Uudised

Kaitsevägi toetab tegevväelaste teenistuse jätkamist Kaitseväes. Teenistusest lahkumisel toetatakse veterane rakenduse leidmisel tsiviilerialal.

Toetuse väejuhatuse  ja korraldavad nii uutele kui ka juba eelnevalt koolitusel osalenutele Tallinnas 22. märtsil 2018 kell 16.30 – 21.00 Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele, kes lähiaastatel lahkuvad tegevteenistusest, kas omal soovil või piirvanuse tõttu, ettevõtluse koolituspäeva.

Tegemist on 20.12.2012 Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud  rakendusmeetmega, mille eesmärgiks on aidata kaasa veteranide, reservi siirdujate kiiremale naasmisele ning edukale stardile tsiviilelus, korraldades osalejatele koolituspäevi ettevõtluse alustamiseks koos praktilise järeltoega.

Täpsemat infot ettevõtluse koolituspäeva teemade, päevakava ja registreerimise kohta saab 

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 10.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Paraadist võtab osa üle 1100 osaleja ja ligi sada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 50 lippu, 4 kompaniid, 3 patareid, 20 rühma ja 3 orkestrit – lisaks kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestritele võtab paraadist osa Ameerika Ühendriikide maaväe orkester.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla maleva tankitõrjerühm ja Harju maleva miinipildujarühm, Naiskodukaitse ning Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemiline malevkond. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid.

Liitlastest on paraadil esindatud Soome, Prantsusmaa, Georgia, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad. Samuti osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Taani üksused. Plaanide kohaselt näeb paraadil ka Suurbritannia tanki Challenger, pioneeritanki Trojan ja jalaväe lahingumasinat Warrior.

Plaanide kohaselt teevad sobiva ilma korral paraadist ülelennu erinevad kaitseväe ja liitlaste õhuvahendid, muuhulgas Eesti õhuväe kopterid Robinson R44, õppereaktiivhävitajad L39 ning Balti riikide õhuturvet tagavad Itaalia hävitajad Eurofighter ja Taani hävitajad F-16. Õhuvahendite ülelennu tõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses rangelt keelatud.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Näha saab Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööri Sisu XA-188, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tanki Challenger, jalaväe lahingumasinat Warrior, pioneeritanki Trojan ja liikursuurtükki AS90, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.

Viiendat aastast järjest pälvis kaitseväe aasta sportlase tiitli maadleja kapral Heiki Nabi staabi- ja sidepataljoni spordirühmast, kes võitis Pariisis toimunud kreeka-rooma maadluse maailmameistrivõistlustelt raskekaalus hõbemedali.

Parima võistkonna tiitli said meesorienteerujad Timo Sild, Lauri Sild ja Sander Vaher (kõik staabi- ja sidepataljoni spordirühmast), kes võitsid sõjaväelaste orienteerumise maailmameistrivõistlustelt teatevõistluse hõbemedali.

2017. aasta aktiivseimaks meessportlaseks tunnistati staabi- ja sidepataljoni vanemseersant Roman Hvalõnski, aktiivseimaks naissportlaseks mereväe teenistuja Dagmar Samon ning aktiivseimaks meesveteransportlaseks 2. jalaväebrigaadi nooremleitnant Priit Narusk.

Kõige sportlikuma üksuse ülemaks tunnistati endine logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Andres Kraav.

Kaitseväe parim sportlane kapral Heiki Nabi ja orienteerujad teenivad staabi- ja sidepataljoni spordirühmas, kuhu kuuluvad tippsportlased. Spordirühma eesmärk on spordi populariseerimine ja toetamine kaitseväes ning ühiskonnas tervikuna. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Fotod:

„Tänane kaitseväe orkester on 1918. aasta novembris moodustatud orkestri õigusjärglane, nii et tegelikult tähistame me koos Eesti Vabariigiga oma sajandat aastat,“ ütles kolonelleitnant Saan. „Orkestri ajalugu on olnud rikkalik ja paratamatult jääb sellesse ka pikk okupatsiooniperiood, kuid täna tunneme uhkust kaitseväe orkestri traditsioonide edasi viimise üle vabas Eestis“.

Kuigi ametlikult kirjutati orkestri taasloomise otsusele alla 29. jaanuaril 1993, peavad orkestrandid orkestri taasloomise aastapäevaks 1. veebruari, mil orkester kogunes ning tööd alustas.

Kaitseväe orkestri taasloomisele on pühendatud orkestri traditsiooniline märtsis korraldatav kevadkontsert.

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. 

"Teine järjestikune üldvõit sangpommispordis annab tunnistust sellele, et sportimine on mereväelaste hulgas au sees," ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

CrossFit spordiklubis peetud kaitseväe sangpommispordi meistrivõistluste võistkondlikus arvestuses tulid teiseks ja kolmandaks 1. jalaväebrigaadi allüksused. Võistlusest võttis osa 122 kaitseväelast ja kaitseliitlast, kokku 17 võistkonda.

Võistlus koosnes mitmest harjutusest – kahe 24 kilogrammise sangpommi tõukamisest rinnalt sirgetele kätele ja sangpommi rebimisest parema ja vasaku käega. Võistluse parimad selgusid kahe harjutuse soorituste põhjal kogutud punktide summa alusel.

Võitjad selgitati Eesti sangpommispordi liidu kohtunike abil välja kolmes vanuseklassis ja seitsmes erinevas kaalukategoorias – kuni 63, 68, 73, 78, 85, kuni 95 ja üle 95 kilogrammi. Iga kaalukategooria kolme parimat võistlusklassides H21, H35, H45, ajateenijad ja naised autasustati diplomi ning medaliga. Iga võistlusklassi parimat autasustati Kaitseväe 2018. aasta meistri särgiga.

Kaitseväe sangpommispordi meistrivõistluste pidamise eesmärk on populariseerida ning arendada sangpommisporti kaitseväes, selgitades sealjuures välja riigikaitsjate seas selle ala parimad.

„Paju kangelaste väljal seista on ühtaegu ilus ja hirmus. Ilus, sest side siin toodud ohvriga puudutab iga Eesti sõduri hinge kõige sügavamaid soppe,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.  

Koos Paju lahingu aastapäeva tähistamisega meenutati ka Valga vabastamist 1. veebruaril 1919. Kaitseliitlased ja linnakodanikud asetasid lilled ning küünlad Valga vabadussamba ja Vabadussõja mälestusmärgi juurde ning pärjad Põhja Poegade mälestussamba juurde.

Paju lahing peeti 31. jaanuaril 1919 Valgamaal Paju mõisas ja selle lähistel, kui Tartu partisanide pataljon koos Soome vabatahtlikega vabastasid eelmisel päeval Punaarmeele kaotatud sõjaliselt olulist Paju mõisasüdant. 

Kindralmajor Skeates kohtus Eestis viibides ka kaitseminister Jüri Luigega, kelle sõnul loovad nii  ühendekspeditsioonivägi kui Eestis NATO lahingugrupis teenivad Ühendkuningriigi üksused võimaluse tugevaks heidutuseks, ühiseks väljaõppeks ning ajalooliste sidemete säilitamiseks. „Oleme Ühendkuningriigiga osa ühisest väärtustesüsteemist, kus tänast Euroopat  ähvardavad ohud vajavad neile vastu seismiseks reaalseid samme,“ ütles Luik.

Ühendkuningriigi juhitavasse ühendekspeditsiooniväkke (Joint Expeditionary Force ehk JEF) kuuluvad lisaks Ühendkuningriigile ja Eestile Rootsi, Taani, Soome, Läti, Leedu, Holland ja Norra. Eestil on mandaat üksuse tegevuses osaleda sel ja järgmisel aastal, kokku panustab kaitsevägi rahvusvahelisse kiirreageerimisüksusesse enam kui kümne kaitseväelasega.

Tapal paikneva NATO lahingugrupi põhituumiku moodustavad Ühendkuningriigi kaitseväelased saabusid Eestisse 2017. aasta kevadel. Enam kui 800 Briti kaitseväelase käsutuses on tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Lisaks panustab enam kui tuhandest kaitseväelasest koosnevasse lahingugruppi kompaniisuuruse üksusega Taani.

Naiste arvestuses tuli murdmaasuusatamises individuaalseks meistriks Terje Piirmann (Võrumaa malev), kes võitis ka koos Allar Sooga (kaitseväe peastaap) teatesprindis pronksmedalid.

Laskesuusatamises saavutasid nii nais- kui meeskaitseväelased kolmikvõidu. Naiste arvestuses edestas Sirli Hanni Hanna Moori  ja Kadri Partsi (kõik Võrumaa malev), meeskaitseväelaste arvestuses moodustasid esikolmiku Hans-Kristjan Rootalu, Taavi Perve (mõlemad Kuperjanovi pataljon) ja Daniil Stepšenko (staabi- ja sidepataljon).

Lisaks võitsid murdmaa- ja laskesuustamises noorkotkad ja kodutütred erinevates vanuseklassides kokku 6 kuldmedalit, 4 hõbemedalit ja 1 pronksmedali.

Sportlikus kalapüügis võitis Leedu ja Läti järel pronksmedali Eesti koodvõistkond kuhu kuulusid Anatoli Kravtšuk (toetuse väejuhatus) ja Artur Tšepelin ning Robert Kerno (õhuvägi).

2016. ja 2017. aastal jäähokiturniiri võitnud Eesti Kaitseväe jäähokivõistkond saavutas seekord Ameerika Ühendriikide, Leedu ja Läti koondiste järel neljanda koha.

Järgmised Balti sõjaväespordi talimängud toimuvad 2019. aasta talvel Eestis.

„Kuna tegemist on tulevaste reservrühmaülematega, siis on nende jaoks oluline juhtimiskogemus. Õppurid peavad olema valmis ootamatuteks olukordadeks ja täna harjutasime, kuidas tegutseda olukorras, kus keegi peaks maastikul olles jääauku kukkuma,“ ütles reservrühmaülema kursuse ülem leitnant Irene Kool.

Harjutus võimaldas tulevasel reservohvitseril mõista, kuidas juhtida üksust ja organiseerida üksuse lahinguvõime taastamist talvistes tingimustes, kus keegi üksusest on vajunud läbi jää. Harjutus oli vahelduseks reservrühmaülemate kursuse õppekavale ja sellel osalemine oli vabatahtlik.

Õppurid kandsid jääauku hüpates viiekilost seljakotti, milles olid veekindlalt pakitud riided. Lisaks said nad kaela jäänaasklid, mida sai kasutada jääaugust väljumiseks. Leitnant Kooli sõnul on jääaugu harjutus ajateenijate seas alati hästi vastu võetud ning sellest on kasu ka tsiviilmaailmas.

Võrus asuvas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Fotod:

„Hea snaiper peab olema võimeline ka kõige raskemates tingimustes oma ülesannet täitma, mistõttu on väga oluline oskus kohaneda ümbritseva maastiku ja tingimustega. Talvistes oludes tegutsemisel peab snaiper arvestama erinevate väliste mõjudega ja üsna piiratud vahenditega, mistõttu on sellised harjutused vajalikud,“ ütles kaitseväe snaiprikooli ülem veebel Mihkel Paalo.

Eelmisel kolmapäeva alanud ja täna lõppenud välilaagris harjutasid Eesti ja liitlaste snaiprid Jõhvis ja Sirgala harjusalal põhilisi ellujäämisoskusi talvises keskkonnas, varjatud positsiooni rajamist, maskeerumist, aga näiteks ka tegevust jääauku kukkumisel. Kokku osales harjutusel ligi 30 Eesti ja liitlaste snaiprit.

Kaitseväe snaiprikool on 1. jalaväebrigaadi allüksus, mille põhiülesanne on lahingupataljonide koosseisu kuuluvate snaipriüksuste ja täpsuslaskurite väljaõpetamine. Samuti õpetatakse snapirikoolis noori rühmaülemateks saavaid ohvitsere oma rühmas täpsuslaskureid või snaipriüksusi kasutama ning vanemallohvitsere snaiprirelvasid käitlema ja hooldama.