Uudised

Kaitseväe juhataja tänas kapral Kuuskorit tema panuse eest Eesti Vabariigi kaitsmisel ning  rõhutas 1939. ja 1940. aastal relvaga Eesti iseseisvust kaitsnud meeste ja naiste olulisust. „Te ei jätnud oma võitlust vaid Raua tänava lahinguga, vaid te jätkasite võitlust Eesti inimeste kaitseks ka Hauka grupi koosseisus, mille eest nõukogude võim teid pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatis. Te olete sama vana kui Eesti riik, te olete vanem kui Eesti riik ja Eesti kaitsevägi tänab teid selle eest, kapral Kuuskor,“ ütles kindral Terras.

Kindral Terras kinkis kapral Kuuskorile kaitseväe juhataja lipu ning veteran lisas oma allkirja kaitseväe peastaabi aukülaliste raamatusse. Kapral Kuuskor külastas ka staabi- ja sidepataljoni kus koos pataljoni ülema ja ajateenijatega ühiselt lõunat sõi.

Eduard Kuuskorit on Vabariigi Presidendi poolt 2002. aastal tunnustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ning 2016. aastal staabi- ja sidepataljoni ülema poolt pataljoni kõrgeima autasuga - staabi- ja sidepataljoni rinnamärgiga.

Eduard Kuuskor on sündinud 2. jaanuaril 1918 Raplamaal kunagises Varbola vallas Russalu mõisas. Teda kasvatasid ema ja vanaema, sest isa sai 1918. aastal surma, kui sakslaste võim venelaste võimuga asendus. Pärast Venemaal vangilaagris oldud 24 aastat pääses Eduard tagasi, läks tööle Eesti Geoloogiasse ja tegutses geofüüsika alal.

1940. aasta 21. juunil teenis Eduard Kuuskor sidepataljonis ning oli üks neist, kes Tallinna 21. koolis relvastatud riigi pöörajatele vastu hakkas. Hiljem sai tulevahetus, milles langes kaks Eesti kaitseväelast, tuntuks kui Raua tänava lahing. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.

1940. aastal paiknes sidepataljon pärast kasarmute sundloovutamist Punaarmeele Raua tänava koolimajas. Juunipöörde ajal nõudsid punaväelased hoone loovutamist, kuid sidepataljoni sõdurid keeldusid relvi ära andmast. Kui koolimajale suunati Punaarmee raskekuulipilduja andsid sõdurid ära küll käes olnud relvad, kuid leidsid koolimaja õuest mobilisatsioonirelvad ning jätkasid vastupanu. Lahingus langesid allohvitser Aleksei Männikus ning reamees Johannes Mandre.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis toimuv reservrühmaülema kursus koosneb viienädalasest baasmoodulist ja kolmenädalasest spetsialiseerumismoodulist. Baasmoodulis keskenduvad õppurid esmastele teadmistele ja oskustele rühma juhtimisel erinevates lahinguliikides. Hiljem spetsialiseeruvad õppurid vastavalt oma erialadele.

Ajateenijad arendavad kursusel sõjalise juhtimise oskusi, et teenida rühmaülemana nii rahu- kui ka sõjaajal. Võrreldes eelmise aastaga on õppurite spetsialiseerumismoodul ühe nädala võrra pikem.

Reservrühmaülemate baaskursuse läbides saavad ajateenijad reservrühmaülemateks ning pärast edukat osalemist õppekogunemisel reservohvitserideks. Kursuse läbimine on eelduseks lipniku auastmele esitamiseks.

Võrus asuvas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Ligi 30 osalejaga spetsialiseerumismooduli kursus on peamiselt mõeldud kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli vanemallohvitseride põhikursuse õppuritele, kes omandavad kursusel teadmised ja praktilised oskused kaitseväe logistika põhifunktsioonidest, lahinguteenindustaktika alustest ning lahinguteenindusüksuse juhtimisest.

2. jalaväebrigaadis alustavad õppurid väljaõppega täna ning Ämaris 8. jaanuaril. Grupid ühinevad baasõppe tulemusi hindaval õppusel märtsis Kiltsi lennuväljal, misjärel jätkatakse väljaõpet kitsama fookusega toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse spetsialistide eestvedamisel.

Toetuse väejuhatuse logistikakooli põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni-  ja täiendusõppe korraldamine ning Kaitseväe logistikavaldkonna arendamine. Logistikakool loodi tagalapataljoni koosseisu (praegune toetuse väejuhatuse logistikapataljon) 2003. aastal, eesmärgiga arendada Eestis sõjaväelogistikute koolitust ning 2012. aastast  kuulub kool otse toetuse väejuhatuse ülema vahetusse alluvusse. Logistikakool asub Ämari lennubaasi territooriumil.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Vabadussõjas võidelnute mälestamiseks heisatakse riigilipud, kell 10.30 helisevad kirikukellad ning kaitseväe üksused ja kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti.

Tallinnas algab mälestustseremoonia Vabadussõja võidusamba juures kell 10.30. Üritusel kõnelevad kaitseminister ning Tallinna Reaalkooli õpilaste ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindajad. Vaimuliku palve peab Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning kaitseminister, kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem asetavad Vabadussõja võidusamba jalamile mälestuspärjad.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.

Turniiri korraldaja Ott Kiivikase sõnul tekkis mõte veterane toetada pärast suvel nende vastu mängitud istevõrkpallimatši. „Jõuluturniir on alati olnud heategevusliku eesmärgiga. Suvel Eesti kulturismi ja fitness liidu treeninglaagris veteranide vastu mängitud istevõrkpalli sõpruskohtumine tekitas mõtte sel aastal invaspordi valdkonnale tähelepanu juhtida ning kaitseväe vigastatud veteranidest sportlasi toetada,“ ütles Kiivikas.

Spordivõistlusel anti vigastatud veteranidele lisaks muudele tuludele üle ka tšekk 300 euro väärtuses A1M Motospordi tiimi poolt. Lisaks korraldati heategevuslik oksjon kõigi sportlaste autogrammidega ühispildile ning Ott Kiivikase raamatule „Visa hing“. Kokku koguti vigastatud veteranide toetuseks üle 500 euro.

Eesti esikulturist Ott Kiivikase eestvedamisel korraldataval meelelahutuslikul jõuluturniiril võistlesid omavahel Eesti sporditipud erinevatelt aladelt, teiste hulgas Tanel Leok, Kristina Kuusk ja Gerd Kanter. Kavas oli kokku 6 ala, sealhulgas vehklemine, raskuste hoidmine, rippumine ja kombineeritud osavust nõudvad võistlusalad.

Jõuluturniiri võitsid veesportlased ehk sõudja Kaur Kuslap ja ujuja Kätlin Sepp. Teisele kohale tulid vehklejad Kristina Kuusk ja Nikolai Novosjolov ning kolmanda koha saavutasid kergejõustiklased Kreete Verlin ja Risto Mätas.

Võistluse vahealana toimunud istevõrkpallimatšis kohtusid kaitseväe vigastatud veteranide ja Eesti olümpiakomitee sportlaskomisjoni võistkonnad. Esimene geim lõppes kaitseväelaste võiduga, teine geim kuulus olümpiakomitee võistkonnale ning viigiga 1:1 sõpruskohtumine lõppeski.

Fotod:

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Lisaks Soome jõuluvana kingitustele jagasid Eesti kontingendi liikmed üksteisele omavahel tehtud kingitusi. Eesti kaitseväelased said eile kätte ka Toronto Eesti Seltsi laste poolt Kanadast saadetud eestikeelsed jõulutervituskirjad.

„Kirjutan sulle Kanadast, Toronto Eesti Majast. Ma õpin eesti keelt siin iga teisipäeva õhtul. Mu isa on pärit Eestist ja ema on pärit Soomest, aga ma olen sündinud ja kasvanud Kanadas,“ kirjutas Anna Maria ühes Eesti kaitseväelastele saadetud kirjadest. „Parimad soovid sinule, su perele ja sõpradele tervist iga päev.“

Jõuluüritused algasid laupäeval iirlaste, soomlaste ja eestlaste ühise teatemänguga ÜRO tugipunkti 2-45 territooriumil, mille käigus tuli lahendada erinevaid vaimseid ja füüsilisi võimeid proovile panevaid ülesandeid. Pühapäevase õhtusöögi juhatas sisse Iiri-Soome pataljoni ülema kolonelleitnant Neil Nolani tervituskõne ja lõpetas jõulurepertuaari esitav Soome-Eesti ansambel.

Et võimaldada eestlastel ja soomlastel jõulurahu nautida, täitsid pühapäeval suurema osa rahuvalvemissiooni kohustustest Iiri kontingendi liikmed. Iirlased tähistavad jõule traditsiooniliselt 25. detsembril ja seetõttu on täna enamik tööülesandeid eestlaste ja soomlaste kanda.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL osalev Iiri-Soome pataljon IRISHFINBATT teenib Lõuna-Liibanoni mägises Bint Jubayl nimelises piirkonnas baseerudes ÜRO tugipunktis 2-45, mis asub pealinnast Beirutist umbes 115 kilomeetri kaugusel ja merepinnast ligikaudu 800 meetri kõrgusel.

Eesti kontingent Liibanonis koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest, kokku ligikaudu 40 kaitseväelasest. Eesti üksuse ülesandeks rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehakse muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega. Eesti osaleb UNIFIL-i rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maikuust.

Fotod:

Kindral Terras andis Liibanonis rahuvalvajatena teenivatele kaitseväelastele ülevaate nende missiooni tulevikust ning kaitseväge ees ootavatest uutest väljakutsetest nagu osaluse suurendamine Resolute Support operatsioonil Afganistanis.

Oma läkituses kaitseväes teenivatele inimestele rõhutas kaitseväe juhataja, et jõulud on sobivaim aeg aja maha võtmiseks kaitseväele kahe väga olulise aasta vahel. „Lõppev aasta tõi meile liitlaste lahingugrupi ja tugevdas oluliselt meie heidutusvõimet. See ei juhtunud iseenesest, vaid tänu paljude tublide kaitseväe inimeste pingutusele ja tööle, mida tuli tihtilugu teha selle aja arvelt, millal oma lähedastega koos olla. Oleme kõik ära teeninud rahulikud ja turvalised jõulud,“ ütles kindral Terras. „Järgmisel aastal tähistab meie riik ja kaitsevägi sajandi möödumist oma sünnist. Tähistame seda väärikalt! Olgem oma sajandivanuse organisatsiooni väärilised. Nautige neid pühi koos oma lähedastega ning koguge jõudu uueks aastaks, mis toob meile suurõppuse Siil.“

Liibanonis teenivad kaitseväelased tähistavad jõulupühi ÜRO tugipunktis 2-45 ühise istumisega ja õhtusöögiga koos oma Soome kolleegidega. Ühiselt nauditakse spetsiaalselt selleks sündmuseks rahuvalvajatele kodumaalt, nii Eestist kui Soomest, läkitatud sööki-jooki. Rahuvalvajaid külastab ka jõuluvana. Eesti kaitseväelased said juba kätte oma individuaalsed jõulupakid kodumaalt, mis sisaldasid Eestimaiseid toite ja maiustusi.

Enamus ajateenijaid saab kodus veeta kas jõulud või aastavahetuse – mitmes vahetuses lubatakse pühi tähistama nii 1. ja 2. jalaväebrigaadi kui mereväe ajateenijad. Jõulude ajal teenistuses olevad mereväe ajateenijad tähistavad jõule Põhja-Tallinnas asuva Miinisadama linnaku sõdurikodus, samuti saavad mereväelased piisava huvi korral minna jõulukontserdile või jumalateenistustele. Logistikapataljoni enamik ajateenijaid läheb jõulupuhkusele 22. detsembril ning viibib seal aasta alguseni.

Kaitseväe jõulujumalateenistus peetakse  täna Tallinnas Toomkirikus kell 16.30.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes kolonelleitnant Avo Veske sõnul peaksid õppurid oma õpingutega jätkama. „Ärgu jäägu see viimaseks sammuks teie haridusteel. Õppige edasi, tehke järgmine samm oma sõjalises hariduses,“ ütles kolonelleitnant Veske lahingukooli kursuslastele.

Lahingukooli õppureid tervitas ka kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste, kes soovis õppuritele edu edasiseks teenistuseks.

KVÜÕA lahingukooli vanemallohvitseride põhikursuse õppurid on tänaseks läbinud täies mahus üldised õpingud ning suunduvad edasistele õpingutele erialakoolidesse ja teenistuspraktikale. Lahingukooli vanemallohvitseride keskastmekursus on läbinud õppekava täies mahus ning lõpetab õpingud Lahingukoolis, suundudes tagasi oma teenistuskohta.

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.