Uudised

„11 kuud ajateenistuse läbimist pole lõpp, vaid teenistuse algus. Tahan teile südamele panna, et olete alles oma juhi tee alguses, ärge pidage oma teadmist ainutõeks, julgege kahelda ka eneses. Rasketel hetkedel ärge heituge lippu maha visates, vaid meenutage, et sõdalast iseloomustab kõige vägevamalt see, et ta pärast kukkumist uuesti püsti tõuseb,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts reservrühmaülema kursuse lõpetanutele.

Tänasel pidulikul tseremoonial andis lahingukool reservrühmaülema kursuse lõpetanud 72-le ajateenijale kätte lõputunnistused, aspirandi tunnuse ja reservohvitseri rinnamärgi.

Kaheksanädalase kursuse jooksul õppisid ja harjutasid ajateenijad rühma juhtimist, rühma lahingutegevuse planeerimist, relva- ja laskeõpet ning muid vajaminevaid oskusi. Reservrühmaülema kursuse läbinud ajateenijad suunduvad edasisele teenistuspraktikale oma väeossa.

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Laidoneri ausamba juures pannakse välja Kaitseliidu auvalve ning asetatakse mälestuspärjad ja küünlad. Üritusel kõnelevad kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, Viljandi vallavanem Alar Karu, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus ja ajaloolane Jaak Pihlak.

Pärast mälestusaktust Laidoneri sünnikohas külastab kaitseväe juhataja  kindral Laidoneri ratsamonumenti Viljandis, millele sõlmib sinimustvalge salli.

Ühe Eesti Vabariik 100 tähistamisaktsioonina saavad üle Eesti enam kui 20 tuntud skulptuuri vabariigi 100. sünnipäeva auks kaela sinimustavalged sallid või mütsid. Trikoloori toonides sallid sõlmitakse kaela ka kunagiste riigivanemate fotoskulptuuridele.

Salli või mütsi saavad: Suudlevad tudengid (Tartu), Friedrich Reinhold Kreutzwald (Võru), Jakob Hurt (Tartu ja Põlva), Karl August Hermann (Põltsamaa), Kalaga poiss (Haapsalu), Hääletaja (Paide), Kalevipoeg (Tartu), Rootsi lõvi (Narva), Tarvas (Rakvere), Hämarik (Tallinn), Nipernaadi (Valga), Kristjan Jaak Peterson (Tartu), Linda (Tallinn), Lydia Koidula (Pärnu), Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas (Rakvere), Johan Laidoner (Viljandi), Au tööle (Kohtla-Järve), Inimene ja kosmos (Sillamäe), Rapla linna pea (Rapla) ja kindral Tõnisson (Jõhvi).

Õhutõrjekahuri meeskonnaülem nooremseersant Robert Ladva hinnangul on lahinglaskmiste kogemus tulevastele reservväelastele hädavajalik: „Oleme kuiva trenni teinud sadu kordi, vaadanud sihtmärke läbi sihiku, kuid ainult reaalsed laskmised annavad õiget pilti relva käitumisest“.

Selleks, et sõdurid saaksid harjutada sihtmärgi vahetamist ning tuletäpsuse kiiret korrigeerimist, oli maastikule paigaldatud erinevatesse suundadesse neli sihtmärki kaugusel 400 kuni 1100 meetrit.

ZU 23-2 on 23-mm kaliibriga 950 kg kaaluv kaheraudne õhutõrjekahur, mille põhiülesanne lahingus on tõrjuda vastase madalalt lendavaid õhuründevahendeid.

Lisaks õhutõrjekahuritele kuuluvad tänase õhutõrjepataljoni relvastusse raketikompleks Mistral, mobiilne tulejuhtimissüsteem ja eelhoiatusradar Giraffe.

Lahinglaskmistel osales üle 100 ajateenija, kes pärast suurõppust Siil 2018 alustavad reservteenistust  2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonis. Õhutõrjepataljonis õpivad ajateenijad tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, samuti õpitakse tundma erinevaid õhuründevahendeid.

Fotod:

“Kohtumise eesmärk oli lihtne - anda ülevaade meie plaanidest ja tegevustest, kuulata ära nende nõuanded ja arutleda laiemalt kaitsepoliitika teemadel,” ütles kindral Terras.

Kohtumine sellises formaadis on kindral Terrase sõnul kindlasti aegajalt vajalik, et kaasata planeerimisse kogu sõjaline ekspertiis, mis Eestis on olemas. “Samuti on oluline, et juba tegevteenistusest väljunud kõrgemad ohvitserid oleksid samas kaitseväelises inforuumis ja teaks, millised on arengud meie liitlaste juures, meie endi valikud ja rahalised võimalused plaanide elluviimisel.”

Eestis on peale kaitseväe juhataja hetkel 16 kõrgemas auastmes ohvitseri: kindralmajor Indrek Sirel, kindralmajor Martin Herem, kindralmajor Meelis Kiili, brigaadikindral Artur Tiganik, kommodoor Igor Schvede, kindral Ants Laaneots, kindralleitnant Johannes Kert, viitseadmiral Tarmo Kõuts, kindralmajor Harry Hein, kindralmajor Teo Krüüner, kindralmajor Vello Loemaa, kindralmajor Valeri Saar, kindralmajor Neeme Väli, brigaadikindral Peeter Hoppe, brigaadikindral Alar Laneman, brigaadikindral Urmas Roosimägi.

„Vaatasime üle Tapalt paraadile suunduva tehnika alates maasturitest Mercedes Benz GD kuni liitlasüksuste Challenger tankide. Kontrollisime üle tehnilise olukorra ning vaatasime, et üksuste möödamarss vastaks määrustikule,“ ütles tehnika rivistaja major Marek Sügis toetuse väejuhatusest.

1. jalaväebrigaadist osalevad laupäeval Tallinnas toimuval paraadil Viru ning Kalevi jalaväepataljonid, Scoutspataljon, pioneeri-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja tagalapataljon, luure- ning tankitõrjekompanii kokku 86 ühiku tehnikaga.

Brigaadi koosseisus osaleb lahingutehnikaga vabariigi aastapäeva paraadil ka Tapal paiknev Ühendkuningriigi ja Taani kaitseväelastest koosnev NATO lahingugrupp.

Paraad algab 24. veebruaril kell 11. Üksused rivistuvad Vabaduse väljakule kell 10.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Paraadist võtab osa üle 1100 osaleja ja ligi sada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 50 lippu, 4 kompaniid, 3 patareid, 20 rühma ja 3 orkestrit – lisaks kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestritele võtab paraadist osa Ameerika Ühendriikide maaväe orkester.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla maleva tankitõrjerühm ja Harju maleva miinipildujarühm, Naiskodukaitse ning Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemiline malevkond. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid.

Liitlastest on paraadil esindatud Soome, Prantsusmaa, Georgia, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad. Samuti osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Taani üksused. 

Sobiva ilma ja mitte liiga madala pilvkatte korral toimub senistest paraadidest suurim lennuvahendite ülelend. Ülelendu alustavad Eesti õhuväe neli kopterit Robinson R-44, neile järgnevad kaks Ameerika Ühendriikide kopterit UH-60 Black Hawk ning seejärel lendavad politsei- ja piirivalveameti lennusalga kolm kopterit Augusta Westland AW139.

Kopteritele järgnevad lennukid. Plaanide kohaselt lendab esimesena politsei- ja piirivalveameti lennuk L-410, millele järgnevad Eesti õhuväe kaks reaktiivõppelennukit L39, siis Ämaris baseeruva Itaalia õhuturbesalga kolm hävitajat Eurofighter ning Leedus Šiauliais baseeruva Taani õhuturbesalga kaks hävitajat F-16. Ülelennu lõpetavad praegu Ämaris asuva USA eskadrilli kaheksa hävitajat F-16.

„Teile, head vanemohvitserid ja allohvitserid, on pandud kõrged lootused. Julgege rohkem vastutada. See tähendab, et tuleb julgeda ka rohkem otsustada. Ma usun, et teil on olemas kõik eeldused, et võtta vastu häid otsuseid,“ ütles kindral Terras vanemohvitseridele auastmeid üle andes.

Koloneli või mereväekapteni auastmesse ülendati kaheksa kaitseväelast, kolonelleitnanti või kaptenleitnanti auastmesse 26 ning majori või kaptenmajori auastmesse 35 kaitseväelast.

Koos vanemohvitseridega said kaitseväe juhatajalt auastmetunnused ka staabiveebliks ülendatud seitse vanemallohvitseri.

Traditsiooniliselt annab kõrgemate ohvitseride auastmed üle president, vanemohvitseride auastmed kaitseväe juhataja.

Lennubaasi ülema kolonelleitnant Ülar Lõhmuse sõnul osaleb sel aastal esmakordselt ajaloos vabariigi aastapäeva paraadil ka lennubaas oma lipuga ja samaks ajaks on planeeritud meie ja liitlaste lennuvahendite ülelend. „Need lennukid ja kopterid moodustavad olulise elemendi meie riigi kaitsevõimest,“ ütles kolonelleitnant Lõhmus ja lisas, et Eesti õhuväe peamiseks ülesandeks ongi nende integreerimine kogu meie kaitse- ja julgeolekustruktuuri.

„Kõik need paraadil ülelendavad lennukid-kopterid ning nende üksused on korduvalt kasutanud Ämari lennubaasi oma tugipunktina,“ ütles kolonelleitnant Lõhmus.

Ülelend paraadilt toimub sobiva ilma ja mitte liiga madala pilvkatte korral. Ülelendu alustavad Eesti õhuväe neli kopterit Robinson R-44, neile järgnevad kaks Ameerika Ühendriikide kopterit UH-60 Black Hawk ning seejärel lendavad politsei- ja piirivalveameti lennusalga kolm kopterit Augusta Westland AW139.

Kopteritele järgnevad lennukid. Plaanide kohaselt lendab esimesena politsei- ja piirivalveameti lennuk L-410, millele järgnevad Eesti õhuväe kaks reaktiivõppelennukit L39, siis Ämaris baseeruva Itaalia õhuturbesalga kolm hävitajat Eurofighter ning Leedus Šiauliais baseeruva Taani õhuturbesalga kaks hävitajat F-16. Ülelennu lõpetavad praegu Ämaris asuva USA eskadrilli kaheksa hävitajat F-16.

Eesti õhuvägi rajati vahetult enne Vabadussõja algust 21. novembril 1918. aastal. Tänapäeva Eesti õhuväe peamisteks ülesanneteks on tagada tõhus eelhoiatusvõime ja situatsiooniteadlikkus meie õhuruumis toimuvast, õhulahingute juhtimine ning võime vastu võtta ja tehniliselt toetada liitlaste lennuvahendeid Ämari lennubaasis.

„Kursuslased on saanud endale elukestvad oskused, mis on olulised mitte ainult kaitseväes teenides, vaid ühiskonna jaoks tervikuna,“ ütles meditsiini väljaõppekeskuse ülem kapten Illimar Sibul. Ta lisas, et on mitmeid näiteid, kuidas näiteks kiirabibrigaadid kutsuvad ajateenistuses parameediku kursused läbinud mehi kiirabisse autojuht-parameedikuteks tööle.

Värsked kompaniiparameedikud õppisid osutama meditsiiniabi lahing- ja kriisiolukordades ning said lisaks varasemalt omandatud rühmaparameediku oskustele väljaõppe kompaniiparameediku tasemel kasutatavate meditsiinitehnika ja medikamentide kohta. Parimad kursuslased jätkavad oma väljaõpet vanemparameediku erialakursusel, kus neil tuleb lisaks kiirabipraktikale osaleda ka haiglapraktikas.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused

Kahepäevane võistlus algas individuaalse murdmaasuusatamisega, kus osalejad sõitsid vastavalt võistlusklassile kas kümne, viie või kolmekilomeetrise distantsi.

Meeste üldarvestuses võitis 10 kilomeetrisel distantsil esikoha Allar Soo kaitseväe peastaabist, talle järgnesid Hans-Kristen Rootalu ja Priit Narusk 2. jalaväebrigaadist. Naiste viiekilomeetrise distantsil võitis Sirli Hanni Kaitseliidu Võrumaa malevast. Kokku käis rajal ligi 160 võistlejat.

Teisel päeval läksid neljaliikmelised võistkonnad üheksakilomeetrisele rajale patrullsuusatamises, kus lisaks suusatamisele pidid võistkondaade liikmed laskma 50 meetri kaugusel asetsevaid märklaudu nii lamades kui püsti laskeasendist, ning iga möödalask liitis koondajale trahvisekundeid. Üheteistkümnest võistkonnast kiireimaks osutus 2. jalaväebrigaadi esindus koosseisus Mihkel Joonas, Taavi Perv, Hans-Kristen Rootalu ja Priit Narusk.

Kaitseväe üksuste arvestuses võitis kahe päeva kokkuvõttes esikoha 2. jalaväebrigaad, teine oli merevägi ja kolmas toetuse väejuhatus. Kokku osales võistlustel kuusteist kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuriüksust, lisaks ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajad.

Fotod:

„Risto jättis surres relvad oma tütre hoolde ja nende soov oli, et kogutud relvi ei müüdaks ükshaaval maha, vaid et parim osa kollektsioonist jääks kuhugi tervikuna alles. Risto soovis, et osa kollektsioonist jõuaks Eestisse ja mitu muuseumi direktorit arvasid, et KVÜÕA võiks olla sobivaim koht,“ ütles Jüri Ilves.

„Kindlasti on see KVÜÕA jaoks väga oluline annetus, et saame selliseid relvi eksponeerida,“ ütles KVÜÕA muuseumi juhataja Art Johanson.

KVÜÕA muuseum sai juurde 17 relva, nende seas erinevad püstolid, üks revolver, kaks püstolkuulipildujat, kergekuulipilduja ja raskekuulipilduja. Kõige vanem annetatud relv selles kollektsioonis on kuulipilduja Browning aastast 1900.

1970-1991 Soome politsei relvameistrina aastatel töötanud Risto Rastivaara kogus eelkõige Soome sõdades kasutatud relvi, parimatel aegadel kuulus ta kogusse peaaegu sada relva.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste muuseumi tegevus sai alguse 1990. aastate keskel Kaitseliidu arhiivina. 1998. aastast alates tegutseb muuseum KVÜÕA juures. Muuseumi ekspositsioon keskendub Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu tutvustamisele Eesti omariikluse perioodidel.