Uudised

„Konteineritel baseeruva lahenduse eelised on märkimisväärselt suurenenud kiirus meditsiinipunkti ülesseadmisel ja lahingu käigus ümberpaiknemisel,“ ütles toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülem major Lauri Bender. 

Konteinerlahenduse puhul on tingimused paremad nii personalile kui patsientidele, sest erinevalt telklahendusest võimaldab konteinerhaigla täpsemini kontrollida õhuniiskust, temperatuuri, õhuvahetust ja puhtust. Samuti on konteinerites võimalus toota nii elektrit kui meditsiinilist hapnikku, mis muudab kompleksi vajadusel autonoomseks. Lisaks kulub konteinerhaigla sisustamiseks oluliselt vähem aega. 

„Kui telkidesse tuleb iga kord kõik meditsiinitarvikud käsitsi sisse tuua, siis konteinerlahenduses on kogu varustus juba alati paigas,“ ütles major Bender.

Meditsiinimoodulid on transpordiasendis tavalise merekonteineri mõõtudes, võimaldades nende liigutamist konteinertranspordi põhimõttel nii maal, merel kui õhus. Erinevad moodulid ühendatakse paigaldamisel tekstiilist koridoride abil. Haavatute triaaži- ja ooteala on lahendatud õhusurve abil püstitatava kaartelgi põhimõttel.

Meditsiinimooduleid töötavad kaitseväe tehniliste kirjelduste alusel välja Eesti ettevõtted.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58474

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

„Rahuvalvajad Liibanonis ei ole ainult olukorra seiramiseks, nad tegutsevad ka puhvrina. Nende kohalolek on stabiilsuse võti, mis ei lase olukorral eskaleeruda,“ ütles Fadel, kelle sõnul aitab missioon rahvusvahelisel kogukonnal asjade seisul silma peal hoida.

Sel nädalal ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL teenivat Eesti kontingenti külastanud aukonsul Fadel kohtus tugipunktis 2-45 Iiri-Soome pataljoni ülema kolonelleitnant Neil Nolaniga ja pataljoni juhtkonnaga ning Eesti kaitseväelastega, kes said aukonsulilt küsida poliitilise olukorra ja elu-olu kohta Liibanonis.

„Minu soovitus teile kohalike inimestega suhtlemisel on olla lihtsad – istuge maha ja rääkige nendega, rääkige oma riigist, mida te sööte, millega tegelete. Teie eestlaslikud omadused võivad olla võtmeks õnnestumisel kohalikes kogukondades,“ märkis Fadel viidates eestlaste rahulikule ja vahetule „jalad-maas“ olekule.

Eestlaste vastutusalas Lõuna-Liibanonis elavad peamiselt külaelanikud ja talupojad, kellel on tugevad perekondlikud sidemed ja kelle jaoks pereväärtused on väga olulisel kohal. Lisaks ühendab Fadeli sõnul Liibanoni ja Eestit mõlema riigi aastatuhandete pikkune ajalugu ja väärikas pärimus.

Fouad Fadel tegutseb Eesti vabariigi aukonsulina Beirutis 2016. aastast. Aukonsul on oma pädevuse piires konsulaarülesandeid täitev ametiisik, kelle valdkonna eest vastutav minister nimetab tähtajaliselt või määramata ajaks.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL osalev Eesti kontingent teenib Iiri-Soome pataljoni koosseisus Lõuna-Liibanoni mägises Bint Jubayl piirkonnas ÜRO tugipunktis 2-45. Eesti kontingendi suuruseks on ligikaudu 40 kaitseväelast.

Fotod:

Logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla soovitas värsketel nooremallohvitseridel olla edasises teenistuses aktiivne ja julge. „Olge juhid, kes haaravad initsiatiivi. Olge juhid, kes julgevad otsustada ja julgevad võtta vastutust. Olge juhid kes juhiks olemist ei võta kui privileegi ja ei näita näpuga auastmele vaid on eelkõige eestvedajad, meeskonna liidrid!“ ütles kolonelleitnant Reidla.

Kursuse parimatele anti pataljoniülema poolt traditsiooniliselt üle nimelised meened ning pärast rivistust oli ajateenijatel võimalik tutvustada tseremooniat jälgima tulnud lähedastele elu- ja õpperuume väeosa territooriumil.

Kursuse lõpetamiseks pidid ajateenijad selle nädala algul läbima lõpurännaku, kus nad ligi kahe päeva kestel kasutasid kursusel omandatud oskusi erinevate sõjalis-taktikaliste ülesannete lahendamisel ning orienteerusid nii valges kui pimedas erineva raskusastmega maastikul, läbides kokku üle 80 km pikkuse distantsi.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58467

Lisaks rivistusele võttis pioneeripataljon oma aastapäeval kasutusse uue vapi ning käiseembleemi. „100. aastapäeva tähistamise teevad pioneeripataljoni jaoks eriliseks nii see, et sõduri baaskursuse lõpetab pataljoni koosseisus esmakordselt niivõrd palju ajateenijaid, kui ka see, et pataljon hakkab tänasest kasutama oma tunnusena uut vappi ja käiseembleemi. Samuti kannab tänasest pataljoni lipp taas tunnustusena Vabadussõjas osalemise eest niinimetatud lahingulinti ehk vabadusristi teise liigi linti,“ ütles pioneeripataljoni ülema ülesandeid täitev major Priit Heinloo.

Pataljoni aastapäeva tähistamine algas kell 10.00 piduliku rivistusega, kus üle 400 oktoobris teenistusse astunud pioneeripataljoni ajateenija andis kaitseväelase truudusetõotuse. Tõotuse andmist olid jälgima kutsutud ajateenijate pered, sõbrad ja lähedased, kel oli hiljem võimalus tutvuda pioneeripataljonis kasutatavate ning Tapal paiknevate liitlaste relvastuse ja tehnikaga.

Aastapäeva olid tähistama kutsutud ka pioneeripataljonis teeninud reservväelased, kel oli võimalus osaleda ajalooseminaril, kus pioneeripataljoni ajaloost ja arengutest rääkisid ajaloolane Igor Kopõtin, kolonelleitnant Raul Kütt, kolonelleitnant Antti Viljaste ning kolonelleitnant Marek Värk.

Pioneeripataljoni asutamise kuupäevaks loetakse 1917. aasta 15. detsembrit, kui Eesti diviisi koosseisus formeeriti diviisiülema kohusetäitja alampolkovnik Jaan Sootsi määrusega insenerirood. Esimesed ajateenijad saabusid pioneeriallüksuste välja õpetamiseks Tapale 2002. a jaanuaris, toona veel suurtükiväegrupi koosseisus olnud pioneerikooli, pioneeripataljon taasloomine leidis aset 2004. aastal.

Lisaks pioneeripataljoni ajateenijatele andsid täna truudusetõotuse ka Viru ja Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad. Kokku andis 1. jalaväebrigaadis täna truudusevande üle 600 ajateenija. Järgmisel nädalal alustavad baaskursuse läbinud ajateenijad erialakursustega.

Fotod:

Tšehhi kindral Petr Pavel kohtub täna kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ja kaitseminister Jüri Luigega. Homme kohtub kindral Pavel president Kersti Kaljulaidi ja riigikogu ning riigikaitse komisjoni esindajatega.

NATO sõjalise komitee esimees külastab visiidi käigus ka Tallinnas asuvat NATO küberkaitse kompetentsi keskust ning kaitseväe Tapa linnakut, et tutvuda 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupiga. Samuti annab kindral Pavel Tartus loengu Balti kaitsekolledži õppuritele. 

Kindral Petr Pavel on NATO sõjalise komitee esimees 26. juunist 2015. Aastatel 2012-2015 teenis ta Tšehhi kaitseväe peastaabi ülemana.

NATO sõjaline komitee koosneb liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest. Komitee annab Põhja-Atlandi nõukogule otsustamiseks vajalikku sõjalist nõu ning viib nõukogu otsused sõjalisel tasandil ellu.

Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp tõi nooremallohvitseride kursusest rääkides esile praktilise väljaõppe osakaalu tõusu. „Oleme nii sõduri baaskursusel kui ka nooremallohvitseride kursusel viinud miinimumini klassitundide mahtu. Uudse vahendina kaasasime sel korral õppurite juhtimisoskuste parandamiseks ka virtuaalset lahinguvälja matkesüsteemi VBS,“ ütles kolonelleitnant Müürisepp.

Kolm päeva kestva ja ligi 70 kilomeetri pikkuse kursuse  lõpurännaku eesmärk on testida tulevaste nooremallohvitseride vastupidavust, pingetaluvust ja meeskonnatööoskust. Rännakul osaleb 70 motoriseeritud jalaväe nooremallohvitseride kursuse õppurit, kes sooritavad rännaku ajal erinevad eksamid, millega kontrollitakse kursuse käigus läbitud teemade omandamist. Lähtuvalt erialaspetsiifikast hõlmavad eksamid eeskätt tegutsemist soomukitega või soomukite toetusel, näiteks varustuse pakkimine soomukile, rünnak, kiirkaitse ja varitsus jao koosseisus.

Rännaku marsruut kulgeb Harju- ja Läänemaal ning see lõppeb täna pärastlõunal Pürksi sadamas lõpujooksuga, mida on alates kella 15.00-st oodatud jälgima ka õppurite sõbrad ja lähedased. Samuti on igale rännakul osalevale jaole antud träkker, mis võimaldab lähedastel reaalajas võitlejate teekonda jälgida.

Nooremallohvitseride kursus tähendab õppurite jaoks ligi kolmekuulise õppetsükli lõppu, mille käigus omandati teadmised ja oskused, et juhtida motoriseeritud jalaväejagu. Kursuse edukalt lõpetamisel omistatakse õppuritele nooremseersandi auaste ning nad jätkavad teenistust allüksusekursusel.

Eesti vabaduse eest võideldes langenud Briti mereväelaste auks asetasid kalmistul pärjad Suurbritannia suursaatkonna esindajad, Eestis paiknevad Suurbritanniast pärit liitlased ning Eesti kaitseväe, kaitseliidu, Laevastiku Ohvitseride Klubi ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad.

Mälestuspalvuse pidas Eesti mereväe kaplan nooremleitnant Mikk Leedjärv. Tseremooniaks pani sõjaväepolitsei vahipataljon välja auvahtkonna, muusikaga toetas kaitseväe orkester.

1918. aasta 12. detsembril Tallinna saabunud Briti kergeristlejate eskaader kaitses pealinna mere poolt Balti laevastiku eest. Lisaks toetati admiral E. A. Sinclairi juhtimisel eestlasi relvade, laskemoona ja muu varustusega. Juba 21. detsembril suundusid Suurbritannia ristlejad tagasi merele, rünnates Punaarmee positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas. 23. detsembril toetasid Briti alused Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla.

Briti laevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku võimekust iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.

Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse.

Briti sõjalaevastik avaldas oma panusega tugevat mõju Vabadussõja käigule - osutatud abi oli sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile oluline nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. 

„Rühmal on seni läinud üldiselt hästi. Patrullid on täitnud oma eesmärki, tegevuspiirkond ja vastutusala on saamas üha selgemaks ning rühm on oma ülesannete täitmiseks valmis,“ ütles Eesti jalaväerühma Estpla-24 ülem leitnant Erkki Tuul.

Eesti jalaväerühm kuulub koos Soome kaitseväelastega Iiri-Soome pataljoni A-kompaniisse, mis on pataljoni ainukene kaherahvuseline kompanii. Ülejäänud pataljoni kompaniid on mehitatud Iiri kaitseväelastega.

Iiri-Soome pataljoni A-kompanii ülema major Jussi Asikaineni sõnul on eestlaste integreerumine kompaniise läinud sujuvalt ning algas õigupoolest juba baasväljaõppes Pori brigaadis Säkyläs. Tema sõnul aitas kiirele üksteisemõistmisele kaasa kaitseväelaste avatud meel ja ühine kulutuuritaust.

„Mul on hea meel näha eestlasi oma kompaniis. See annab nii mulle kui teistele väga palju ja on täiesti erinev sellest, kui meil oleks ainult soomlastest koosnev kompanii,“ ütles major Asikainen. „Esiteks, me räägime kogu aeg inglise keeles ja see on hea asi. Ning teiseks, me saame väga lähedalt tundma õppida uusi inimesi teisest riigist.“

Major Asikaineni sõnul on tähtis osa ka kogemuste vahetusel, sest enamik eestlastest on elukutselised kaitseväelased, kuid valdav osa soomlastest on reservväelased.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL osalev Iiri-Soome pataljon IRISHFINBATT teenib Lõuna-Liibanoni mägises Bint Jubayl nimelises piirkonnas baseerudes ÜRO tugipunktis 2-45, mis asub pealinnast Beirutist umbes 115 kilomeetri kaugusel. Pataljoni koosseisu kuuluvad Iiri, Soome ja Eesti kaitseväelased ja selle ülemaks on kolonelleitnant Neil Nolan Iiri kaitseväest.

Eesti kontingent Liibanonis koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest, kokku ligikaudu 40 kaitseväelasest. Eesti üksuse ülesandeks rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega. Eesti osaleb UNIFIL-i rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maikuust.

Fotod: