana Ukkuri sõnul on nii Eesti kui Taani meedikute väljaõpe lahingusituatsioonis kannatanu abistamise osas suhteliselt sarnane ning mõlemad riigid lähtuvad oma tegevuses NATO vastavatest reeglitest. „Eesti ja liitlaste vahel on juba varasemalt erinevates väljaõppeaspektides välja arenenud tugev koostöö, nüüd on astutud edasi järjekordne samm koostöö süvendamiseks meditsiiniväljaõppega tegelevate üksuste vahel,“ ütles leitnant Ukkur.

Piirsalus harjutati kahe päeva jooksul erinevates taktikalistes olukordades abi andmist, nende hulgas triaaži tegemist, erinevaid varitsusi, lõhkeseadmetele sattumist nii masinatel kui jalgsi ning haavatute evakuatsiooni. Esmakordselt sellises formaadis toimunud ühisõppusel osales kokku ligi 60 Eesti ja Taani kaitseväelast.

Kaitseväe parameedikuid õpetatakse välja Ämaris asuvas toetuse väejuhatuse tervisekeskuse meditsiini väljaõppekeskuses. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58609

Video: https://www.youtube.com/watch?v=D0auMq7CwF0

„Õppus Kuldlabidas on sõdurite väljaõppes oluline verstapost - käimasoleva väljaõppetsükli jooksul on see esimene kord, kui kõik pataljoni osad on esmakordselt koos lahinguväljal tegutsemas. Raskuspunkt on koostöö pioneeriüksustega ning võitlus kindlustatud positsioonil soomusüksuse vastu,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Õppus Kuldlabidas on osa Kuperjanovi jalaväepataljoni allüksusekursusest, kus jalaväe- ja erialarühmad harjutavad eeskätt kaitsvaid tegevusi kompanii raamistikus. Lisaks maaväe elementidele on õppusele kaasatud ka Ameerika Ühendriikide kopterid UH-60 Black Hawk, mis toetavad jalaväelasi õhutranspordiga vasturünnakute sooritamisel. Vastase rollis on õppusel liitlaste lahingugruppi kuuluvad Briti soomus- ja mehhaniseeritud üksused ning Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad soomukitel Sisu XA-188.

Rühma- ja kompanii osakursused on osa Kuperjanovi jalaväepataljoni allüksusekursusest, mis kulmineerub 2-14. maini Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis toimuva suurõppusega Siil 2018.

Fotod: