Uudised

"Liitlaste ja partneritega üheskoos rändekriisi ohjeldamisse panustamine aitab täiustada riikidevahelist julgeolekualast koostööd," ütles tööd alustav kaptenmajor Indrek Reinbach.

Kaptenmajor Reinbachist saab ühtlasi missioonil osaleva Eesti kontingendi ülem, võttes kohustused üle kaptenmajor Janek Naurilt. Lisaks staabiohvitserile on kaitsevägi missioonile läkitanud ka meditsiiniõe. Eelnevalt on missiooni toetatud planeerimise ja logistika valdkondades.

Tänaseks on 27 riigi ühise panusena missiooni vältel kinni peetud ja Itaalia ametivõimudele üle antud 110 inimsmugeldamises ja -kaubanduses kahtlustatavat isikut, konfiskeeritud 470 merealust ning päästetud ligi 40 000 inimelu.

2015. aastal alguse saanud Euroopa Liidu Vahemere sõjalise missiooni (EUNAVFOR MED/Sophia) eesmärgiks on piirata ohtlikku inimkaubandust Liibüa ja Euroopa vahel, tõkestades inimkaubitsejate võrgustike tegevust Vahemere keskosas. Lisaks antakse väljaõpet Liibüa julgeolekuorganitele ning aidatakse kaasa ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüa ranniku lähedal.

Tahtejõu Tuuri korraldajad ja ostu toetanud Eesti vigastatud võitlejate ühingu esindajad andsid spetsiaalselt vanemseersant Lepiku järgi kohandatud ratta talle üle Tallinna spordihallis, kus ta uut võistlusvahendit esimest korda ka proovida sai.

„Uus ratas on kerge, kiire ja mugav. Olen väga tänulik Tahtejõu Tuuri korraldajatele ja osalejatele ning vigastatud võitlejate ühingule, kelle abil see ratas ostetud sai. Loodan, et tulemused muutuvad nüüd üha paremaks,“ ütles vanemseersant Lepik.

Vanemseersant Lepik osales eelmisel aastal Kanadas peetud vigastatud kaitseväelastele mõeldud Võitmatute mängudel, kus võitis kaks kuldmedalit sisesõudmises ning osales ka rattavõistlusel, tol korral veel laenatud käsirattaga. Sel aastal on vanemseersant Lepik seadnud sihiks Austraalias toimuvad Võitmatute mängud, kus soovib samuti võistelda sõudmises ja rattasõidus.

Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut.

Fotod:

“Oleme tänulikud oma liitlastele nagu Taani, kes jagavad meiega samu väärtusi,” ütles Eesti treeningmeeskonna ülem kapten Anders Kokka, kelle sõnul seob Eestit ja Taanit pikk ühine ajalugu ning kaitsealane koostöö. “Ka täna teenivad Taani kaitseväelased NATO lahingugrupi koosseisus Eestis ning meie oleme oma Taani kolleegidega siin, Iraagis,” ütles kapten Kokka aastapäeva vastuvõtu korraldanud Taani kaitseväelastele.

Pidustuste korraldamist hoidsid eestlaste eest saladuses nii taanlased, lätlased kui leedukad. Lennubaasis teenivad Eesti, Läti, Leedu ja Taani kaitseväelased kogunesid Eesti 100. sünnipäeva tähistama Taani kontingendi ülem  kolonel Jesper Møller-Pedersen korraldusel peale Eesti kaitseväelaste Skype-kõnet Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega.

Riigikogu otsustas Eesti osalemise operatsioonil 2016. aasta 15. juunil, lubades Iraaki saata kuni 10 kaitseväelast. Eesti treeningmeeskond paikneb Iraagis Anbari provintsis, kuuludes Taani väljaõppekontingendi koosseisu.

Ameerika Ühendriikide juhitav Daeshi-vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitati 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärk on Daeshi-vastase sõjalise võitluse pidamine ja toetamine eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks olulisemaks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul on kogu pataljoni koosseisus jalgsirännakute tegemine osa väljaõppest. „Ühelt poolt saame harjutada taktikalisi elemente, näiteks sideprotseduure ja liikumisformatsioone, kuid kahtlemata tugevdab selline in corpore rännak ka pataljoni ühtsustunnet.“

Talvised jalgsirännakud on ühel või teisel kujul olnud Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõppe osa juba aastaid.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvas Kuperjanovi jalaväepataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe- , miinipilduja- kui erinevatel toetuserialadel teenivad sõdurid. 

„Osalemisega UNIFILi missioonil täidate te oma väikese osa aidates kaasa rahu püsimisele selles keerulises maailmajaos ja suurendades sellega turvatunnet ka koduses Eestis,“ ütles oma aastapäevakõnes Eesti Liibanoni kontingendi ülem major Margus Mikk.

„Hindan kõrgelt kõigi panust, kes on otsustanud seista Eesti vabaduse eest tehes seda kas koduses Eestis või siin missioonipiirkonnas. Ja see on tegelikult suur panus, sest see on aeg, mil te olete oma lähedastest eemal ja mida te enam kunagi tagasi ei saa,“ lisas major Mikk.

Päikeselise ja ligi 20-soojakraadise ilma käes kulgenud aastapäeva üritused algasid hommikul president Kersti Kaljulaidi ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ühise Skype kõnega missioonipiirkondades teenivatele kaitseväelastele, millele järgnes pidulik rivistus.

Rivistusel anti auastmekõrgendust saanud Eesti kaitseväelastele kätte auastmetunnused, oma sõnavõttudega esinesid Iiri-Soome pataljoni ülem kolonelleitnant Neil Nolan, Soome kontingendi ülem kolonelleitnant Ari Laaksonen ning eestlaste ja soomlaste ühise A-kompanii ülem major Jussi Asiakainen.

Rivistusele järgnes Tallinnas toimunud kaitseväe paraadi ühine vaatamine ning lõunasöök kontingendi liikmetele ja külalistele, kus pakuti aastapäeva puhul Eestist Liibanoni saadetud koduseid sööke ja jooke. Kaitseväelased said kätte neile Tartu lasteaia Väike Päike mudilaste poolt saadetud aastapäeva tervituskaardid.

Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent Liibanonis koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest, kokku ligikaudu 40 kaitseväelasest. Kontingent alustas teenistust mullu novembris ja naaseb Eestisse tänavu mais. Eesti osaleb ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL alates 2015. aasta maikuust.

Fotod:

Ajast, mil meie vaarisad tõotasid kaitsta noort riiki on möödunud sada aastat. Nad tegid seda Vabadussõjas koos kogu eesti rahvaga.  Võitu Vabadussõjas oli vaja selleks, et viia ellu unistus oma riigist. Seda oli tarvis selleks, et kindlustada väikese rahva usku iseolemisse. Vabadussõda andis selge sõnumi – kõik on võimalik, kui üks rahvas seda väga soovib. Seda sõnumit ei suutnud enda alla matta võõrvõimud ega massiküüditamised. See jäi edasi kõlama ja aitas meie rahval püsima jääda.

Üheks kirkamaks näiteks meelekindlusest ja usust Eestisse on kapral Eduard Kuuskor.

Ta on viiskümmend kolm päeva vanem kui Eesti Vabariik. Tema elukäik on justkui Eesti riigi ajalugu ühes inimeses. Kapral Kuuskor oli üks neist julgetest sideväelastest, kes alustas relvastatud vastupanu punaste sissetungijate vastu Raua tänava lahingus 21. juunil 1940-ndal aastal. Teises maailmasõjas  oli ta Haukka grupi sidepidaja. Hiljem viibis ta nõukogude vangilaagrites ja asumisel üle kahekümne aasta. Täna elab see kange vanahärra Keilas. Me soovime talle vabariigi sünnipäeval õnne.

Head kaasmaalased!

Kapral Kuuskori teadmised ja oskused  võimaldasid tal abistada eesti vastupanuliikumist. Ka täna peame rõhuma sellele, et meie inimeste teadmised ja oskused saaksid Eesti kaitsel kõige paremini rakendatud. Kaitsevägi peab olema tulevikku vaatav vägi ja oskama oma rahva ja riigi eeliseid hästi kasutada. Meie innovatsiooni veduriks on kogu Eesti ühiskond.

Juba täna on ajateenistuses küber-ajateenijad, kes tänu oma ettevalmistusele ja nutikusele suudavad Eestit kaitsta küberruumis. Eesti kaitsetööstus on üha tugevam ja nähtavam. See leiab tunnustamist ja koostööd üle terve maailma. Peame ka Eesti kaitseväes rohkem meie oma kaitsetööstuse tehnoloogiaid ja lahendusi kasutama. Eesti kaitsevägi saab olla tulevikku vaatav vägi ainult siis kui me teame oma tugevusi ja õpime kogemustest.

Viimaste aastate jooksul on loomulikuks osaks reservväelase elust saanud õppekogunemised. Need toimuvad tihti ootamatult ja eelneva teavituseta. See on väga vajalik praktika, sest ainult nii saame selge pildi meie mobilisatsioonivõimest.

Selle aasta maikuus käivitub suurim kaitseliidu õppus SIIL 2018, kus osalevad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, reservväelased ja ajateenijad, tegevväelased ja liitlaste üksused. Oluline on silmas pidada, et õppused on tavapärane osa riigikaitsesüsteemist. Oleme kogenud mõistmist ja kaasaelamist meie riigikaitsjate perekondadelt, kogukondadelt ja tööandjatelt. See on tugi, mida kaitsevägi ja kaitseliit väga kõrgelt hindavad.

Eesti riigi kaitsel on sarnaselt tähtsad nii iseseisev kaitsevõime kui ka NATO-le põhinev kollektiivne kaitse.  Meie liitlassuhete tugevus peitub ühtsuses. See on armatuur, mille ümber on valatud kõigi aegade kõige tugevam sõjaline liit. Eesti jaoks tähendab see liitlaste kohaolekut.  See on sõjalise heidutuse alus.

NATO lahingugrupp Tapal ja õhuturbemissioon Ämaris, aga ka liitlaste üksused, mis osalevad Eestis toimuvatel õppustel, on saanud igapäevaseks osaks kaitseväe tegevusest. See on lähedaste liitlaste läbikäimise argipäev.

Täna on Ühendkuningriigi juhitava lahingugrupi koosseisus lisaks brittidele esindatud ka Taani Kuningriik ja Island. Taanlaste kompanii, mis täna Tapal teenib, on täpselt sama suur kui see taani vabatahtlike üksus, mis neljandal aprillil 1919. aastal Vabadussõtta eestlasele appi tuli – 189 võitlejat.

Me täname oma liitlasi, kes on saatnud oma mehed ja naised Eestisse. See on kõige kindlam viis NATO kaitsmiseks. Oleme ka ise teadlikud ja valmis reageerima seal, kus meie abi oodatakse.

Meie kaitseväelased teenivad kõrvuti prantslaste ja brittidega, ameeriklaste ja soomlastega ning paljude teiste riikide sõduritega.  Sõjalist sekkumist vajavad olukorrad ümbritsevad Euroopat mitmest ilmakaarest. Peame püsima valvsad ja olema valmis keerulisteks missioonideks kodust kaugel.  

Head Eesti inimesed!

Eesti riigi kaitsjad peavad väga oluliseks rahva tuge ja toetust. Näeme seda täna siin Vabaduse väljakul, kus siiras huvi riigikaitse ja armastus oma isamaa vastu peegeldub teie kõigi silmist. Me tunneme seda igal kevadel, mil veteranide sümbol sinilill on nähtav kõikjal üle terve Eesti.

Meie side rahvaga püsib tugev tänu sellele, et riigikaitses on koht ja võimalus kõigile. Püüdkem anda noortele rohkem võimalusi oma riigist osa saada, sest läbi nende ja nende järeltulijate silmade nähakse Eesti järgmist sajandit.  Arusaamine ja austus oma riigi vastu algab kodust, kasvab koolis ja kestab terve elu.

Kapral Eduard Kuuskori soov saja-aastasele Eestile on: “et ta püsiks igavesti. Ilma igasuguse kõrvalise mõjuta, oma riigi inimeste ja oma riigi rahvaga“. Hoiame seda soovi au sees.

Olgu meile selge, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud, ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti Vabariik!

Patrioti tuleseadmega tutvusid Tallinnas kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem, kaitseminister Jüri Luik ja USA suursaadik Eestis James Melville, eile tutvustati raketiseadet Ämaris Eesti õhuväelastele.

Eestisse saabunud Patriot süsteemi tuleseade kuulub Euroopas asuva USA maaväe 10. Maaväe õhu- ja raketitõrje väejuhatuse  alluvusesse ning on osa Ameerika Ühendriikide Euroopas paikneva maaväe õhu-ja raketitõrje süsteemist.

Seade toodi Eestisse koostööharjutuseks Eesti õhuväega. Harjutuse käigus ühendati Patriot’i tuleseade nii Eesti õhuväe seire- ja juhtimissüsteemidesse kui ka laiemasse kogu NATOt hõlmavasse NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemi. Patriot relvasüsteemi meeskondadega on Eesti õhuvägi harjutanud koostööd ka varasemalt ning sellel nädalal peetud ühisharjutuse laadseid õppuseid on planeeritud ka edaspidiseks.

Patriot tuleseade osaleb homme, 24. veebruaril ka Vabariigi aastapäeva paraadil ning pärast paraadi saab sellega näitusel tutvuda.

Mobiilne kesk- ja kaugmaa õhu- ja raketitõrje süsteem MIM 104 Patriot on üks moodsamaid maailmas. Sõltuvalt kasutatava raketi tüübist võib Patrioti tegevuskaugus ulatuda kuni 160 km ja tegevuskõrgus kuni 25 km. Süsteem on näidanud ennast heast küljest nii taktikaliste ballistiliste rakettide kui ka droonide vastases võitluses.

Fotod:

Video:

2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ülem major Meelis Laanemets ütles, et taoline laskeharjutus, kus paralleelselt lasti nii otsesihtimisega kui kaudtulepositsioonidelt, viidi läbi esmakordselt. „Soovisime anda sõduritele võimalikult suure laskekogemuse ja tõsta laskekordade arvu. Kuna põhikutse ajateenijatele oligi see esimene kord lahingmoonaga harjutada, oli peamine eesmärk tõsta relvameeskondade vilumust ülesannete täitmisel. Kahtlemata andsid laskmised juurde ka kindlustunnet järgmisteks kordadeks,“ ütles major Laanemets.

Laskeharjutused 122-millimeetristest suurtükkidest toimusid samaaegselt tankitõrjekompanii lahinglaskmistega tankitõrjesüsteemist Milan. Kahe relvaliigi ühised lahinglaskmised on hea koht, kus erinevate sõjaväeliste erialade esindajad saavad oma silmaga tutvuda teiste relvasüsteemide võimekusega ning sünkroniseerida nende mõju taktikalise ülesande täitmisel.

Sel väljaõppetsüklil suurtükiväe ning tankitõrje erialal teenivad sõdurid saavad väljaõppe 1. jalaväebrigaadi üksustes Tapal ja Jõhvis, kuid hakkavad kuuluma 2. jalaväebrigaadi reservstruktuuri. Neljapäeval lahinglaskmistel osalenud sõdurid on kohal ka Eesti vabariigi 100. aastapäeva paraadil, kus nad marsivad 2. jalaväebrigaadi koosseisus.

„Kui võtta sõda kui kunsti ja nii tuleb seda võtta, siis kindral Laidoneri magnum opus on kahtlemata Vabadussõda. Tema eestvedamisel loodi Eesti kaitseväe juhtimisstruktuur selliselt, et see lubas mitmel rindel edukalt vaenlasele vastu astuda,“ ütles kindral Terras. „Kindral Laidoner on ja jääb Eesti jaoks sõjavägede ülemjuhataja sünonüümiks ja võrdkujuks, sest temas oli koos kõik need iseloomuomadused, mis ühes väga heas ohvitseris peavad olema.“

​Kindral Laidoneri sünnikoha juures pandi välja Kaitseliidu auvalve ning asetati mälestuspärjad ja küünlad. Üritusel kõnelesid kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, Viljandi vallavanem Alar Karu, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus ja ajaloolane Jaak Pihlak.

Pärast mälestusaktust Laidoneri sünnikohas sidus kaitseväe juhataja kindral Terras kindral Laidoneri ratsamonumendile Viljandis Eesti lipuvärvides salli.

Samuti asetas kaitseväe juhataja täna hommikul pärja Briti admiral Edwyn Alexander-Sinclairi büstile. Admiral Sinclair oli Briti kergeristlejate eskaadri, mis Vabadussõja ajal Tallinna saabus, ülem. Admirali juhitud laevastik tõi Tallinnasse kaasa vajalikku relvastust ja varustust ning tagas Tallinna julgeolekut merelt.

Ühe Eesti Vabariik 100 tähistamisaktsioonina said üle Eesti enam kui 20 tuntud skulptuuri vabariigi 100. sünnipäeva auks kaela sinimustavalged sallid või mütsid. Trikoloori toonides sallid sõlmiti kaela ka kunagiste riigivanemate fotoskulptuuridele.

"Sidekursuse läbinud kaitseväelased tagavad merel toimuvatel operatsioonidel ja õppustel parema koostöö liitlaste sõjalaevadega," ütles kursuse ülem nooremveebel Magnus Vili.

Tänavusel mereväe sidekursusel osalesid kolm õppurit Lätist, neli Leedust ja kaks Eestist – kokku kaheksa allohvitseri ja üks ohvitser. Kursus algas jaanuaris ning vältas viis nädalat.

Mereväe sidekursus valmistab ette sidepersonali ja sideohvitsere teenistuseks mereväe sõjalaevadel. Programmi raames õpetatakse NATO sideorganisatsiooni, laevade manööverdamist, taktikalisi signaale, kõnesideprotseduure ja sõnumsideprotseduure.

Eesti mereväe mereväekoolis koolitatakse nii ajateenijaid, tegevväelasi kui ka kõrgema sõjakooli mereväe õppekavade kadette. Lisaks tegeleb mereväekool uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.