Uudised

Kindralleitnant Tempel kohtus hommikul kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Martin Heremiga ning kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lustiga, arutades mõlema riigi sõjameditsiini ülesehitust ning koostöövõimalusi.

Pärastlõunal külastas kindralleitnant Tempel toetuse väejuhatuse tervisekeskust ja Ida-Tallinna keskhaiglat, mis on Eesti kaitseväe partner vigastatud kaitseväelaste taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamisel.

Kindralleitnant Tempeli sõnul on nii Eesti kui Saksamaa meditsiinistandardid ühel tasemel. „Kindlasti julgeksin koos Eesti kaitseväe meedikutega lahingusse minna,“ ütles kindralleitnant Tempel.

Kaitseväe tervisekeskus on toetuse väejuhatuse koosseisu kuuluv kaitseväe meditsiini keskasutus, mis tegeleb kaitseväelaste ravi, teenistuskõlblikkuse hindamise, hambaravi, meditsiinilogistika ja meditsiinieriala väljaõppe korraldamisega.

"Selleaastane Open Spirit hõlmab erinevaid merealasid üle Eesti ehk Sõrve säärest kuni Tallinnani välja," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.

Tänavu 11. kuni 25. maini Eestis aset leidval Open Spiritil osaleb kokku kuni 800 kaitseväelast ligi 15 erinevast liitlas- ja partnerriigist. Eesti mereteedel olevate ajalooliste lõhkekehade kahjutuks tegemisse kaasatakse mitmed tuukrimeeskonnad ning pea 20 erinevat sõjalaeva. Open Spiriti tegevuspiirkonnad jaotuvad Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele. Rahvusvaheliste sihtüksuste ülesanneteks saab olema lõhkekehade avastamine, kaardistamine ja hävitamine.

"Võib arvata, et liitlaste suur huvi on tingitud meie merekeskkonnast, kuhu on maailmasõdade jooksul veesatud arvukalt meremiine. Open Spirit annab neile võimaluse oma väljaõpe ja tehnika proovile panna. Lisandväärtust pakub ka üksteise tundmaõppimine ja koostegutsemisvõime harjutamine," ütles kaptenleitnant Ivask.

Eestlaste korraldatavast Open Spiritist võtab osa ka NATO 1. alaline miinitõrjegrupp, miinitõrjeeskaadri Baltron laevad ning partnerid Rootsist Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitavad laevadelt saadud teabe ja fotode põhjal lõhkekehad identifitseerida.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamiseks eesmärgiks kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Miinitõrjevaldkonnale spetsialiseeruv Eesti merevägi panustab erialase kompetentsiga solidaarselt liitlas- ja partnerriikidega kaitsealase koostöö parendamisse ning mereteede ohutumaks muutmisesse kodumaal.

Balti riikide merevägede poolt korraldatav miinitõrjeoperatsioon Open Spirit sai alguse 1995. aastal. Igal aastal toimub ürituse raames maailmasõdade aegsete lõhkekehade kahjutuks tegemine erinevas Balti riigis. Möödunud aastal Lätis peetud Open Spiritil identifitseeriti kokku 56 ajaloolisest veealust lõhkekeha, nendest 34 Eesti mereväelaste poolt. 

„Meie siinse teenistuse raskuspunktiks on peamiselt sinisel joonel toimuva jälgimine ning vahejuhtumitest ettekandmine,“ ütles jalaväerühma Estpla-24 ülem leitnant Erkki Tuul. Tema sõnul toob ümberpaiknemine rühmale kaasa rohkem iseseisvust, kuid suurendab ka vastutust, sest endal tuleb tagada nii tugipunkti julgestamine kui tagalateenistus. 

„See tähendab laiemat tegevuste spektrit ja suuremat koormust rühmale, sest seisame ise oma turvalisuse ja heade suhete eest ümberkaudsete kohalike elanikega,“ ütles leitnant Tuul, kelle sõnul tuleb lisaks sinise joone jälgimisele tagada ka pidev valmisolek ning patrullide teostamine. 

Olmetingimused tugipunktis 6-50 on leitnant Tuule sõnul sarnased pataljoni peamise teenistuskohaga tugipunktis 2-45 ehkki tegemist on märksa väiksema baasiga. Rühmaliikmed elavad konteinertüüpi tubades, olemas on söökla ja kokk ning esmased sportimisvõimalused.

„Kõik on väiksem, lihtsam ja hubasem, kuid elutingimused on head ja kõik eluks vajalik tagatud. Varasemad rühmad on teinud head tööd ja hoolitsenud selle eest,“ lisas ta. 

Tugipunkti 6-50 mehitavad Iiri-Soome pataljoni A-kompaniisse kuuluvad Eesti ja Soome kaitseväelased, kes rühmasuuruste üksustena paiknevad seal kordamööda umbes kuu pikkuste rotatsioonide kaupa. Pataljoni Iiri kaitseväelaste üksused mehitavad sarnaselt tugipunti 6-52. 

Rühmaülema sõnul on kaitseväelased ligi kaks kuud väldanud teenistuse jooksul Liibanonis kohanenud nii kompanii kui pataljoniga ning saanud osaleda erinevatel operatsioonidel alatest patrullide ja konvoide teostamisest kuni valveteenistuse ja väljaõppeharjutusteni välja. 

„Võib öelda, et seni on läinud hästi. Oleme saanud tunda ka erinevaid ilmastikuolusid - alates päikesepaistelisest leitsakust lõpetades tormi, tuule ja rahega,“ ütles leitnant Tuul. 

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon (Blue Line) märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik, on läbi aastate osapoolte vahel esinenud ka mitu intsidenti. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent Liibanonis koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest, kokku ligikaudu 40 kaitseväelasest. Kontingent alustas teenistust mullu novembris ja naaseb Eestisse tänavu mais.

Fotod:

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülem major Lauri Bender rõhutas kursuse lõpetanutele meedikute olulisust lahinguväljal ja kriisi korral. „Sõjaolukord, milleks me õppustel valmistume, on nii ühiskonna, sõjaväelaste kui ka tsiviilisikute jaoks väga raske ja traagiline ning selle juures on oluline, et ei kaoks lootus olukorra paranemisele. Parameedikud on sõjaväljal ja kriisiolukordades alati need, kes annavad lisaks meditsiinilisele abile ka lootust ja aitavad säilitada inimlikkust kõige keerulisemates situatsioonides," ütles major Bender.

Kursuse lõpurivistust olid jälgima tulnud ka ajateenijate lähedased, kelle nähes anti värsketele parameedikutele üle lõputunnistused ja parameedikute embleemid.

Kursuse parimaks õppuriks valitud reamees Karlis Nigul ütles, et õpitu kinnistas tema varasemat soovi tulevikus meditsiinilist kõrgharidust omandada. „Väljaõpe oli väga põnev ja intensiivne – eriti huvitavad olid kiirabipraktikad ning käisime isegi lahkamisel," ütles reamees Nigul.

10 nädalat kestnud kursuse jooksu õppisid osalejad pingelistes lahing- ja kriisiolukordades meditsiiniabi osutama ning said väljaõpet meditsiinitehnika ja medikamentide kasutamiseks. Keskenduti ennekõike praktilistele oskustele, mida lihviti Tallinna kiirabibrigaadide igapäevatöös praktikandina osaledes. Kursus kulmineerus väliõppuse ja kahepäevase lõpurännakuga, mille raames pidid ajateenijad demonstreerima omandatud meditsiinioskusi ning füüsilist vastupidavust.

Kokku lõpetas rühmaparameediku kursuse 85 ajateenijat, kelle hulgas oli ka neli naist. Lõpetanutest ligi pooled jätkavad väljaõpet kompaniiparameediku kursusel.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

 Kaitsevägi ja kaitseressursside amet pälvisid aasta tööandja tiitli tänu NATO lahingugrupi saabumisele ja kaitseväe Tapa linnaku arendamisele, mis tõi kaasa ka uute töökohtade loomise Lääne-Virumaal.  

Muuhulgas avas kaitsevägi eelmise aasta sügisel Tapa linnakus uue toitluskompleksi, mis on üks suuremaid Baltimaades ning mis on suuteline päevas toitlustama 3200 inimest.

Toitluskompleksi haldab kaitseväe toetuse väejuhatus, mis annab Lääne-Virumaal tööd enam kui 100 inimesele. „Oleme sellise tunnustuse üle kahtlemata uhked ning mul on hea meel, et meil on kaitseväelastena õnnestunud läbi oma tegevuste ergutada ka kohalikku tööturgu ning luua inimestele stabiilseid töökohti,“ ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Toomas Susi.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

B-52 lennud toimuvad mitte madalamalt kui kuus kilomeetrit ning harjutustel heidetakse tulejuhtide juhendamisel kaitseväe keskpolügooni õhk-maa harjutusalale juhitavaid 500-naelaseid lõhkelaenguta õppepomme.  

„Koostööharjutused raskete pommituslennukitega annavad hea võimaluse läbi harjutada massiivsete õhulöökide andmist maasihtmärkide pihta,“ ütles õhuväe ülema kohusetäitja kolonel Riivo Valge.

Lisaks Eesti, Läti ja Leedu õhutulejuhtidele osalevad algaval õppusel teised Balti riikides viibivad liitlaste õhutulejuhid.

Firma Boeing toodetud USA õhuväe strateegiline pommitaja B-52 Stratofortress suudab kanda üle kolmekümne ühe tonni relvastust ja on seega kõige suurema relvastuse kandevõimega pommitaja maailmas. Ta võib lennata helikiiruse lähedase kiirusega kuni 1047 km/h ning ilma tankimata kuni 16000 kilomeetri kaugusele  kuni 15 km kõrgusel. Pommitaja suurim kaal õhkutõusmisel on 220 tonni.

Pidevate uuenduste tulemusel on lennuki praegu kasutuses olev variant B-52H varustatud moodsate mootorite, raadioelektroonika ja relvastusega. Lennuki relvastusesse kuuluvad nii traditsioonilised kui ka juhitavad pommid, miinid ning mitmesugused tiibraketid. Moderniseeritud B-52 varustuse hulka kuulub ka terve rida kaasaegseid elektroonilise sõjapidamise vahendeid.

Alanud kursusel osalevad ja vahetavad kogemusi nii kaitseväe- kui tsiviilarstid ning see on heaks näiteks kaitseväe ja tsiviilmeedikute vahelisest tihedast koostööst,“ ütles sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse vanemõde nooremleitnant Hele-Reet Lille.

Traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele on 2015. aastal Eestisse toodud litsentseeritud kursus, mille raames õpetatakse arstidele traumahaige süstematiseeritud käsitlemist läbi praktiliste töötubade ning loengute. Eestis omab kursuse litsentsi Eesti kirurgide assotsiatsioon.

KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus korraldab kursust koostöös Eesti kirurgide assotsiatsiooni, Ameerika kirurgide liidu, SA Põhja-Eesti regionaalhaigla, SA Tartu ülikooli kliinikumi ja Tartu ülikooliga. Kursusel osalevad kaitseväe ja reservväelastest tervishoiutöötajad, tsiviilmeditsiinis töötavad arstid ning Tartu ülikooli arstiteaduskonna arst-residendid.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on viia läbi kaitseväelaste, reservväe meedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet, mis on võimalikult nüüdisaegne ja praktilise suunitlusega.

Rakvere raudteejaamast alanud rännak lõppes Rägavere ausamba juures. Kokku osales täna pea 18 kilomeetri pikkusel teekonnal üle 200 suurtükiväelase. "Rakvere raudteejaam on meie jaoks väga tähtis koht, sest siit läks meie eelkäija Vabadussõtta, et pidada Rägavere lähedal esimesed lahingud. Mälestades ning andes au vapratele sõduritele, kõndisime me sama teed," ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Arbo Probal.

Rännaku alguspunktis said suurtükiväelasi tervitama tulnud huvilised tutvuda nii täna kasutusel olevate 155mm ning 122mm haubitsatega kui ka Vabadussõjas tuletoetust taganud ajaloolise 76 mm kahuriga M1900. Teel Rägavere ausambani asetasid suurtükiväelased pärjad Vabadussõja ausamba jalamile ning Vabadussõjas suurtükipatarei ülemana võidelnud kapten Jaan Tõnissoni hauale.

Suurtükiväepataljoni ajateenija nooremseersant Jan Jürgen Lõokene ütles, et tänast rännakut tegid küll raskemaks külm ja tuul, kuid seda ei anna võrreldagi Vabadussõtta läinud suurtükiväelaste teekonnaga. "Sada aastat tagasi hobustega haubitsaid positsioonidele vedanud sõdurid teadsid, et ees ootavad lahingud, mis lõpevad alles siis, kui Eesti saab vabaks," ütles nooremseersant Lõokene.  

Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäev on 16. jaanuar 1918 kui Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.

„Veebel Teali teenistus Nato Eesti staabilemendis on hea näide toimivast NATO heidutusest, lisandväärtusena panustas ta vabatahtlikult Eesti kaitsejõudude jäähoki arengusse,“ ütles brigaadikindral Sirel.

Veebel Richard Teal teenis kaheaastase rotatsiooniperioodi jooksul NATO Eesti staabielemendi allohvitserina ning osales aastatel 2016-2018 Kaitsejõudude hokiklubi koosseisus Harrastajate hokiliiga mängudel.

Kaitsejõudude hokiklubi meeskond kinkis veebel Tealile mälestuseks Eesti jäähokikoondise fännisärgi.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58501

Konverentsil osalejad tegutsesid töötubades, mille teemadeks olid tuutorlus, mentorlus ja enesejuhitud õppimine. „Selleks, et õppurit arendada, on meil vaja teada, millised aspektid vajavad arendamist ja mida õppur ise vajab. Tuutorlus ja mentorlus aitavad õppija arengut toetada, aga oluline on ka see, kuidas õppur saab iseennast toetada,“ ütles konverentsi peakorraldaja ja KVÜÕA didaktika arendusjuht Svetlana Ganina.

Konverentsi praktilistel sessioonidel arendasid osalejad oma suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust ning tagasiside andmist, samuti võrreldi ja analüüsiti oma seniseid õppimis- ja õpetamiskogemusi.

Kolmandat korda peetud õppemetoodilisel konverentsil osalesid 15 asutuse töötajad ja õppurid, nende hulgas näiteks partnerid sisekaitseakadeemiast, lennuakadeemiast, mereväekoolist, politsei- ja piirivalveametist ning riigikantseleist.

Konverentsi ettekannetest avaldatakse kogumik kaitseväe ühendatud õppeasutuste kodulehel .

Video: https://www.youtube.com/watch?v=l3w8D1yhA54

Fotod: