Uudised

Kompanii ülema leitnant Renee Laani sõnul on kümme nädalat tagasi teenistust alustanud sõdurid silmnähtavalt arenenud nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning iga rännaku läbinud sõdur on kiitmist väärt: „Need sõdurid on tulevased juhid ning kindlasti on nad pärast nooremallohvitseride või autojuhi kursuste lõpetamist väärt eeskujuks juulis ning oktoobris teenistusse tulevatele ajateenijatele,“ ütles leitnant Laan.

Öise häirega alanud ligi 35 kilomeetrilisel rännakul pidid sõdurid kümnes punktis näitama nii seda, kui hästi on nad omandanud üksikvõitleja lahinguväljal ellujäämiseks vajalikke teadmisi kui ka üksuse ühtsust. Kokku osales lõpurännakul 160 jaanuaris teenistusse tulnud sõdurit

„Ajateenistuses õpid meeskonnavaimu tugevust hindama, arvestama oma üksuse liikmetega ning saad teadmise, et vajadusel on keegi, kes sulle abikäe ulatab ning oled valmis vajadusel sama tegema,“ ütles rännakul osalenud reamees Eigo Varemäe.

Jaanuarikutsega teenistusse saabunud ajateenijad suunatakse nooremallohvitseride ning autojuhtide kursuse lõpetamise järel 1. jalaväebrigaadi teistesse allüksustesse, kus nooremseersandi auastme saanud kaitseväelased aitavad tegevväelastel koolitada juuli- ja oktoobrikutsega teenistusse saabuvaid ajateenijaid.

„Meie läti kolleegid osalesid Eestis õppusel Kevadtorm esimest korda pea 11 aastat tagasi ja suurõppuse Siil korraldamine sel korral mõlemas riigis on taolise koostöö loogiline jätk,“ ütles kindral Terras. „Eesti ja Läti kaitsmiseks on oluline, et hea kaitsealane koostöö meie naabriga saab ka õppustel praktikas läbi proovitud.“ 

Lisaks tegevusplaanidele Siili ajal vahetasid kaitseväe juhatajad kogemusi riikidesse paigutatud NATO lahingugruppide teemal. Samuti külastas kaitseväe juhataja Adaži sõjaväebaasi, kus sai ülevaate sealse mehhaniseeritud jalaväebrigaadi ning liitlaste lahingugrupi tegevusest.

Selle aasta 2. mail algava ja kaks nädalat kestva õppuse Siil 2018 põhitegevus leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Kokku osaleb õppusel enam kui 13000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlas- ning partnerriikide sõdurit 13 riigist. Õppusel hinnatakse nii kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kui ka harjutatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksuste lahinguülesannete täitmist ja koostööd.

Läti kaitseväe fotod:

„Koostöö brigaadi erinevate üksuste vahel on väga oluline ja käimasolev õppus annab võimaluse kaasata brigaadi tegevuse planeerimisse ja juhtimisprotsessi ka Kaitseliidu ja liitlaste lahingugrupid, mis annab tervikliku pildi 1.jalaväebrigaadi võimekusest,“ ütles brigaadiülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Õppusel Furious Monsoon osaleb üle 340 Eesti ja liitlasvägede kaitseväelase, nende hulgas üle 80 ajateenija ning see on jätkuks jaanuaris peetud kaardiharjutusele Furious Breeze.  Jaanuarikuisel õppusel harjutasid kaitseväelased tingliku vastase sissetungi peatamist Kirde-Eestis. Õppusel Furious Monsoon mängivad osalejad matkekeskuses läbi erinevad lahinguplaanid vaenlase sissetungi peatamiseks. Staabiõppused on 1. jalaväebrigaadile oluliseks ettevalmistuseks mais ja juunis toimuvateks suurõppusteks Siil 2018 ning Saber Strike 2018.

„Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna lahingugrupi staap õpib koos Eesti ja liitlaste parimate üksustega koostööd erinevates taktikalistes situatsioonides. Käimasolev õppus annab võimaluse juhtida lahingugruppi suurema üksuse alluvuses ja pidada lahinguid vaheldusrikastes olukordades,“ ütles lahingugrupi ülem major Neeme Kaarna ja lisas, et lahingugrupi staap saab sellelt harjutuselt sisendi, millele pöörata juhtimisel tähelepanu peatselt saabuva suurõppus Siil 2018 ajal.

Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate ja reservväelaste baasil komplekteeritavad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, staabi-ja sidekompanii, tankitõrjekompanii, luurekompanii, liitlaste praegu Ühendkuningriigi ja Taani kaitseväelastest koosnev lahingugrupp ning Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid.

Koos kaitseväe juhatajaga osalesid kohtumisel ka kaitseväe peainspektor kolonel Mirko Arroküll ja kaitseväe õigusvahemees kapten Karel Brandt.

„Meil on õiguskantsleriga juba traditsiooniliselt hea ja tihe koostöö,“ ütles kindral Terras. „Kuna aga oleme astumas suurt sammu ajateenijate arvu suurendamisel 3200 ajateenijalt 4000ni, siis oli väga vajalik õiguskantsleri kantseleiga täpsustada koostöövorme.“ Kaitseväe juhataja lisas, et tööalased konsultatsioonid kaitseväe peainspektoriteenistuse ja õiguskantsleri kantselei vahel on olulised.

Kohtumise peamiseks teemaks kujunes arutelu ajateenijate probleemide kvaliteetse lahendamise kiirendamise üle, kus nii kaitseväel kui ka õiguskantsleri kantseleil oma kindel funktsioon.

„Oleme täheldanud, et viimastel aegadel on ajateenijate tõsiste muredega pöördumiste arv meie poole vähenenud. Loodame, et see näitab, et probleeme kaitseväes ongi vähem,“ ütles õiguskantsler Ülle Madise. „Oleme ka oma kompetentsi tõstnud just enam ajateenijaid huvitavates küsimustes. Sageli anname nõu ajateenijatele, kes tahavad teada oma õigusi lapse sünni korral, arstiabi kättesaadavuse küsimuses. Uuena on tulnud kaebusi ka küsimuses, miks osa kaitseväekohuslasi ei pea teenistust läbima.“

Kaitsevägi on seadnud endale eesmärgiks vähendada ajateenistusse kutsutute väljalangevust. „Kui see on olnud paar aastat tagasi ligikaudu 20%, siis hetkel saame juba öelda, et see on lähenemas 10l protsendile,“ ütles kindral Terras. „Mis näiteks Šveitsiga võrreldes on isegi positiivne, kuna selles riigis on väga sarnaste teenistuskohutuste juures väljalangevus 16%.“

Üks enimlevinuid põhjuseid ajateenistuse enneaegseks lõpetamiseks on terviseprobleemid ning arvestades asjaolu, et kehtivaid tervisenõudeid uuendatakse, siis on selles valguses kahe ametkonna koostöö eriti oluline.

Relvastuskontrolli läbiviimise eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. 

Hindamisvisiit algas briifinguga Tapa linnaku kohta, seejärel vaadati sõjaväelinnakut ja tehnikaparki. Aruanne hindamisvisiidi tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele.

Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on möödunud aastal inspekteerinud Valgevene relvajõude ning osalenud vaatlejatena õppusel Zapad, samuti on eestlased osa võtnud teiste NATO riikide juhitud inspektsioonidest.

Viini dokumendi raames võimaldavad Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni liikmesriigid üksteisele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning lubavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni (OSCE) kuulub 57 riiki Euroopast, Kesk-Aasiast ja Põhja-Ameerikast.

Fotod:

Mahuka pildimaterjaliga varustatud raamat jutustab kaitseväe lugu visuaalse identiteedi vaatenurgast, andes ülevaate sümboolika arengust viimasel aastasajal. Raamatu autor toonitas, et iga kaitseväelane peaks teadma ja tundma oma organisatsiooni sümboolikat ning märgid jutustavad ühe organisatsiooni lugu.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tunnustas autorit, kes on oma hobi vormistanud unikaalseks raamatuks, mis hoiab sidet meie kaitseväe väärika minevikuga.  „Tegu on olulise teosega Eesti ajaloole. Niivõrd väärikat raamatut on mul au ja privileeg kaitseväe nimel kinkida meie teenistujatele ja koostööpartneritele,“ ütles kindral Terras.

100 eksemplari värskelt ilmunud raamatust andis kaitsevägi MTÜ-le Eesti kaitseväe veteranid.

Fotod:

Lennuk viibis Eesti õhuruumis ligi minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ja lennuplaan oli esitatud. Lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi.

See oli tänavu esimene Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt.

Logistikapataljoni ülema kohuseid täitev major Martin Mäepere tõstis esile jaanuaris väljaõpet alustanud sõdurite olulisust, sest pea pooled neist mängivad tähtsat rolli järgmiste ajateenijate väljaõppes jaoülematena. Ülejäänutel on oluline roll logistikapataljoni julgeolekus ja veovõimekuses. „Selle nädalaga lõppes teie jaoks esimene etapp ajateenistusest, kuid pikk tee on veel minna. Soovin teile edu edasistes õpingutes ja kindlat meelt teenistuses – tõsisemad kursused ja suuremad väljakutsed seisavad teil ees,“ ütles major Mäepere.

Kursuse parimale lõpetajale, reamees Ilja Tšerneštšuk’ile anti traditsiooniliselt üle nimeline tääknuga ning parimat jagu ergutati pataljoni sümboolikat kandvate meenetega. Pärast rivistust oli ajateenijatel võimalik lähedastele näidata  oma elu- ja õpperuume.

Sõduri baaskursuse lõpetas 31 ajateenijat, kellest 13 läheb edasi nooremallohvitseride kursusele ning 18 ajateenijat jätkavad õpinguid autojuhikursustel. Kursuse lõpetamiseks pidid ajateenijad selle nädala keskel läbima lõpurännaku, kus nad ligi ööpäeva kestel kasutasid kursusel omandatud sõdurioskuseid erinevate ülesannete lahendamisel, orienteerusid maastikul nii valges kui pimedas ning läbisid kokku üle 40 kilomeetri pikkuse distantsi.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

„Nii Šveitsi kui Eesti riigikaitse selgrooks on hästi välja õpetatud reservväelased, kes teavad oma sõjaaja üksust, kogunemiskohta ning nii enda kui ka üksuse ülesandeid kui neid teenistusse kutsutakse,“ ütles kindral Terras. „Šveits on pikkade aastate jooksul tõestanud, et reservväele tuginev riigikaitsesüsteem on toimiv ja meil on nende kogemustest nii mõndagi õppida. Samas on ka Eestil palju positiivseid õppetunde, mida Šveitsi ametivendadega mobilisatsioonivallas jagada.“

Kaitseväe juhataja tutvus Šveitsi kaitseväe mobilisatsioonipunktiga ning sai lisaks ülevaate Šveitsi kaitseväe ajateenistuse korraldusest ja jalaväelaste väljaõppest ning jälgis ka sillapaneku õppust, mida tegid reservväelased.

Nii nagu Eestiski põhineb Šveitsi riigikaitse ajateenistuses väljaõpetataval reservväel, mis vajadusel kokku kutsutakse.

Pataljoniülem major Erkki Roosnurm tõi esile reservväelaste kõrget motivatsiooni ja tahet panustada riigikaitsesse. „Mul on hea meel, et reservväelaste üldised teadmised ja võime pole aastatega vähenenud, pigem on teenistus reservis ning elukogemus andnud neile oskused püstitatud ülesandeid tõhusamalt lahendada. Erinevate tegevuste käigus tulid hästi välja ajateenistuses omandatud kogemused, mida jagati ka täna väljaõppes olevate aspirantidega,“ ütles major Roosnurm.

Ligi veerandsaja reservõppekogunemisel osalenud reservohvitseri ametikohal teeniva juhi või erialaspetsialisti jaoks algas õppekogunemine möödunud nädalavahetusel laskeharjutustega nii automaadist kui püstolist. Järgnevalt värskendasid reservväelased teadmisi juhtimis- ja taktikaõppes ning koostöös teiste relvaliikidega. Õppekogunemise viimastel päevadel osalesid reservväelased koos aspirantidega, pataljonile ettevalmistatava juhtiv- ja erialakoosseisuga, kaardiharjutusel, mille eesmärk oli kõrgema käsu alusel lahinguplaani koostamine ning lahingute juhtimise harjutamine.

Erialaspetsialistidele ja rühmaülematele on nädalasel reservõppekogunemisel osalemine hea ettevalmistus vähem kui kahe kuu pärast algavaks suurõppuseks SIIL 2018, kus reservohvitserid saavad uuendatud teadmisi kasutada nii oma alluvate üksuste täiendavaks treenimiseks kui lahingülesannete täitmiseks.

22. jalaväepataljon on üks kolmest 2. jalaväebrigaadi reservstruktuuri kuuluvast jalaväepataljonist. Üksusesse kuuluvatele reservväelastele viiakse regulaarselt läbi õppekogunemisi, et hoida alal nende lahingvalmidust ning värskendada erialaseid oskusi.

Fotod: