Uudised

"Kevadkontsert on meie jaoks üks aasta tippsündmuseid, mis võtab kokku kaitseväe orkestri aastase tegevuse enne suvehooaja algust. 25 aastaga oleme nullist ehitanud üles suurepärase esindusorkestri, mis täidab olulist professionaalset rolli kaitseväes ning kannab märgilist tähtsust ka Eesti ühiskonnas tervikuna," ütles orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan.

Kontsertil kõlasid teosed Franco Cesarini, Brian Sadler’i, Hardy Martens’i ning Igor Stravinski loomingust. Solistidena astusid üles lauljad Elina Netšajeva ja Oliver Kuusik ning tuubal orkestri vanemveebel Andrus Heile.

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad.

Fotod:

„Me mõistame, et tänane päev ei ole aeg pidustusteks vaid pigem aeg tagasivaateks ja mälestamiseks,“ ütles rivistusel peetud kõnes UNIFIL-i ülem kindralmajor Michael Beary Iiri kaitseväest, kelle sõnul on Liibanon nautinud rahu aastast 2006, millest viimased kaks aastat on olnud missiooni ühed rahulikumad. „Töötame koos meie kohalike partneritega ööpäevaringselt, et seda rahu säilitada ja luua kõik tingimused lõpliku ning kestva rahulepingu sõlmimiseks,“ lisas kindralmajor Beary.

Rivistusel osalesid külalised Liibanoni valitsusorganisatsioonidest ja julgeolekujõududest, UNIFILi panustavate riikide esindajad ning liputoimkonnad. Naqouras asuva ausamba jalamile asetati pärjad UNIFILi missioonil hukkunute mälestuseks.

Eesti ühines esmakordselt UNIFILi rahuvalvemissiooniga 1996. aasta novembris, kui kuuekuulisele missioonile siirdus Norra pataljoni koosseisus kompanii suurune Eesti kaitseväelaste üksus. Uuesti ühineti UNIFILi rahuvalvajatega taas 2015. aasta mais, seekord rühmasuuruse üksusega Iiri-Soome pataljonis teeniva Soome kompanii koosseisus.

UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal ning selle ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanoni Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni kontrolljoone vaheline ala.

UNIFIL-i koosseisus on kokku üle 10 000 sõjaväelase 41 riigist ning umbes 1000 nii kohalikku kui osalejariikidest pärit tsiviiltöötajat. UNIFIL-i ülemaks on kindralmajor Michael Beary Iiri kaitseväest.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58608

Eesti meeskond võttis mõõtu võõrustajatega USA Marylandi Rahvuskaardist ning Bosnia- ja Hertsegoviina kaitseväelastega, saavutades üldarvestuses 1. koha. Ka individuaalne parim oli eestlane, nooremleitnant Raul Reiljan. Sõdurite arvestuses tuli võitjaks ainuke võistlusel osalenud ajateenija nooremseersant Kristjan Mägi, allohvitseride kategoorias saavutas veebel Aleksander Varikov kolmanda tulemuse.  

Best Warrior Competition militaarvõistlust viib läbi USA Marylandi Rahvuskaart iga-aastaselt. Eesti kaitseväelased osalesid võistlusel teistkordselt. Võistlejad on jagatud kolme kategooriasse – sõdurid, vanemallohvitserid ja ohvitserid ning võistluse kestvuseks on neli kuni viis päeva. Edukaks olemine eeldab lisaks füüsilisele vastupidavusele tehnilist taipu, otsustamiskiirust ja taktikalisi oskusi, sealhulgas erinevate relvade käsitlemist, meditsiinilise abi osutamist, sideülesannete täitmist, aga ka näiteks öist orienteerumist.

„Loodan siiralt, et olete mereväega liitumise aega oodanud. Paljudel teist on juba varasem merekogemus olemas ning püüdlikumad teie hulgast on pärast ajateenistust oodatud laevaperega liituma," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.

Mereväelase baaskursuse peavad läbima kõik mereväe sõjalaevadele teenima asuvad kaitseväelased. Kursusel valmistutakse laevadel ettetulevateks tegevusteks ja omandatakse praktiline kogemus tegutsemaks kriisiolukordades, näiteks tulekahjude, lekete või laeva hülgamise korral.

Baaskursus kulmineerub enesepääste kontrollharjutusega, kus muuhulgas mängitakse läbi laeva maha jätmine. Selle käigus veedavad kursuslased ka ühe ööpäeva merel päästeparvedes piiratud toidu- ja veevarudega. Kursusele järgneb teenistus mereväe laevadel, kus spetsialiseerutakse sidepidamise, miinitõrje-relvastuse, kokk-parameediku või motorist-elektriku erialadele.

Mereväelase baaskursust viiakse Miinisadama linnakus paiknevas mereväekoolis läbi kahel korral aastas. Mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Fotod:

„Antud medalitega tänab ÜRO sõdureid ja sellega ühtlasi riike, kes siin Liibanonis rahu tagamisse oma panuse on andnud. Olen Eesti sõdurite senise panusega rahul ja tean, et nad suudavad jätkata samal heal tasemel missiooni lõpuni,“ ütles Eesti Liibanoni kontingendi ülem major Margus Mikk.

ÜRO tugipunktis 2-45 toimunud pidulikul tseremoonial andis teenistusmedali Iiri-Soome pataljoni liikmetele UNIFIL-i missiooni ülem kindralmajor Michael Beary Iiri kaitseväest. Lisaks medaliparaadile tähistatakse täna pataljonis ka Iiri rahvuspüha Püha Patricku päeva.

Praegune Eesti kontingent Liibanonis alustas oma kuuekuulist teenistust ÜRO rahuvalvemissioonil eelmise aasta novembris ja naaseb Eestisse mai lõpus. Eesti rahuvalvajate peamiseks teenistuskohaks Liibanonis on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel mägises Bint Jubayl nimelises piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45, mis asub merepinnast umbes 800 meetri kõrgusel.

Iiri-Soome pataljoni IRISHFINBATT koosseisu kuuluv Eesti kontingent koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks olev jalaväerühm Estpla-24 on moodustatud 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii baasil. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

Soome kompanii koosseisu kuuluva Eesti rühma ülesandeks Liibanoni rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamine ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal ning selle ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanoni Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni kontrolljoone vaheline ala. Eesti osaleb UNIFIL-i rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maikuust.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58603

„See kursus on üks parimaid, mida Kalevi jalaväepataljonis näinud olen. Nii palju kuld- ja hõbemärgi saajaid pole ammu baaskursuse lõpetajate hulgas olnud,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonel Mait Müürisepp Paldiskis toimunud rivistusel.

Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem major Martin Kukk tänas Tallinnas Jüriöö pargis toimunud rivistusel ajateenijaid seniste pingutuste eest ning ütles, et teises etapis on neil terendamas ees uued väljakutsed. „Peagi hakkate välja õpetama uusi ajateenijaid. Olete senise teenistuse jooksul hästi hakkama saanud. Pidage vastu ka ülejäänud aeg, sest olete näidanud, et olete selleks suutelised,“ ütles major Kukk.

Jaanuari alguses teenistust alustanute sõduri baaskursus kestis kümme nädalat ja lõppes sel nädalal toimunud sõdurirännakutega. Rännakute kestel tuli sõduritel täita kontrollpunktides erinevaid ülesandeid, millega hinnati üksikvõitleja baasoskuste omandamist, meeskonnatööd ning füüsilist vastupidavust.

Jaanuaris Kalevi jalaväepataljonis teenistust alustanud sõdurite edasine väljaõpe jätkub nooremallohvitseride kursusel või autojuhtide kursusel teenistust lisaks Kalevi jalaväepataljonile ka teistes 1. jalaväebrigaadi üksustes ning Staabi- ja sidepataljonis.

Vahipataljoni ülesannete eripärast tulenevalt läbisid sõdurid seal ka aukompanii erialakursused ning on juba täitnud ka presidendi auvahtkonna ülesandeid Kadriorus. Pärast truudusetõotusele järgnevat nädalast puhkust suunduvad vahipataljoni ajateenijad erialakursustele kas autojuhi, nooremallohvitseri või relvastuse erialale. Vahipataljonis baaskursuse läbinud mereväe ajateenijad suunduvad edasi teenima mereväe laevastiku sõjalaevadele.

Fotod:

"Parameedikutena on just teil väga oluline roll oma üksuste võitlusvõime ja kõrge moraali hoidmisel. Teie oskuste peale loodetakse igas olukorras ning teiega koos on igal üksusel kindlam tunne lahingusse minna," ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti rivistust vastu võttes.

Igal aastal õpetatakse ajateenijate hulgast välja kolm  rühmaparameedikute kursust, millele lisandub kompanii- ja vanemparameediku kursus. Vanemparameediku kursusele valiti parimad kompaniiparameediku kursuse lõpetajad, kes lisaks vanemparameediku erialaste oskuste omandamisele sooritasid ka kiirabipraktika ning haiglapraktika Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Käesoleva kursuse läbis edukalt 14 ajateenijat ning 1 tegevväelane.

Toetuse väejuhatuse meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks erinevate tasemetega parameedikute väljaõppele toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Fotod:

„Lahingugrupi tegevusega tutvudes ning üksuste allohvitseridega kohtudes soovisin saada eelkõige kinnitust, et strateegilisel tasemel tehtud otsused, ülesanded ja eesmärgid jõuavad ka sõduriteni selgelt ja arusaadavalt. On hea tõdeda, et regiooni paigutatud lahingugrupid on korralikult tööle hakanud. Oluline roll on selle juures kahtlemata võõrustajamaade - kaasa arvatud Eesti – toetusel,“ ütles ülemveebel Petek.

Täna hommikul kohtus ülemveebel Petek kaitseväe peastaabis ka kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega, kellega arutleti liitlaste lahingugrupi tegevuse ning allohvitseride haridusvõimaluste üle Eestis.

NATO Euroopa vägede ülemjuhatuse peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE) on Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhatust juhtiva Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR) tööorganiks. NATO Euroopa vägede Ülemjuhatus Asub Monsis, Belgias.

Fotod:

„Tõotan pataljonveeblina hoida kõrgel Kuperjanovi jalaväepataljoni traditsioone, kõrget väljaõppe taset ja distsipliini,“ ütles staabiveebel Tuul tseremoonial peetud kõnes.

Tänutäheks Kuperjanovi jalaväepataljonile antud panuse eest andis pataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste staabiveebel Allmannile raamitud Eesti lipu, mis varem lehvis Taara linnaku riviplatsil.

Staabiveebel Tõnu Tuul alustas kaitseväeteenistust 1997. aastal ajateenijana toonase nimetusega Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis. Edasise teenistuse vältel on ta Kuperjanovi pataljonis teeninud nii rühmavanemana, rühmaülema kohusetäitjana kui staabiallohvitserina. Staabiveebel Tuul on osalenud neljal rahvusvahelisel sõjalisel missioonil.

Senine Kuperjanovi jalaväepataljoni veebel staabiveebel Lauri Allmann alustas Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust 1993. aastal ajateenijana. Edasise karjääri jooksul teenis ta samas väeosas nii rühmavanema, kompaniiveebli kui ka staabiallohvitserina. Viimased neli aastat oli ta pataljoniveebli ametikohal. Staabiveebel Allmann jätkab oma teenistust rahvusvahelisel missioonil Mali vabariigis.

Fotod:

Koos tegevväelastega osaleb võistlusel ka Kuperjanovi jalaväepataljoni miinipilduja patarei ajateenija nooremseersant Kristjan Mägi.

„Meie ajateenijat vaadatakse lausa aukartusega, et kuidas ainult 7 kuulise teenistuse pealt on tal niivõrd hea füüsiline ettevalmistus ja laskeoskus,“ ütles meeskonna tugiliige vanemveebel Indrek Ojasoo.

Enne võistlustulle asumist viidi korraldajate poolt eelnevalt läbi ka 3-päevane ettevalmistuskursus,  mis keskendus peamiselt võistlusel kasutatavate relvade ning reeglistiku tutvustamisele. Sama ettevalmistuse läbisid ka Bosnia- ja Hertsegoviina kaitseväelased, kes on sel aastal lisaks eestlastele ainsad välisosalejad.

Eesti kaitseväelased osalevad võistlusel teistkordselt. Kui eelmisel aastal esindas kaitseväge 1. jalaväebrigaadi meeskond, siis sel aastal osalevad võistlusel nooremleitnant Raul Reiljan ja nooremseersant Kristjan Mägi 2. jalaväebrigaadist, veebel Aleksander Varikov kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolist ning vanemveebel Indrek Ojasoo samuti lahingukoolist tugiliikmena. 

Best Warrior Competition militaarvõistlust viib läbi USA Marylandi Rahvuskaart iga-aastaselt. Võistlejad on jagatud kolme kategooriasse – sõdurid, vanemallohvitserid ja ohvitserid ning võistluse kestvuseks on neli kuni viis päeva. Edukaks olemine eeldab lisaks füüsilisele vastupidavusele tehnilist taipu, otsustamiskiirust ja taktikalisi oskusi, sealhulgas erinevate relvade käsitlemist, meditsiinilise abi osutamist, sideülesannete täitmist, aga ka näiteks öist orienteerumist.