Uudised
-
Kaitsevägi sai juurde ligi 50 kompaniiparameedikut
Lõpuharjutusel pidid kompaniiparameedikud muuhulgas kasutama defibrillaatorit, fikseerima luumurde ning paigaldama luunõela ja kanüüli, lisaks pidid kompaniiparameedikuks õppijad enne eksamit läbima praktika kiirabibrigaadide koosseisus.
„Kiirabipraktikalt andsid juhendajad mulle hea tagasiside, öeldes et need noored tahavad ja oskavad õppida – nad on juba täna võimelised osalema kiirabipatrullis teise brigaadiliikmena,“ ütles kursuse ülem nooremleitnant Roman Liskin.
Kursuse läbinud kompaniiparameedik peab suutma stabiliseerida eluga pääsenud haavatu, võimaldades jätkata tema ravi haiglas või arstiga meditsiinipunktis.
Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks kompaniiparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses rühma- ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.
Fotod:
-
Kaitseväe juhataja inspekteeris õppust Talvelaager 2018
„Eesti lumine ja parajalt külm talv pakub meile häid võimalusi panna proovile üksusi ja nende tehnikat, mis on meie liitlaste jaoks kahtlemata väga uus ja erakordne kogemus,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kelle sõnul tegid Eesti kaitseväelased liitlastega õppusel tihedat koostööd staapide tasemel, olles nii õpetaja kui õpilase rollis.
Talvisele sõjapidamisele keskendunud õppus jagunes kaheks faasiks, millest esimesel harjutasid õppusel osalenud kaitseväelased sõjapidamist talvistes tingimustes üksusesiseselt. 10. veebruaril algas õppuse teine faas, mille käigus harjutati kompaniitasemel kaitselahingut ja rünnakut. Nädalavahetusel liitusid õppusega ka kaitseliitlased Sakala ning Tallinna malevast.
Õppusel osalesid tegevväelased ja ajateenijad Scoutspataljonist, lahingugrupi koosseisus teenivad liitlased Ühendkuningriigist ja Taanist ning kaitseliitlased Sakala ning Harju malevast. Samuti osales õppusel pea 200 ühikut erinevat tehnikat, sealhulgas tankid Challenger, jalaväe lahingumasinad CV9035 ja Warrior ning soomustransportöörid Pasi.
Scoutspataljoni kaitseväelased ja nende sõidukid alustavad liikumist keskpolügoonilt koduväeossa Paldiskisse 14. veebruari varahommikul mööda Peterburi maanteed ning Tallinna ringteed. Samuti liiguvad homme mööda Loobu maanteed Tapa linnakusse suunduvad kaitseväe ja liitlaste sõidukite kolonnid.
-
Mereväe ja päästeameti tuukrid otsivad Karujärvest lõhkekehi
"Viime jäälaagreid läbi igal talvel, sest mereväe tuukrid peavad olema valmis reageerima kõigis olukordades, olenemata ilmastikust," ütles mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe. "Talvistel sukeldumistel on kriitiline tähtsus planeerimisel ja võimalike riskide kaardistamisel; näiteks võib külmuv varustuselement seada ohtu miinituukri elu ja tervise."
Täna suunduvad mereväe tuukrid Põhja-Tallinnas asuvast Miinisadama linnakust Karujärvele, et seada üles jäälaagrit toetav taristu. Harjutustest ja lõhkekehade otsingutest võtavad osa kaheksa miinituukrit. Nädala jooksul liituvad mereväelastega ka kolm tuukrit päästeameti demineerimiskeskusest.
Karujärve puhkeala on suvitajate seas populaarne suplus- ja lõõgastumiskoht. Nõukogude ajal oli veekogu lennuväe harjutuspolügooniks, mille tõttu võib veepõhjas ja ümbruskonnas leiduda lõhkemata lennukipomme. Alates 2009. aastast on Karujärvest mereväe miinituukrite ning päästeameti demineerimiskeskuse koostööl välja toodud ligi 50 lõhkekeha.
Mereväe miinituukrite peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Lisaks rahvusvahelistel operatsioonidel osalemisele teevad mereväe tuukrid erinevate jõustruktuuridega koostööd ka siseriiklikul tasandil, et muuta Eesti veealad ohutumaks. Miinituukrite spetsiaalne varustus on mittemagnetiline ja madalakustiline ning võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele.
-
Tulevased 2. jalaväebrigaadi reservistid said kätte üksuse embleemid2. jalaväebrigaadi embleemi hakkavad sõdurid kandma esialgu vasakul käisel.1. jalaväebrigaadi koosseisus olevad erialaväeosad - tagalapataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon, tankitõrjekompanii ning luurekompanii - koolitavad isikkoosseisu ka 2. jalaväebrigaadi reservüksustele.
Pildigalerii: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58526 -
Kaitseväe juhataja inspekteeris Pärnus toetuse väejuhatust ja kaitseliidu Pärnu malevat
Eametsas andis toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Toomas Susi kindral Terrasele ülevaate väejuhatuse valmisolekust ja tegevustest. Lisaks kohtus kindral Terras staabi isikkoosseisuga, kellega vestles kaitseväe ja toetuse väejuhatusega seotud tulevikuplaanidest. „Ma olen rahul toetuse väejuhatuse tegevusega ja ma tänan teid – teie töö ei ole kerge ning väärib seda enam tunnustust“, ütles kindral Terras.
Hommikul kohtus kindral Terras Pärnus ka kaitseliidu Pärnu maleva pealiku major Kristian Kivimäe ja maleva liikmetega, et hinnata maleva ja selle liikmete valmisolekut.
Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses parameedikuid.
Fotod:
-
Kaitseväe juhataja kohtus vigastatud veteranidega
„Teie olete need inimesed, kes on oma tervisega andnud panuse meie riigi kestmisesse ning sellesse, et saame sel aastal tähistada Eesti 100. sünnipäeva,“ ütles kindral Riho Terras veteranidele.
Traditsioonilisel vastuvõtul osalesid lisaks kaitseväe juhatajale ning neljateistkümnele veteranide perele ka kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Martin Herem ning toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Toomas Susi.
Eestis on kokku ligi 2700 veterani, kes on osalenud erinevatel sõjalistel välismissioonidel. Vigastatud veteranide taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldab koostöös teiste kaitseväe struktuuriüksustega toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse tugikeskus.
Lisaks taastusravile ja rehabilitatsioonile pakub kaitsevägi vigastatud tegevväelasele edasise teenistuse jätkamiseks tema oskustele, võimetele ja kvalifikatsioonile vastavat teenistuskohta.
-
President tunnustab riikliku teenetemärgiga seitset kaitseväelast
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras pälvib Kotkaristi I klassi ning kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Martin Herem Kotkaristi II klassi teenetemärgi.
Kotkaristi III klassi teenetemärk omistatakse 1. jalaväebrigaadi ülemale Veiko-Vello Palmile ning IV klassi teenetemärk toetuse väejuhatuse staabiohvitser kolonelleitnant Marek Laanistole ja õhuväe lennubaasi ülema asetäitjale kolonelleitnant Harli Taltsile.
Kaitseväe veebel ülemveebel Siim Salistet ja õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallaid tunnustatakse Kotkaristi kuldristiga.
Lisaks tunnustab president Valgetähe IV klassi teenetemärgiga õhuväe staabi tagalaosakonna spetsialisti Marju Rondot.
Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu ülikooli Narva kolledžis.
-
Scoutspataljon ja liitlased harjutavad talvist sõjapidamist
Talvisele sõjapidamisele keskendunud õppus jaguneb kaheks faasiks, millest esimesel harjutavad õppusel osalevad kaitseväelased sõjapidamist talvistes tingimustes üksusesiseselt. 10. veebruaril algab õppuse teine faas, mille käigus harjutatakse kompaniitasemel kaitselahingut ja rünnakut. Nädalavahetuseks liituvad õppusega ka kaitseliitlased Sakala malevast.
Scoutspataljoni kaitseväelased ja nende sõidukid alustavad liikumist Paldiskist harjutuse alale 5. veebruari hommikul. Scoutspataljoni sõidukid liiguvad Paldiskist Tallinna ringtee ja Peterburi maantee kaudu Läsna linnakusse, Soodla harjutusalale sõidetakse marsruudil Paldiski – Tallinna ringtee - Peterburi maantee - Piibe maantee. Samuti liiguvad homme mööda Loobu maanteed Tapa linnakust keskpolügoonile suunduvad kaitseväe ja liitlaste sõidukite kolonnid.
Õppusel osalevad tegevväelased ja ajateenijad Scoutspataljonist, lahingugrupi koosseisus teenivad liitlased Ühendkuningriigist ja Taanist ning kaitseliitlased Sakala malevast.
-
Kaitseväe rivimarsi konkursi võitis Paul Säreli heliteos
„Paul Säreli marss on rütmikas ja reibas, oma olemuselt klassikaline rivimarss, mis sobitub väga hästi kaitseväe orkestri repertuaari ning leiab seal kindlasti auväärse koha,“ ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.
Kaitseväe ja riigi 100. aastapäevaks uue marsi leidmiseks kuulutati välja konkurss 2017. aasta septembris. Teoste hindamiseks moodustati 8-liikmeline rahvusvaheline žürii, kelle hulgas olid ka kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan.
Võistlusele laekus mitmeid marsiviise, millest žürii eesotsas helilooja René Eesperega valis jaanuari viimasel päeval välja Paul Säreli teose. Teist ja kolmandat kohta jäid oma teostega jagama endine Eesti Piirivalveorkestri dirigent Arvi Miido ning praegune politsei- ja piirivalveorkestri dirigent Hando Põldmäe.
Uue kaitseväe rivimarsi esmaettekanne toimub 24. veebruaril Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti vabariigi 100. aastapäeva paraadil.
-
Kadetid tähistasid Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeva
"Tartu rahuga loodud rahu on antud meile hoida," ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste täiendusõppe keskuse ülem kolonelleitnant Avo Veske. Kolonelleitnant Veske sõnul võideti Vabadussõda tänu rahva toetusele. "Ka täna on vaja kogu rahva panust, et säilitada meile hoida antud rahu," ütles Veske.
Tartu rahu mälestussündmusel osalesid lisaks kaitseväe ja Tartu linnavalitsuse esindajatele ka üliõpilaskorporatsioonid.
Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule.
Fotod: