Uudised

Õppusega testis 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon ajateenijate jalaväetaktika baaskursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Ervita külas hoonestatud alal tegutsemist harjutas eile pea 140 ajateenijat.

Harjutuse juhi leitnant Oskar Kivisivi sõnul näitas hoonestatud alal peetud kursuse lõpueksam seda, kui hästi suudavad tulevased tagalaspetsialistid jalaväelastena tegutseda. „Linnaruum on metsaalast palju keerulisem – vaatlemisvõimalused on piiratud, hoonete sees tekkivad labürindid ei anna sõdurile eksimisvõimalust. Harjutusel osalenud ajateenijad tegutsesid keerulisest keskkonnast hoolimata kindlalt ning ühtselt,“ ütles leitnant Kivisiv.

Harjutus Ervita külas jääb tulevase reservrühmaülema nooremseersant Hans Harold Pilve hinnangul sõduritel kauaks meelde. „Esimest korda tegutsesime kompaniina, kus igaüks andis endast parima. Siin saime kõige rohkem actionit ning seni suurima adrenaliinilaksu,“ ütles nooremseersant Pilv.

Seitse nädalat kestnud jalaväetaktika baaskursusel õppisid 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ajateenijad kuidas tegutseda rännakutel, julgestada paiknemisala ning erinevate lahinguliikidega – näiteks maa-ala kaitsmine ning ründamine -  kaasnevaid erioskusi.

Järgmisest nädalast algab pataljoni erialakursus, kus ajateenijad harjutavad teiste üksuste lahinguvõime tagamiseks vajalikke erialaseid oskusi.

Igapäevaselt on 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülesandeks õpetada ajateenijaid välja sõjaaja ülesannete täitmiseks ja tagada brigaadi lahinguvõime. Üksus toetab aastaringselt 1. jalaväebrigaadi staapi, seitset pataljoni ja kolme üksikkompaniid.

Pildid:

Eile alanud õppusel harjutavad Scoutspataljoni ridades aega teenivad sõdurid jaoülemate vahelist koostööd rühma tasandil. Harjutus algas käsuandmisega, misjärel jätkasid sõdurid taktikalise osaga, kus kolm jagu ründasid lahingumasinate meeskondadest kokku pandud jaosuurust üksust.

„Harjutuse tegi põnevaks nii läbiviijatele kui osalejatele see, et  vastane osutus oodatust palju suuremaks ning lisaks jaole sai rünnata ka rühmasuurust üksust,“ ütles ajateenijate rühmaülem nooremleitnant Kaarel Tasa.

Kuna lahingumasinad ja jalavägi peavad suutma tegutseda nii koos ühtse meeskonnana kui ka eraldi, siis praegusel harjutusel kontrollisid osalejad jalaväe tegutsemist ilma soomusmasinate toetuseta.  

Scoutspataljonis väljaõppel olevad ajateenijad õpetatakse jalaväelahingumasina meeskonnaliikmeteks. Lisaks tavapärastele jalaväelase oskustele omandavad soomusjalaväelased spetsiifilised oskused, mis on vajalikud pataljoni kasutuses olevatest jalaväe lahingumasinatest CV9035 tingituna. Scoutspataljoni instruktorid õpetavad ajateenijatele soomukilt jalastumist, erinevaid avariiprotseduure, võitlejate evakueerimist õnnetuste puhul ja muud vajalikku. Samuti pööratakse väljaõppel suurt tähelepanu ohutustehnika kinnistamisele.

Scoutspataljoni A-kompaniis koolitatakse ajateenijaid nii sel kui ka järgmisel väljaõppetsüklil. Pärast ajateenistuse läbimist on soomusjalaväelase eriala omandanud sõduritel võimalus kandideerida samasse väeossa tegevteenistusse.

„Tegemist on esimese niivõrd mahuka, põhjaliku ja erinevaid teemasid ühiselt katva uuringuga. See andis väga olulise teadmise sellest, milliseks meie reservvägi kujuneb ja annab hea aluse selle uuringuga edasi minna,“ ütles KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülem kolonelleitnant Sten Allik.

„Uuringu põhjal on ajateenistuses kolmandik selliseid, kes on hästi motiveeritud, nende hoiakud on ajateenistust pooldavad ja nad on positiivselt meelestatud. Sellised ajateenijad on pigem nooremad,“ ütles Tartu ülikooli teadur Kairi Kasearu.

Tervise Arengu Instituudi teaduri doktor Leila Oja sõnul näitab uuring, et noorte enesehinnanguline tervis ajateenistuse jooksul paraneb. „Üllatavaks võib pidada, et füüsiliselt raskeks pidas ajateenistust vaid 8% vastanutest, 43% vastas ajateenistuse lõppedes, et füüsiliselt oli see periood neile kerge või vähe füüsilist pingutust nõudev,“ ütles Oja.

21% noortest ütles ajateenistusse tulles, et neil on tervisemure - enamasti vigastused, traumad, liigesehaigused, seljavalud ja allergiad. Ajateenistuse lõpul hindas oma füüsilist vormi eelnevast paremaks 58% ajateenijatest.

Kompleksuuringu algatas kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskus esmase pilootprojektina 2015. aastal ning seda teostatakse koostöös Tartu ülikooli ja Tervise Arengu Instituudiga.

Kompleksuuring viidi läbi 2016. aastal ajateenistust alustanud eel- ja põhikutse ajateenijate hulgas kolme küsitlusetapina (ajateenistuse alguses, keskel ja lõpus). Esimeses küsitlusetapis vastas ankeetküsitlusele 90 protsenti kõigist teenistust alustanud ajateenijatest, kõigis kolmes küsitlusetapis osales 750 ajateenijat.

Uuringuga saate tutvuda kaitseväe ühendatud õppeasutuste kodulehel: http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2018/03/Ajateenijate_kompleksuuringu-2016.-2017.aruanne.pdf

Tallinnas Miinisadamas andis Vahipataljoni ülem major Martin Kukk kaitseväe juhatajale ülevaate pataljoni valmisolekust ja tegevustest. Kindral Terras tutvus Miinisadamas ka Vahipataljoni ajateenijate elu-oluga ning tutvustas kohtumisel pataljoni tegevväelastega neile kaitseväe tulevikuplaane. Lisaks inspekteeris kaitseväe juhataja Vahipataljoni välilaagrit Männikul, kus vestles pataljoni ajateenijatega.

"Olles ise Vahipataljoni ülema ametikohal teeninud on mul hea meel näha, millise arengu on pataljon aja jooksul läbi teinud nii väljaõppetingimuste kui -sisu osas. Väljaõppe kõrge tase kumas läbi ka vestlustest pataljoni ajateenijatega, kes on väga teotahtelised ja motiveeritud," ütles kindral Terras

Sõjaväepolitsei Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe- ja sõjaväepolitseiüksuste väljaõpetamisele. Lisaks täidab väeosa kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagades presidendi kantselei auvahtkonna ning pannes välja aukompaniid kaitseväes peetavateks ja riiklikeks tseremooniateks.

Alates 2015. aastast paikneb sõjaväepolitsei Vahipataljon Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus. Koos sõjaväepolitsei Vahipataljoni ajateenijatega läbivad väeosas sõduri baaskursuse ka hiljem mereväe laevadele teenima asuvad kutsealused.

„Mul on hea meel, et saime taaskord auhinnalise koha, aga veelgi olulisem sellest on tsiviilmaailma ja kaitseväe spetsialistide kokkusaamine ja lühikese ajaga uute prototüüpide loomine, mis lahendab mitmeid väljakutseid,“ ütles KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülem kolonelleitnant Sten Allik.

Võistlusel osalenud KVÜÕA rakendusuuringute keskuse nooremteadur major Veiko Dievese arvates võiksid kaitseväelased sellistel üritustel rohkem osaleda. „On üllatav, kui palju taktikalisi probleeme saab tehniliselt lahendada ja proovida, mis töötab ja mis mitte. Ma arvan, et inseneride ja kaitseväe koostööst võiks läbi tehnoloogiatalgute tekkida uus kvaliteet palju lihtsamalt ja kiiremini.“

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste idee seisnes selles, kuidas segada vastast soojussignatuuride lisamisega lahinguväljale. Ideeks oli tõsta soojussignatuur kõrvale, mis tähendaks vale sihtmärgi tekitamist paarsada meetrit eemal, kuhu vastane esmalt tähelepanu koondaks. Tehnoloogiline raskus seisnes selles, kuidas saavutada täpselt inimkeha temperatuuri näitavat töötavat seadet.

„Võtsime ühe mannekeeni ja proovisime selle sisse saada termokaamera jaoks õiget inimkeha temperatuuri. Selleks kasutasime autopoes müüdavaid istmesoojendusi, võtsime sealt soojuselemendi välja ja panime selle mannekeeni pea sisse. Seejärel mõõtsime aega ja programmeerisime need ajad hiljem kontrollerisse, mis kontrollis temperatuuri sisse- ja väljalülitamist ja aitas kontrolleril kõikuda õige temperatuuri juures,“ rääkis major Dieves.

Selleaastasel Garage 48 Hardware&Arts üritusel osales ligikaudu 150 tehnoloogiahuvilist. Kaitseväe ühendatud õppeasutused osalesid tänavu neljandat korda. Eelmisel aastal võitsid KVÜÕA magistrandid Garage 48 talgutel esikoha.

Lahinglaskmistel osalejad kinnistasid oma oskusi jao taktikalistes tegevustes rünnakul ja kaitsel ning said ülevaate hetke väljaõppetasemest.

„Ilm tuli meile appi, raskendades ajateenijate jaoks ülesannete täitmist ning pannes jagusid tegutsema vastavalt õpitud drillidele,“ ütles harjutuse korraldaja Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp ja lisas, et õppuse eesmärgid said kõik täidetud ja siit on hea edasi minna pöörates suuremat tähelepanu välja tulnud puudustele. „Pikad päevad ja külm ilm pani proovile ka tegevväelased, päev algas kell kuus, lõppes kell üksteist, kõik harjutused viidi läbi väga heal tasemel.“

Viis päeva kestnud jaotaseme laskelaagris harjutasid sõdurid tegutsemist varitsusse sattumisel, jao kiirrünnakut ning kiirkaitset nii päevasel kui öisel ajal. 

Viru jalaväepataljoni ajateenija kapral Deilis Pärnjõe sõnul tegi laskelaager sõdureid tugevamaks: „Ekstreemsetes tingimustes tegutsemine on keeruline – vahepeal on meil siin tuulekülma olnud üle 30 kraadi – lisaks ülesande täitmisele pidime võitlema pakase ja väsimusega ning teineteist motiveerima. Lõppkokkuvõttes oleme me nüüd üksustena ühtsemad ning tugevamad,“ ütles kapral Pärnjõe.

Järgmisel nädalal algavad Kalevi ning Viru jalaväepataljonides rühmakursused, kus rühmi hakkavad juhtima värskelt kaitseväe lahingukooli lõpetanud ajateenijatest reservrühmaülemad.

Suurtükiväepataljoni tagalapatareis teeniv nooremseersant Taivo Moisar küll ei saa hangitava relvaga ajateenistuses kokku puutuda, kuid tulevase reservväelasena peab ta olema valmis koos enda üksusega ka liikursuurtüki tegevust toetama.

"Roomikutel suurtükk on päris muljetavaldav, meie jaoks on uue relva puhul ehk kõige tähtsam see, et tulepatarei muutub kordades mobiilsemaks, efektiivsemaks ning sõdurite töö lahinguväljal on tänu ümber olevale soomusele ohutum," ütles nooremseersant Moisar.

K9 liikursuurtükid, mis peaksid suurtükiväepataljoni jõudma 2021. aastal, on võimelised tuld andma enam kui 40 kilomeetri kaugusele, tule alustamisest kuni positsioonilt lahkumiseni kulub neil 30 sekundit. Liikursuurtükk kaalub 47 tonni, liigub kiirusega kuni 65 kilomeetrit tunnis ning meeskonnas on 5 liiget.

Kaitsevägi võttis suurtükiväe väljaarendamise endale eesmärgiks üheksakümnendatel, mil esimesteks suurtükkideks olid 105mm haubitsad. Tänapäeval on pataljonis kasutusel 155mm haubitsad FH70 ning 122mm haubitsad D-30.

Fotod:

"Inimesed võiksid tihedamini heategusid teha, kasvõi väikeseid. Doonoripäev andis paljudele meist selle võimaluse," ütles üritust koordineerinud mereväebaasi meditsiinikeskuse õde vanemveebel Kristina Kahr.

Doonoripäevi peetakse Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus kuni kolmel korral aastas. Sel korral loovutasid verd kokku 45 tegevväelast ja ajateenijat, kellest ligi 20 jaoks oli vereloovutus esmakordne.

Iga doonor loovutas 450 ml verd, millega saab aidata kuni 135 abivajajat. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad, imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Fotod:

Lahinglaskmised on liikumis- ja veoteenistuse eriala ajateenijate jaoks kursuse lõpuks ning edasise teenistuse käigus omandavad sõdurid teadmisi koostööharjutustel toetuse väejuhatuse tegevväelastega. Ajateenijate ülesannete hulka kuulub edaspidi koos elukutseliste kaitseväelastega nii kaitseväe kui ka liitlaste varustuse ja isikkoosseisude kolonnide saatmine ja turvamine, vastuvõtmine sadamates, raudtee- ja lennujaamades ning piiripunktides.

Liikumis- ja veoteenistus on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on nii rahu- kui sõjaajal üksuste transpordialane toetus ja turvatud saatmine, liitlaste vastuvõtmine ja toetus Eestis viibimisel ning väljasaatmine. Lisaks toetatakse ka Eesti üksuste liikumist välisriikides ja missioonidel.

„Meie riigikaitse selgroo moodustavad meie reservväelased, kes ei saaks oma kohust täita ilma tööandjate toeta,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kelle sõnul on hästi toimiv kaitseväe ja tööandjate koostöö oluline osa kogu ühiskonda hõlmavast laiapõhjalisest riigikaitsest. „Tänan neid 63 tööandjat kes tänaseks on oma reservväelaste toetamise algatusega kaasa tulnud ja kutsun ka teisi tööandjaid seda tegema.“

Kaitseväe juhataja lisas, et peagi algaval õppusel Siil 2018 vajab kaitsevägi taas tööandjate toetavat suhtumist oma reservväelastesse ja riigikaitsesse üldisemalt.

Tänaseks on kaitseväele endast teada andnud 63 erineva suurusega tööandjat, kes toetavad oma reservväelastest töötajate osalemist kaitseväe õppustel. Reservväelasi toetavaid ettevõtteid on nii suurfirmade kui ka väikeettevõtjate hulgas ning erinevatest tegevusvaldkondadest.

„Kõikide ettevõtjate jaoks on ülioluline, et me elame turvalises ühiskonnas ja reservväelaste toetamine on üks viis kindlustada, et me elame ka tulevikus turvalises ühiskonnas,“ ütles Aku Sorainen advokaadibüroost Sorainen ja lisas, et kaitseväest ja Kaitseliidust saadud kogemus annab firma töötajatele juurde juhikogemusi. „Sõjaline kogemus ja haridus aitab kasvada juhiks ka tsiviilelus,“ ütles Sorainen.

Enim levinud reservväelaste toetusviis on palga säilitamine õppusel osalemise ajal. Mitmed ettevõtted kompenseerivad tavapärase palga ja õppekogunemise toetuse vahe, et reservväelane ei kaotaks sissetulekus. Esimesed algatusega kaasa tulnud tööandjad olid Tallinna Lennujaam AS ja Tallinna Lennujaam GH, kes tegid sellise otsuse enne eelmist suurõppust Siil.

Selle aasta 2. mail algava ja kaks nädalat kestva õppuse Siil 2018 põhitegevus leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Kokku osaleb õppusel enam kui 13000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlas- ning partnerriikide sõdurit 13 riigist. Õppusel hinnatakse nii kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kui ka harjutatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksuste lahinguülesannete täitmist ja koostööd. 

Enne eelmist suurõppust Siil 2015 sõlmised Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit, kaitseministeerium ja kaitsevägi hea tahte ja koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada Eesti riigikaitsesse.