Uudised

Ohio rahvuskaardi 112. hävitajate eskadrilli kuuluvad 12 hävituslennukit F-16 lendasid Ämarisse otse USA Toledo lennubaasist ilma vahemaandumisteta.

Õhuväe ülema kohusetäitja kolonel Riivo Valge sõnul on algav ühisõppus seitsmes omataoline Ämaris. „Õppustel on olnud erinevad üksused ja lennukitüübid ja sellepärast oleme harjutatud erinevaid lahingutegevuse elemente. Algava õppuse üheks eesmärgiks on läbi harjutada õhuoperatsioone suuremate formatsioonidega. Selleks toome Eestisse appi ka kogenud Belgia õhuväe sihitajad, kes nõustavad Eesti õhuväge selliste operatsioonide elluviimisel,“ ütles kolonel Valge ja lisas, et saabuvat lennuüksust võib näha ka harjutamas koos Eesti ja NATO liitlaste maaväe üksustega ehk kaitseväelased harjutavad maa- ja õhuväe manöövrite koostööd õhutulejuhtide kaasabil.

Märtsi keskpaigani kestva õppuse õhk-õhk harjutused toimuvad selleks ettenähtud harjutusaladel Lääne-Eesti ja saarte kohal ning mitte madalamal kui poolteist kilomeetrit. Õhk-maa harjutused peetakse aga kaitseväe keskpolügoonil, mille ümbruses võib toimuda ka madallende.

USA päritoluga mitmefunktsiooniline hävitaja F-16 Fighting Falcon on ühe mootoriga kerge lahingulennuk. Lennuki mitmefunktsioonilisus tähendab seda, et teda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka mitmesuguste luureülesannete täitmiseks.

„Kuna Eestis on traumaõnnetusi vähe, pole meil suuri kogemusi ja seetõttu on nii kaitseväe meedikute kui tsiviilmeedikute jaoks oluline koos traumahaigete käsitlemist harjutada,“ ütles KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse vanemõde nooremleitnant Hele-Reet Lille.

Koolituse pealäbiviijal erukolonel doktor Mark W. Bowyeril on seljataga 22 aastat teenistust USA sõjaväe traumakirurgina. „Me õpetame patsienti ravima minimaalse varustusega, sest missioonil olles ei pruugi kõike vajalikku olemas olla,“ ütles doktor Bowyer.

Eestis esmakordselt toimuval koolitusel osalevad kaitseväe ja reservtervishoiutöötajatest arstid, tsiviilmeditsiini arstid ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna arst-residendid. Koolitus annab kõigile meedikutele ühtsed rahvusvaheliselt aktsepteeritud traumahaigete käsitlemise teadmised ja oskused. Koolituse teine põhiläbiviija doktor Peep Talving.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on viia läbi kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet, mis on võimalikult nüüdisaegne ja praktilise suunitlusega.

Taani mereväe laevaga Paldiskisse saabunud tehnika transporditakse edasi Tapale, kus taanlased koos Briti ja Eesti kaitseväelastega teenima hakkavad. Ülejäänud Taani üksuse tehnika jõudis Eestisse nädala alguses.

„Oleme väga rahul, et meie sõdurid ja tehnika on Eestisse kohale jõudnud ning ootame oma Eesti ja Briti kolleegidega koos töötamist ja harjutamist,“ ütles Taani kontingendi ülem kolonelleitnant Carsten Winther.

Saabunud mehhaniseeritud jalaväekompanii kuulub 1762. aastal moodustatud Taani kaardiväe husaarirügemendi koosseisu. Kaardiväe husaarirügement on tänasel päeval üks kahest tegutsevast Taani ratsaväerügemendist, rügemendi koosseisu kuulub kaks mehhaniseeritud jalaväepataljoni ning üks õppepataljon. Üksuse koosseisu kuulub ka ratsaeskadron, mille koosseisus teenib ligi 100 kaitseväelast ja 75 ratsahobust ning mille ülesanne on osaleda Taani kaitseväe tseremooniatel ning eskortida Taani kuningliku pere liikmeid. Taani kaitseväelaste kasutuses on jalaväelahingumasinad CV9035 nagu ka 1. jalaväebrigaadil.

Taani ja Eesti kaitseväelased on koos teeninud erinevatel välisoperatsioonidel nii Balkanil kui ka Afganistanis ning Lähis-Idas, samuti on Eesti kaitseväel pikaaegne koostöö Taani diviisiga. 1. jalaväebrigaad osales aastatel 2009 – 2016 Taani diviisi õppuste tsüklis, kus Eesti ja Taani kaitseväelased harjutasid ka Eesti kaitsmist. Käimasolevas väljaõppetsüklis teeb Taani diviisiga kostööd Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Prantsuse kaitseväelased suundusid möödunud aasta lõpus Leetu, et jätkata seal regiooni julgeolekusse panustamist.

Video:

Fotod:

"Väeosa sünnipäev kannab endas traditsioone ja ühendab kaitseväelasi," ütles sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem major Martin Kukk.

Vahipataljoni aastapäeva tähistamine jaotub kahele päevale. Täna võistlesid erinevatel spordialadel ajateenijate ja tegevväelaste võistkonnad ning pataljoni praeguste tegevväelased ja endiste ülemad ning pataljoniveeblid võtsid mõõtu laskevõistlusel automaadist M14.

Homne päev algab pataljoni rivistusega, kus kõnelevad väeosa ülem ja kaplan ning antakse meened parimatele teenistujatele. Pärastlõunal asetavad vahipataljoni tegevväelased pärjad president Lennart Meri ning vahipataljoni esimese ja pikaaegseima ülema ning vabadusristi kavaleri kolonel Oskar Raudvere haudadele. Pataljoni aastapäeva tähistamine lõpeb vahipataljoni ülema vastuvõtuga, kus antakse üle Aasta Kaardiväelase tiitel koos preemiaga.

Sõjaväepolitsei vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe- ja sõjaväepolitseiüksuste väljaõpetamisele. Lisaks täidab väeosa kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagades presidendi kantselei auvahtkonna ning pannes välja aukompaniid kaitseväes peetavateks ja riiklikeks tseremooniateks.

Alates 2015. aastast paikneb sõjaväepolitsei vahipataljon Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus. Koos sõjaväepolitsei vahipataljoni ajateenijatega läbivad väeosas sõduri baaskursuse ka hiljem mereväe laevadele teenima asuvad kutsealused.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. aastal Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas. Samuti täitis vahipataljon Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsiooni. Sõjavägede ülemjuhataja 1939. aasta käskkirjaga loetakse vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1. veebruaril 1993. aastal.

Tallinna ehituskooli riigikaitseõpetaja major Meelis Vilippuse sõnul on riigikaitselaager riigikaitseõppe väga oluline osa. „See annab praktilise kogemuse osalemiseks riigikaitses ja on sissejuhatus nii mõnelegi juba suvel eesseisvaks ajateenistuseks,“ ütles major Vilippus.

Kolmepäevase laagri jooksul tutvusid noored erinevate sõdurioskuste ja –tegevustega. Muuhulgas õppisid ehituskooli õpilased jaotelki püstitama, maastikul liikuma ja orienteeruma, esmaabi andma ning relva kasutama.

Tallinna ehituskooli 3. kursuse noored on riigikaitselaagri raames 1. jalaväebrigaadis  käinud ka varem. Eelmisel aastal toetas kooli laagri ja väljaõppe korraldamisel tagalapataljon.

Nädalavahetusel korraldab Viru jalaväepataljon Jõhvi linnakus riigikaitset tutvustava laagri ligi poolesajale Ida-Virumaa noorele.

Pildigalerii: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58488

Vabariigi President Kersti Kaljulaid tänas oma sõnavõtus Belgia õhuväelasi Eesti õhuruumi eeskujuliku turvamise eest. „Teie panustamine on olnud suurepäraseks näiteks nii NATO liikmesriikide solidaarsusest ning Belgia riigi valmidusest ja suutlikkusest oma liitlasi toetada,“ ütles president Kaljulaid.

Samuti tervitas president Ämarist õhuturbelende alustavaid Itaalia õhuväelaseid, tuues Eesti ja Itaalia vahelist koostööd kui suurepärast näidet täna NATO ees seisvatest väljakutsetest ja ühistest lahendustest. „Itaalia panustab oma lennukitega NATO idatiiva kollektiivkaitsesse, samas kui Eesti panustab oma kaitseväelastega aktiivselt Alliansi lõunatiival toimuvatesse välisoperatsioonidesse,“ ütles Eesti riigipea.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras andis Belgia õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest. Samuti tervitas ta Itaalia õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis.

Ämaris baseeruv Itaalia lennusalk kuulub Apuulias Gioia del Colle lennubaasis paikneva 36. üksuse koosseisu ning ta relvastuses on lahinglennukid Eurofighter, mis on kahe mootoriga mitmefunktsioonilised hävitajad. Lennukid võivad täita hävitaja, aga ka ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Eurofighteri relvastusesse kuulub hulk mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa tüüpi relvi.

Tseremoonial osalesid Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid, kaitseminister Jüri Luik, Itaalia vabariigi suursaadik Filippo Formica, Belgia kuningriigi suursaadik Carl Peeters, kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, NATO õhuväe peakorteri esindaja brigaadikindral Roberto Di Marco ja ja Belgia peastaabi esindaja brigaadikindral Claude Antoine.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus. 8. jaanuaril toimunud tseremoonial võttis Šiauliais USA lennusalgalt valvekorra üle hävitajatega F-16 relvastatud Taani õhuväe lennusalk.

Vabariigi President Kersti Kaljulaid ütles Taani kaitseväelasi tervitades, et nende ülesanne on oluline mitte ainult Eesti rahvale, vaid ka Taani inimestele ja kogu NATO-le. „Teie ülesanne on heidutada ja vajadusel Eestit kaitsta, et poleks kahtlust, et rünnak ühe liikmesriigi vastu võrdub rünnakuga kogu alliansi vastu,“ ütles president Kaljulaid. 

Samuti tänas Eesti riigipea kõiki Taani sõdureid ja nende lähedasi NATO lahingugrupis osalemise eest. „Eesti inimeste ja sõdurite vastuvõtt saab olema sõbralik ja soe, ilm seevastu saab olema külm ning väljaõpe kurnav,“ ütles president.

Taani ja Eesti kaitseväelased on koos teeninud erinevatel välisoperatsioonidel nii Balkanil kui ka Afganistanis ning Lähis-Idas.

„Nüüd on taanlased siin, Eesti pinnal, et koos Suurbritanniaga viia ellu NATO heidutusstrateegiat. Meenutan ka, et 2014. aastal olid Taani õhuväe hävitajad esimesed liitlaste lennukid, kes NATO Balti õhuturbe missiooni raames Ämarisse saabusid. Meie maaväe väljaõpet toetab seotus Taani diviisiga,” ütles kaitseminister Jüri Luik, kelle sõnul annab Taani üksuse saabumine Eestisse võimaluse neid pikaaegseid sidemeid veelgi tugevdada

1. jalaväebrigaadi, mille koosseisu liitlaste lahingugrupp kuulub, seob Taani diviisiga pikaaegne koostöö. Nii osales 1. jalaväebrigaad perioodil 2009 – 2016 Taani diviisi õppuste tsüklis, kus Eesti ja Taani kaitseväelased harjutasid ka Eesti kaitsmist. Käimasolevas väljaõppetsüklis teeb Taani diviisiga kostööd Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad.

„Taani relvavendadega seovad meid juba alates kaitseväe taasloomisest tugevad sidemed, sest nad on andnud suure panuse meie kaitseväe ülesehitamisse ning koos oleme osalenud erinevatel välisoperatsioonidel ning meie sõjaline koostöö operatsioonidel jätkub täna Iraagis,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Taanlaste kohalolu tugevdab nii Eesti kui terve NATO julgeolekut ning annab meile võimaluse üksteiselt õppida ja tugevdada meie liitlassuhteid.“

Saabunud mehhaniseeritud jalaväekompanii kuulub 1762. aastal moodustatud Taani kaardiväe husaarirügemendi koosseisu. Kaardiväe husaarirügement on tänasel päeval üks kahest tegutsevast Taani ratsaväerügemendist, rügemendi koosseisu kuulub kaks mehhaniseeritud jalaväepataljoni ning üks õppepataljon. Üksuse koosseisu kuulub ka ratsaeskadron, mille koosseisus teenib ligi 100 kaitseväelast ja 75 ratsahobust ning mille ülesanne on osaleda Taani kaitseväe tseremooniatel ning eskortida Taani kuningliku pere liikmeid. Taani kaitseväelaste kasutuses on jalaväelahingumasinad CV9035 nagu ka 1. jalaväebrigaadil. Jalaväelahingumasinad saabuvad Eestisse homme.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Prantsuse kaitseväelased suundusid möödunud aasta lõpus Leetu, et jätkata seal regiooni julgeolekusse panustamist. 

Kaitseväe juhataja ja Eesti laskurliidu president kindral Riho Terras ütles, et Krusta lahkumine on Eesti laskurspordile suur löök. „Möödunud aasta oli Eesti laskespordile tulemuste poolest üks edukamaid ja samas ka üks kurvemaid, kuna meie seast lahkus mees, kelle roll selle edu saavutamisel oli hindamatu. Ranno jättis Eesti laskespordis endast maha ülisuure jälje, mida on raske täita, kuid mis elab oma elu veel aastakümneid tema õpilaste näol,“ ütles kindral Terras.

Ranno Krusta sündis 19. aprillil 1943, treeneritööd alustas ta 1970. aastal Tallinna Kalinini rajooni LNSK-s. 1975. aastal asus Ranno Krusta laskmistreenerina tööle Audentese spordigümnaasiumi eelkäijaks peetavasse Tallinna spordi-internaatkooli.

Nende aastate jooksul kujunes Tallinna spordi-internaatkooli, hilisema Audentese spordigümnaasiumi, laskmisosakonnast ülimalt oluline osa Eesti laskespordi arengus ning sealt on võrsunud mitmeid tipplaskureid. Ranno Krusta õpilasteks on olnud Eesti parimad noorlaskurid, kes on võitnud medaleid ka rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.

Ranno Krusta õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Raal Kurus, Argo Altmäe, Aleksander Korb, Erko Vilba, Allar Mürk ja Peeter Olesk. 2017. aasta oli Ranno Krustale tema treenerikarjääri üks edukamaid, kui tema õpilane, kaitseväe spordirühmas teeniv kapral Peeter Olesk, võitis Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali olümpiakiirlaskmise harjutuses ja pronksmedali täiskaliibrilise püstoli harjutuses.

Lisaks treeneritööle oli Ranno Krusta tunnustatud laskmiskohtunik, kes oli aastaid püstoliharjutuste peakohtunik Eesti meistrivõistlustel. Laskmiskohtunikuna on ta korduvalt saanud Eesti Laskurliidu aasta parima kohtuniku tunnustuse. Samuti kuulus Ranno Krusta aastaid Eesti Laskurliidu juhatusse ja treenerite nõukogusse.

Divisjoni ülem major Gerry Karro sõnul on kakskümmend aastat tagasi väikese meeskonnana tegevust alustanud üksus läbinud pika arengutee. “Nüüdseks on divisjonist saanud maailmatasemel seire-, juhtimis- ja sidetehnikaga varustatud üksus ning meie õhuväelased on kõrge kvalifikatsiooniga hästimotiveeritud professionaalid,“ ütles major Karro, kelle sõnul on Eesti õhuväe õhuseiredivisjonist tänaseks saanud  NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemi orgaaniline osa.  

Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille staap ja õhuoperatsioonide juhtimiskeskus asuvad Ämari lennubaasi territooriumil ning radarpostid Eesti eri piirkondades. Divisjoni üks meeskond paikneb alaliselt Leedus Karmelavas Balti riikide ühises kontrolli- ja ettekandekeskuses. Õhuseiredivisjon loodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1. jaanuaril 1998.

"Hetkel päris täpselt ei tea, mida teenistusest oodata, aga kindlasti oleksin huvitatud autojuhi kursuse läbimisest ning C-kategooria juhiloa saamisest. Pärast ajateenistuse lõppu soovin jätkata teenistust kaitseväes tegevväelasena," ütles logistikapataljoni reamees Edgar Martov.

Väljaõpet alustavad sõdurid läbivad sõdurioskuste baaskursuse ning seejärel nooremallohvitseride kursuse või autojuhi erialakursuse. Pärast nooremallohvitseri kursuse lõpetamist asuvad jaanuarikutse ajateenijad õpetama juulis ja oktoobris teenistusse saabujaid.

Kokku kutsub kaitseressursside amet ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, kui üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste juhtivkoosseis ja autojuhid ning oktoobris, kui kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Fotod: