Uudised

Seekordse tarnega jõudsid Eestisse otse tootjatehasest uuemat tüüpi Javelin Block-1 tüüpi raketid, mis on oma eelkäijast suurema kiiruse ja purustusjõuga. Varasemalt on sama programmi raames Eestisse jõudnud Block-0 tüüpi laskemoona. „Block-1 tüüpi rakettidel on esimese põlvkonna laskemoonaga võrreldes edasiarendatud mootor, samuti on arendatud raketi tarkvara ning suurendatud lõhkepea võimsust, mis tagab raketi kiirema lennu ja suurema purustusjõu,“ ütles kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel.

Kokku on Eestile eraldatud laskemoona tarne väärtuseks 33 miljonit dollarit, mida finantseeritakse 2014. aastal Ameerika Ühendriikide poolt Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud rahadest.

Javeline kasutatakse jalaväepataljoni tasandi tankitõrjerelvadena, kus nad järk-järgult vahetavad välja senised Milani raketisüsteemid. Samuti kasutatakse Javeline Kaitseliidu maakaitseüksustes.

Javelin on nn „lase ja unusta“ tankitõrjesüsteem, millel on võimsam lõhkepea ning mida saab vajadusel lasta ka suletud ruumidest.

Süsteem on Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste riikide relvastuses alates 1990. aastate keskpaigast ning neid on edukalt kasutatud nii 2003. aasta Iraagi sõjas soomusmasinate vastu kui ka hiljem Afganistani mässuliste vastases võitluses.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul näitas kaitseväe teine lisaõppekogunemine, et reservväelased tahavad ja oskavad Eestit kaitsta. „Okas 2017 näitas selgelt nii seda, et riigi kutse peale tullakse kokku kui ka seda, et juba järgmisel päeval peale linnakusse kogunemist oli äsja formeeritud pataljon võimeline väljaõpet alustama. Ning mis kõige tähtsam: üksus oli lahingvõimeline,“ ütles kindral Terras. „Reservväelased on ära teeninud nii suure tänu kui tunnustuse.“

6. detsembril kell 9.33 Vabariigi Valitsuse otsusega teenistusse kutsutud reservväelased pidid kaitseväe Jõhvi linnakusse ilmuma hiljemalt 7. detsembri kell 9. Väljaõpet alustasid 1. jalaväebrigaadi Viru pataljoni reservväelased Sirgala harjutusalal 8. detsembril, mil lisaks käsirelvade sisselaskmisele harjutasid reservväelased jao kiirrünnakut. Pioneerid, tankitõrjujad ja miinipildurid alustasid reedel erialarelvade kordusõpet.

Laupäeval jätkus väljaõpe muuhulgas 120mm miinipildujate lahinglaskmisega.

Lisaõppekogunemist Okas 2017 võttis osa terve kaitseväe juhtimisstruktuur, merevägi, 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon, NATO Eestis paiknev lahingugrupp ning Ämaris paiknevad Belgia õhuväe õhuturbehävitajad.

Lisaõppekogunemine toimus teist aastat järjest – esimene lisaõppekogunemine toimus eelmise aasta 2. detsembrist 5 detsembrini, mil teenistusse kutsuti üle 300 reservväelase ja kaitseliitlase Põhja- ning Lõuna-Eestis.

Fotod: Õppuse lõpurivistus

Video:

„Lisaõppekogunemisel ei pea kiiresti tegutsema mitte ainult staabid, formeerimismeeskonnad ja reservväelased, vaid ka riigikaitse kõrgeim juht,“ ütles president Kersti Kaljulaid, kellele ettepanek reserv-rühmaülemate ülendamiseks tuli eile õhtul.   

Värsked nooremleitnandid said uued auastmed kätte täna kaitseväe Jõhvi linnakus peetud rivistusel, kus neid õnnitlesid nii 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm, Viru pataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann kui ka 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane.

Eesti Vabariigi Valitsuse 6. detsembri otsusega alanud lisaõppekogunemise Okas 2017 eesmärk oli kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelase kogunemiseni.

Lisaõppekogunemist Okas 2017 võttis osa 524 13. jalaväepataljoni reservväelast, terve kaitseväe juhtimisstruktuur, merevägi, 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon, NATO Eestis paiknev lahingugrupp ning Ämaris paiknevad Belgia õhuväe õhuturbehävitajad.

 Lisaõppekogunemine toimus teist aastat järjest – esimene lisaõppekogunemine toimus eelmise aasta 2. detsembrist 5 detsembrini, mil teenistusse kutsuti üle 300 reservväelase ja kaitseliitlase Põhja- ning Lõuna-Eestis.

Pealelõunal Sirgala harjutusalale saabunud president, kaitseminister ja kaitseväe juhataja jälgisid muuhulgas 120mm miinipildujate laskeharjutust, NATO lahingugrupi soomustehnika demonstratsiooni ning vestlesid õppusel osalevate reservväelastega. Peaminister Jüri Ratas külastas Sirgala harjutusvälja ja kohtus seal väljaõppel viibivate reservväelastega täna hommikul.

President Kersti Kaljulaidi sõnul on lisaõppekogunemised vajalikud selleks, et kaitsevägi oleks ohu korral võitlusvõimeline. „Meil on reservarmee. Ja kui meil on reservarmee, siis me peame regulaarselt harjutama seda, kuidas me kokku tuleme ja kui hästi me suudame formeeruda,“ ütles president Kaljulaid.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on õppus kulgenud ootuspäraselt. „Hoolimata välkõppuse eripärast tulenevast vähesest ettevalmistusajast, on reservväelaste väljaõpe aktiivne ning loodetavasti kõigile osalejatele ka huvitav. Kõige olulisemaks lüliks väljaõppe õnnestumise juures on aktiivsed reservväelased ise ning seetõttu väärivad kõik õppusele tulnud tunnustust,“ ütles kindral Terras.

Õppus Okas 2017 kestab pühapäevani, mil Jõhvi linnakusse kutsutud 13. jalaväepataljoni enam kui 500 reservväelast tagastavad oma varustuse ja relvad ning suunduvad tagasi koju.

Lisaõppekogunemist Okas 2017 võtavad osa ka 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon ja NATO Eestis paiknev lahingugrupp.

Lisaõppekogunemise Okas 2017 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelase kogunemiseni.

Lisaõppekogunemine toimub teist aastat järjest – esimene lisaõppekogunemine toimus eelmise aasta 2. detsembrist 5 detsembrini, mil teenistusse kutsuti üle 300 reservväelase ja kaitseliitlase Põhja- ning Lõuna-Eestis.

Eesti Vabariigi Valitsuse 6. detsembri otsusega kutsuti lisaõppekogunemise Okas 2017 raames 10. detsembrini teenistusse 669 1. jalaväebrigaadi 13. jalaväepataljoni reservväelast.

Fotogaleriid:

Peaminister külastas õppust Okas 2017:  

President, kaitseminister ja kaitseväe juhataja õppusel Okas 2017:   

Video:

Lisaks käsirelvade sisselaskmisele harjutasid reservväelased jao kiirrünnakut. Pioneerid, tankitõrjujad ja miinipildurid alustasid erialarelvade kordusõpet, et valmistuda homme Sirgala harjutusalal peetavateks suurekaliibriliste relvade lahinglaskmiseks.

Õppus Okas 2017 kestab pühapäevani, mil Jõhvi linnakusse kutsutud 13. jalaväepataljoni enam kui 500 reservväelast annavad tagasi oma varustuse ja relvad ning suunduvad tagasi koju.

Lisaõppekogunemist Okas 2017 võtavad osa ka 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon ja NATO Eestis paiknev lahingugrupp.

Lisaõppekogunemise Okas 2017 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelase kogunemiseni.

Lisaõppekogunemine toimub teist aastat järjest – esimene lisaõppekogunemine toimus eelmise aasta 2. detsembrist 5 detsembrini, mil teenistusse kutsuti üle 300 reservväelase ja kaitseliitlase Põhja- ning Lõuna-Eestis.

Eesti Vabariigi Valitsuse 6. detsembri otsusega kutsuti lisaõppekogunemise Okas 2017 raames 10. detsembrini teenistusse 669 1. jalaväebrigaadi 13. jalaväepataljoni reservväelast.

Video:

Pildigalerii:

Lahinglaskmised viidi läbi koordinaatmeetodil, ehk kaudtuld taganud relvameeskonnad sihtmärki ei näinud – sihtmärgi asukohta ning informatsiooni tule täpsuse kohta said relvade juures tegutsenud sõdurid arvutajatelt, kellele edastasid andmeid sihtmärgi lähedal paiknenud tulejuhid. Relvade positsioonid valmistasid ette mõõdistaja eriala omandavad ajateenijad.

Lahinglaskmiste eesmärgiks oli anda tulevastele nooremallohvitseridele reaalne kogemus nii meeskonna juhtumisel kui sihtmärkide tabamisel.  „Et juhtida meeskonda, peab ülem teadma, mida iga tema alluv teeb ja tunneb. Peab oskama vigadele osutada ning hea töö eest sõdureid kiita,“ ütles tulevane relvameeskonna ülem õppur Valdo Fjodorov.  

Suurtükiväepataljoni nooremallohvitseride eriala kursus lõpeb tuleval reedel, seejärel komplekteeritakse allüksusi ning tänased õppurid hakkavad juhtima ning juhendama reakoosseisu.

Fotod:

Ligi 360 Kuperjanovi jalaväepataljoni ning ligi 80 toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ajateenijat andsid vastavalt Võrus ja Ämaris toimunud kursuse lõpurivistustel sõdurivande, millega kinnitasid truudust Eesti Vabariigile.

„Teie individuaalsete oskuste omandamine on jõudnud lõpusirgele. Edasi peame saama tugevaks meeskonnaks, tugevaks reservüksuseks ja saavutama valmiduse kaitsta meie riiki, rahvast, kultuuri ja meie lähedasi,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla Ämaris pataljoni rivistusel peetud kõnes.

Sügisel alanud kursuse lõpetamise eelduseks oli sõduri baaskursuse lõpurännaku läbimine, kus pandi proovile võitlejate sõdurioskused ja vastupidavus. Täna Võrus Taara linnakus ja Ämaris toimunud kursuse lõpurivistusi olid jälgima kutsutud ka ajateenijate lähedased, kellel oli pärast tseremoonia lõppu võimalik tutvuda pataljoni elu- ja õppetingimustega.

Sõduri baaskursus on ajateenistuse esimene etapp, mille vältel omandavad ajateenijad esmased sõduri põhiteadmised ja -oskused. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ja omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Täna kursuse lõpetanud ajateenijad määratakse pärast lühikest puhkust allüksuste koosseisu kus nad jätkavad erialast väljaõpet.

Nädal aega kestnud õppusel harjutati vastase neutraliseerimist ja erinevat objektide hõivamise elemente nii päevasel kui ka öisel ajal võimalikult realistlikes olukordades. Õppuse põhirõhk oli seekord erinevate üksuste koostegevuse harjutamisel.

Erioperatsioonide väejuhatuse ülema kolonel Riho Ühtegi sõnul on sellised harjutused väikeriigile nagu Eesti väga olulised, kus erinevate asutuste eriüksused on väikesed ja neid on vähe. "Seetõttu on väga tähtis, et keeruliste olukordade lahendamisel suudetakse jõud ühendada ja seda osatakse teha igapäevastest teenistuslikest eripäradest sõltumata," ütles kolonel Ühtegi. Lõppenud õppus Shadow 17 on tegelikult vaid üks harjutus pikemast seeriast, kus kaitseväe erioperatsioonide võitlejad lihvivad koostegutsemist oma siseriiklike-  ja välispartneritega."

Erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ning tema  peamine ülesanne Eesti riigikaitses on tavatu sõjapidamise läbiviimine ja sõjalise toetuse pakkumine teistele struktuuridele.

Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka teiste erioperatsioonide teostamine, sealhulgas eriluure- ja seire ning suunatud rünnakuoperatsioonide läbiviimine.

Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 8. mail 2008. 2012. aasta lõpus kinnitas Eesti valitsus seadusemuudatuse, millega loodi iseseisev kaitseväe erioperatsioonide üksus, mis tõusis väejuhatuse staatusesse 1. augustil 2014.

Erioperatsioonide väejuhatus teeb aktiivselt koostööd mitmete maailma eriüksustega, nagu Ameerika Ühendriikidele, Saksamaa, Poola ja Balti riikide erioperatsioonide üksused, kellega koos on panustatud ka erinevatesse õppustesse ja sõjalistesse missioonidesse.

Teenistus erioperatsioonide väejuhatuses algab tavaliselt operatiivtaktikalisest üksusest EOG, kuhu kandideerimiseks peab edukalt läbima14-päevase valiku tsükli, mida on ajakirjanduses nimetatud ka elu "raskeimaks tööintervjuuks". Järgmine valik toimub 1.08.2018-13.08.2018.

Fotod:

“Reservväelased, kes on oma kohuse täitnud ja kohale tulnud on näidanud väga selgelt, et soovivad oma kohust riigi ja lähedaste ees täita. Ka need, kes on teatanud, et teatud põhjustel ei saa osaleda, on olnud vastutustundlikud,” ütles kindral Riho Terras, kelle sõnul toimis käsuliin alates ettepanekust lisaõppekogunemine kokku kutsuda kuni Vabariigi Valitsuse otsuseni ja sealt tagasi kaitseväe juhtimisstruktuuri, hästi ja kiiresti. Kindral Terrase sõnul saab ametlikku teavitust reservväelaste aktiivsust vaadates hinnata rahuldavaks, kuid täpsema hinnangu saab anda peale õppuse lõppu.  “Kindlasti oli tähtis roll ka läbi meedia tehtud teavitusel.”

Jõhvi linnakusse saabunud reservväelastele said kätte vormiriided, varustuse ja teenistusrelva. Reservväelasi ootab ees ohutustehniline instruktaaž, relvaõppe kordamine ja laskmine ning üksuse taktikaõpe. Formeerimispunktid alustasid tööd plaanikohaselt ja saabunud reservväelaste vastuvõtuks oldi valmis õigeaegselt.  

Eile kell 9.33 jõustunud Vabariigi Valitsuse otsusest teavitati reservväelasi tekstisõnumi, e-kirja ja meedia kaudu. Eile kell 15.55 jõudis Jõhvi linnakusse esimene reservväelane.

Lisaõppekogunemist Okas 2017 võtavad alates eilsest osa ka 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon ja NATO Eestis paiknev lahingugrupp.

Lisaõppekogunemise Okas 2017 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelase kogunemiseni.

Lisaõppekogunemine toimub teist aastat järjest – esimene lisaõppekogunemine toimus eelmise aasta 2. detsembrist 5 detsembrini, mil teenistusse kutsuti üle 300 reservväelase ja kaitseliitlase Põhja- ning Lõuna-Eestis.

Eile Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega kutsuti lisaõppekogunemise Okas 2017 raames 10. detsembrini teenistusse 669 1. jalaväebrigaadi 13. jalaväepataljoni reservväelast, kes värskendavad oma sõdurioskusi.

Video: https://www.youtube.com/watch?v=nGDI2a2Pbj0 

Aastapäevaüritused algasid hommikul toimunud rivistusega, millest võitsid osa Iiri-Soome pataljonis IRISHFINBATT teenivad kaitseväelased ning külalised, kelle hulgas oli nii UNIFIL-i missioonil osalevate riikide, kui Liibanoni relvajõudude ja kohaliku võimu esindajaid.

Rivistusel anti Liibanonis teenivatele Soome kaitseväelastele üle auastmetunnused ja ergutused eeskujuliku teenistuse eest. Oma auastmetunnused said rivistusel kätte ka Eesti kontingendi ülem major Margus Mikk ja jalaväerühma Estpla-24 ülem leitnant Erkki Tuul. Need andis eestlastele üle Iiri-Soome pataljoni ülema asetäitja ja Soome kontingendi ülem kolonelleitnant Ari Laaksonen.

„Kahtlemata on suur au ja ainulaadne võimalus saada auastmetunnused kätte meie Soome kolleegidele nii tähtsal päeval. Soovin kõigile soomlastele head iseseisvuspäeva,“ ütles major Mikk pärast rivistust.

Rivistusele järgnes Soome kontingendi ülema kolonelleitnant Ari Laaksonen vastuvõtt külalistele ja kaitseväelastele. Päev lõppeb Soome legendaarse filmi „Tundmatu sõdur“ (Tuntematon Sotilas) uusversiooni ühisvaatamisega.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL osalev Iiri-Soome pataljon IRISHFINBATT teenib Lõuna-Liibanoni mägises Bint Jubayl nimelises piirkonnas baseerudes ÜRO tugipunktis 2-45. Pataljoni koosseisu kuuluvad Iiri, Soome ja Eesti kaitseväelased ja selle ülemaks on kolonelleitnant Neil Nolan Iiri kaitseväest.

Eesti kontingent koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast. Eesti üksuse ülesandeks rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal ning selle ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ja nendega koostöö tegemine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanoni Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni kontrolljoone vaheline ala. Eesti osaleb UNIFIL-i rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maikuust.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58446