Uudised

„Õppusele saabuv reservväelane peaks kindlasti lähtuma pigem endale sobivast logistikast,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm, kelle sõnade kohaselt võivad esimesed reservväelased Viru jalaväepataljoni Jõhvi linnakusse saabuda juba täna alates kell 13.00. „Kindlasti oleks mõistlik õppusele saabuda pigem täna päeval või õhtupoolikul. Meie oleme selleks valmis.“ 

Saabunud reservväelasele antakse kätte vajalik varustus ning garanteeritakse nii söök kui majutus.

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 6. detsembri 2017 otsusele korraldab kaitsevägi 7. detsembrist 10. detsembrini 2017 lisaõppekogunemise Okas, millega kutsutakse teenistusse 1. jalaväebrigaadi 13. jalaväepataljoni reservväelased. Kokku kutsutakse teenistusse 669 reservväelast.

Kõigil kutsutud reservväelastel kästakse ilmuda hiljemalt 7. detsembri kell 09.00ks kaitseväe Jõhvi linnakusse. Õppekogunemise kutsed saadetakse reservväelastele SMSi ja e-maili teel ning meedia vahendusel, lisaõppekogunemist puudutav informatsioon avaldatakse ka kaitseväe koduleheküljel .

Reservis olevad inimesed saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, riigiportaali Eelnev viide avaneb uues aknas riigikaitse rubriigis kaitseväekohustuslaste registrist.   

Õppusele kutsutud reservväelased saavad lisainfot telefonil +372 717 8050 ja e-maili 1jvbr.reserv[at]mil.ee kaudu.

Kõigil nimetatud üksuste reservväelastel kästakse ilmuda esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 7. detsembril 2017 kell 09.00 kaitseväe Jõhvi linnakusse. Õppekogunemise kutsed saadetakse reservväelastele SMSi ja e-maili teel ning meedia vahendusel, lisaõppekogunemist puudutav informatsioon avaldatakse ka kaitseväe koduleheküljel . Hilinemise puhul tuleb sellest kindlasti üksusele ette teada anda.

Reservis olevad inimesed saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, riigiportaali riigikaitse rubriigis kaitseväekohustuslaste registrist.  

Õppusele kutsutud reservväelased saavad lisainfot telefonil +372 717 8050 ja e-maili  kaudu.

"Liitlaste lahingugrupi ja brigaadi üksuste koostegutsemisvõime on hea ning seda on näidanud korduvalt ka erinevad õppused, viimati Teraskilp Lätis. Üksuste roteerumine loob aga paratamatult vajaduse teatud protseduuride ühildamise järgi ning just seda me õppusel Furious Oak harjutamegi," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Õppuse esimese faasis, mis kestab neljapäevani, harjutavad liitlaste lahingugruppi kuuluvad Briti kaitseväelased spetsiifiliste lahinguülesannete täitmist. Lisaks jalaväelastele on kaasatud ka eri- ja rasketehnika, muuhulgas tankid

Challenger-2 ning jalaväe lahingumasinad Warrior. Treenitakse muuhulgas tõkete läbimist, kontakti liikumist ning kompanii tegevust rünnakul ja kaitses.

Järgmisel nädalal jätkub õppus "Furious Oak" juhtimispunktiharjutusega, et anda ülematele ja staapidele täiendavaid kogemusi lahingutegevuse juhtimisel ning ühtlustada 1. jalaväebrigaadi ja liitlaste lahingugrupi tegevusprotseduure. Kokku osaleb õppusel üle 600 kaitseväelase ja liitlassõduri.

Käsiraamatu koostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus kaitseministeeriumi tellimusel,  raamatu peatükkide koostamisel on abiks olnud aga paljud kaitseministeeriumi valitsemisala töötajad.

Käsiraamat on mõeldud abivahendiks allüksuste ülematele, vastutavatele isikutele ja väljaõppe läbiviijatele ning kõigile kaitseväe ja kaitseinvesteeringute keskuse töötajatele, kes taristu korrashoiu ja keskkonnaküsimustega kokku puutuvad.

„Käsiraamat on süsteemne juhendmaterjal, mis koondab kokku nii keskkonnaalased nõuded kui ka praktilised nõuanded. Seda on lihtne kasutada nii väljaõppe korraldamise juures kui ka igapäevases töös, et värskendada teadmisi,“ ütles kaitseinvesteeringute keskuse keskkonnajuht Diane Salimaa, kelle sõnutsi ei olnud käsiraamatu koostamise eesmärk lisanõudeid esitada, vaid koondada aja- ja asjakohane teave kompaktsesse vormi.

Käsiraamat on jagatud kolmeks suuremaks peatükiks: kaitseväe taristu kasutus ja haldus, keskkonnahoidlik tegevus administratiivhoonetes ja kaitseväe väljaõppeline tegevus. Käsiraamatusse on koondatud õigusaktidest ja kaitseväe juhenditest tulenevad keskkonnanõuded,  juhised väljaõppe läbiviijatele, jäätmekäitluse ja ohtlike ainete käitluse, raietööde ning vee kasutamise ja heitvee käitlemise põhimõtted, samuti juhised transpordi korraldamiseks ja energia säästmiseks. Peale taristu kasutamise ja haldamise käsitletakse raamatus ka keskkonnahoidlike tegevuste põhimõtteid administratiivhoonetes.

 „Keskkonnahoidliku tegevuse korraldamiseks on vaja mõista, kuidas kaitseväe tegevus keskkonda mõjutab ning milline on iga konkreetse tegevuse mõju,“ ütles Salimaa. Keskkonnateadlikkuse tõstmine ning keskkonnateabe viimine territooriumide kasutajateni aitab vähendada nii halduskulusid kui ka keskkonnariske. Need meetmed omakorda vähendavad kaitseväe tegevusest tulenevat mõju keskkonnale tervikuna.

Kaitseinvesteeringute keskuse spetsialistid alustavad käsiraamatu tutvustamist sihtrühmadele veel selle aasta sees.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus alustas tööd 1. jaanuaril 2017. Keskus vastutab muu hulgas kaitseväe harjutusväljade ja linnakute keskkonnanõuetele vastava arendamise ja haldamise eest ning on kaitsevaldkonna keskkonnaalase kompetentsi kandja. Kaitseinvesteeringute keskuse eestvedamisel on koostatud mitme harjutusvälja ja linnaku keskkonnakorralduskavad. Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonnategevust reguleerivad lisaks siseriiklikele õigusaktidele juhendid, rahvusvahelised kokkulepped ja NATO standardid. Kogu kaitsevaldkonna keskkonnaeesmärgid ja põhimõtted võtab kokku kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika koos tegevuskavaga.

 Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Saabunud lahingsoomukid hakkavad alaliselt paiknema 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus ning neid hakkab kasutama Scoutspataljon, kus alates sellest aastast koolitatakse jalaväe lahingumasinaid kasutama ka ajateenijaid. Tapal asub ka kaitseväe soomuskool, mille instruktorid on oma hariduse saanud Soomes ja Hollandis.

Jalaväe lahingumasinad CV9035 toodeti Rootsi ettevõttes BA Systems Hägglunds AB. Soomukil on 600 kilovatine Scania V8 diiselmootor ning 35-millimeetrine kiirlaskekahur Bushmaster III, mille efektiivne laskeulatus on 4 km ja kiirus 200 lasku minutis. Jalaväe lahingumasina relvastusse kuulub ka 7,62 mm kuulipilduja ning 10 kild- ja suitsugranaadi laskeseadet.

Vastavalt 2014. aastal Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud hankelepingule soetas Eesti nelikümmend neli kaasaegset jalaväe lahingumasinat CV 9035 ja kuus eriotstarbelist tanki, mis saabuvad Eestisse aastatel 2016-2018. Esimesed 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ja naastetank jõudsid Eestisse eelmise aasta oktoobris.

Jaanuarikutsega tuli selle aasta alguses 1. jalaväebrigaadi teenistusse enam kui 130 ajateenijat. Alates 2013. aastast koolitatakse jaanuarikutse ajateenijatest instruktoreid hiljem saabuvate juuli- ja oktoobrikutsete jaoks.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul olid jaanuaris ajateenistusse saabunud kutsealused tegevväelastele suureks abiks. „Suured tänud selle eest, mida olete teinud – autojuhtidele, et viisite allüksust õigeks ajaks õigesse kohta, üksuste ülemate abidele, et tegite enda tööd hästi ning vähendasid tegevväelaste koormust, instruktoritele, et õpetasite järgnevate kutsete meestele sõduritarkusi ning aitasid enda relvavendadel hakkama saada,“ ütles kolonel Veiko-Vello Palm Tapal peetud rivistusel reservteenistust alustavatele ajateenijatele.

Vahipataljon saadab sel ja järgmisel nädalal reservi ligi 100 ajateenijat.

Lisaks 1. jalaväebrigaadile ja Vahipataljonile teenisid jaanuarikutse ajateenijad mereväes, toetuse väejuhatuses, 2. jalaväebrigaadis ning staabi- ja sidepataljonis.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis. Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi eriala või nooremallohvitseride kursuse.

„Kaitseväelastena peame mõistma, et riigi ja rahva huvide enda omadest kõrgemale seadmine on üks alustaladest, mis aitab meil vabadust hoida,“ ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm

Kõrgema sõjakooli kooli veebli asetäitja viis mälestustseremoonial läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti kõrgema sõjakooli nimekirjas. Pärast hommikust loendust võttis sõna kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm ja vanemkaplan major Aivar Sarapik.

Rivistuse järel külastasid sõjakooli kadetid Tondi sõjakooli muuseumi, Eesti sõjamuuseumi ning Miinisadamat. Seejärel asetasid sõjakooli pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.

Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega süüdati kaitseväe ühendatud õppeasutuste peamaja fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad ning seal oli väljas auvahtkond.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia on kõrgema sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58438

Video: https://www.youtube.com/watch?v=8LDaw3vvXbo 

Lahinglaskmistel osales 24 tulevast nooremallohvitseri ning 3 kõrgema sõjakooli kadetti.

Lahinglaskmiste esimesel päeval lasid õppurid ligi kilomeetri kaugusel asuvaid maasihtmärke nii õhutõrjekahurist kui kahuri 7,62mm abirelvast MG-3 kui, teisel päeval lasti kahuri abirelvast nende kohal tiirelnud mudellennukeid.

ZU 23-2, hüüdnimega "Sergei", on 23-mm kaliibriga 950 kg kaaluv kaheraudne õhutõrjekahur, mille põhiülesanne lahingus on tõrjuda vastase madalalt lendavaid õhuründevahendeid.

Lisaks õhutõrjekahuritele kuuluvad tänase õhutõrjepataljoni relvastusse raketikompleks Mistral, mobiilne tulejuhtimissüsteem ja eelhoiatusradar Giraffe.

Õhutõrjepataljonis õpivad ajateenijad tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, samuti õpitakse tundma erinevaid õhuründevahendeid.

Pildigalerii:

„Jäime võistlusega väga rahule, konkurents oli kõva ja korralduslik pool väga hea,“ ütles Nursi baasi karika laskevõistlusel edukalt osalenud sõjakooli maaväe 20. põhikursuse kadett Tõnis Kask.

Lisaks täpsele silmale oli võistlusest osavõtjatel vaja ka veidi õnne, sest paremusjärjestuse väljaselgitamiseks sooritas võistkonna iga võistleja laskmised loosi alusel kas automaadist Galil AR, püstolkuulipildujast m/45 B või püstolist HK USP.

Võistkondlikus arvestuses esikoha võitnud kõrgema sõjakooli võistkonda kuulus maaväe 20. põhikursuse kadett Tõnis Kask, maaväe 19. põhikursuse kadett Timo Mõttus ning keskastmekursuse kuulaja leitnant Ülar Laaneoja. Teise koha saavutas 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni võistkond ning kolmandale kohale tuli võistkondlikus arvestuses Politsei- ja Piirivalveameti lõuna prefektuuri piirivalvebüroo.

Individuaalarvestuses saavutas püstolkuulipilduja laskmises sõjakooli kadett Tõnis Kask, automaadist laskmises saavutas parima tulemuse leitnant Semjon Malinovski 2. jalaväebrigaadist ning püstolist lasi parima tulemuse politseileitnant Meelis Räim PPA Võru politseijaoskonna võistkonnast.

Kolme parimat meeskonda autasustati medalitega, parim võistkond sai autasuks ka rändkarika ning väikese lisakarika. Samuti autasustati medaliga iga relvaliigi parimat laskjat.

Kokku osales võistlusel kümme kolmeliikmelist meeskonda. Kohal olid võistkonnad KVÜÕA kõrgemast sõjakoolist ja lahingukoolist, Põlva malevast, Võru malevast, Võru maleva Naiskodukaitsest, Politsei- ja Piirivalveameti Võru politseijaoskonnast ja lõuna prefektuuri piirivalvebüroost ning kolm võistkonda 2. jalaväebrigaadist.

Lahingukooli poolt korraldatava iga-aastase laskevõistluse „Nursi baasi karikas“ eesmärk on tugevdada struktuuride vahelist koostööd, propageerida laskesporti ja tõsta laskurite meisterlikkuse taset.