Uudised

“Sellel konverentsil rääkisime käimasolevatest sõjalistest konfliktidest, mis toimuvad üle maailma. Suur osa konfliktidest puudutab ka meid ja on oluline jagada kogemusi, kuidas toimida siis, kui on tekkinud rasked kehavigastused,” ütles KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem kolonelleitnant Ahti Varblane.

Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti lisas, et konverentsi ettekandjate seas oli ka väga nimekaid esinejaid. “Konverentsil oli esinemas kaks presidenti, NATO meditsiinireservohvitseride kogu president kolonel Kevin Davies ja ülemaailmse kirurgide assotsiatsiooni president Kenneth D. Boffard, kes on traumakirurg Lõuna-Aafrikast,” ütles kolonelleitnant Lusti.

Ettekannetega esinesid oma ala spetsialistid Leedust, Soomest, Rootsist, Inglismaalt, Ungarist, Hollandist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Eestist.

Fotod:

Reedeni kestva õppuse eesmärk on testida liikmes- ja partnerriikide võimet seista vastu erinevatele küberrünnakutele ning harjutada küberekspertide koostööd nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Õppuse intsidentide menetlemiseks kasutatakse NATO küberharjutusvälja, mis toetub Eesti kaitseväe võimekusele.

Õppuse üldjuht kolonelleitnant Andres Kuuse sõnul tuleb osalejatel lisaks arvutivõrkudega seonduvale lahendada nii mobiilside süsteemide, tööstussüsteemide kui ka erinevate sõjaliste juhtimissüsteemide vastu suunatud intsidente, arvestades seejuures õiguslike piirangutega. „Kindlasti teeb õppuse väga realistlikuks tõsiasi, et kõik liikmes- ja partnerriigid lahendavad ülesandeid oma koduriigis," ütles kolonelleitnant Andres Kuusk.

Lisaks NATO staapidele ja ametkondadele, NATO liikmesriikidele ja partnerriikidele Soomele, Rootsile, Šveitsile ja Iirimaale, võtavad õppusest osa Euroopa Liidu esindajad. Eesti korraldab õppuse vastuvõtva riigi toetuse tagades õppuse keskjuhtimise ning taristu ja logistika.

Lisaks kaitseväele on Eestis kaasatud kaitseministeeriumi, riigi infosüsteemi ameti, Kaitseliidu küberkaitseüksuse, Eestis asuva NATO küberkaitse koostöökeskuse ning mitmete teiste riigiasutuse spetsialistid.

Cyber Coalition on NATO arendusväejuhatuse korraldatav küberkaitseõppus, mille eesmärgiks on testida alliansi ja partnerriikide valmisolekut seista ühiselt vastu erinevatele küberrünnakutele.

Cyber Coalition on suurima osalevate riikide arvuga NATO küberkaitseõppus, kus ligi 100 osalejat võtab õppusest osa Tartus ning ülejäänud ligi 600 üle maailma. Esimene sarnane õppus viidi läbi 2008. aastal Brüsselis ja Monsis, Belgias, 2009. aastal kaasati lisaks NATO ametkondadele ka liikmesriikide esindajad.

Eestis korraldatatakse õppust viiendat korda.

Eestisse saabunud rahuvalvajate kontingendi ülem kapten Andrei Šlabovitsi sõnul kulges koostöö soomlaste ja iirlastega hästi. „Anname vastutuse uuele kontingendile üle ja tuleme rahuliku südamega koju“ ütles Eestisse naasnud kontingendi ülem kapten Andrei Šlabovits. 

ESTPLA-24 kaitseväelased jõudsid Beirutist ÜRO tugipunkti 2-45 südaööl vastu teisipäeva, kaitseväelasi tervitasid teenistuse alguse puhul Iiri-Soome pataljoni ülema asetäitja kolonelleitnant Ari Laaksonen, Eesti kontingendi ülem major Margus Mikk ning teised pataljoni juhtkonna liikmed.

„Võtke sellest missioonist parim, mis võtta on annab. Seadke endale vähemalt kolm eesmärki ja püüdke need missiooni lõpuks täita,“ ütles oma tervituskõnes sõduritele ÜRO Liibanoni rahuvalvemissiooni UNIFIL Eesti kontingendi ülem major Margus Mikk.

Eesti rahuvalvajate peamiseks teenistuskohaks järgmiseks kuueks kuuks saab Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel Lõuna-Liibanoni mägises Bint Jubayl nimelises piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45, mis asub merepinnast umbes 800 meetri kõrgusel. Missiooni jooksul mehitatakse kahe kuu vältel ka ÜRO tugipunkti 6-50.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni IRISHFINBATT koosseisu kuuluv Eesti kontingent Estcon-7 koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks olev jalaväerühm Estpla-24 on moodustatud 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii baasil. Estpla-24 ülemaks on leitnant Erkki Tuul. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

Eesti üksuse ülesandeks rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal ning selle ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ja nendega koostöö tegemine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanoni Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni kontrolljoone vaheline ala.

UNIFIL-i koosseisus on kokku üle 10 000 sõjaväelase 41 riigist ning umbes 1000 nii kohalikku kui osalejariikidest pärit tsiviiltöötajat. UNIFIL-i ülemaks on kindralmajor Michael Beary Iiri kaitseväest. Eesti osaleb UNIFIL-i rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maikuust. 

Fotod:

ESTPLA-23 naasmine: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58431

ESTPLA-24 saabumine Liibanoni:  http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58430

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. 

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Kontserti juhatanud kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saani sõnul on sõjaväemuusikal kaitseväes väga oluline roll. „Sõjaajaloolane Hannes Walter on öelnud, et sõjavägi ilma relvadeta on jõuetu ja sõjavägi ilma sõjaväemuusikata on hingetu. Kontserdi andmisega soovimegi  näidata linnarahvale läbi ilusa muusika veidi oma hinge ning tähistada seeläbi ka Eesti sõjaväemuusika sünnipäeva,“ ütles kolonelleitnant Saan.

Kontserdi esimeses pooles kanti ette James Barnesi Sümfoonia nr. 3. Teises pooles Philip Sparke’i „Diversioonid“ ja Paul Dukase „Villanelle“, kus solisti rollis oli metsasarvel orkestri ajateenija reamees Artur Reinpõld. Kontserti lõpetasid orkestri saatel vokaalpaladega Vanemuise Teatri solist Karmen Puis ja Rahvusooper Estonia solist Priit Volmer.

24. novembril 1918 moodustati 1. jalaväepolgu juures esimene orkester ja ametisse määrati esimene kaitseväe kapellmeister Georg Reder. Juba mõni kuu hiljem viidi orkester sõjaministeeriumi alluvusse ja nimetati ümber sõjaministeeriumi orkestriks. Georg Rederist sai selle orkestri juht ja kõigi sõjaväe muusikakooride (orkestrite) inspektor. Tänane kaitseväe orkester on 1918. aastal moodustatud orkestri õigusjärglane.

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan.

Teoreetilise teadmiste kinnistamiseks harjutavad õppurid esmalt simulaatoril ning alles seejärel saavad nad oma oskused maastikul proovile panna.

„Eesmärk on mitmekesistada nooremallohvitseride kursuse väljaõpet ning siduda harjutused matkesüsteemil praktiliste sooritustega maastikul,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem kapten Ivo Peets.

Ligi 80 kursusel osaleva sõduri põhiülesanne on saada praktiline kogemus jaoülemana juhtides mehhaniseeritud üksuse tegutsemist lahinguväljal. Ettevalmistus matkesüsteemil loob väljaõppesse uue dimensiooni, kus õppurid saavad läbi mängida tegevusi erinevates lahinguliikides ja saada oma otsustele operatiivselt tagasisidet.  Sarnaseid ülesandeid saab harjutada ikka ja jälle, ilma, et see sõdureid väsitaks või tehnikat kulutaks.

Simulaatoril läbiharjutatud tegevused saavad õppurid kohe ka harjutuse praktilises osas Pakri poolsaarel asuval väljaõppealal läbi proovida.  Maastikul tegutsemine on väga oluline selleks, et kinnistada nii teoreetilisi teadmisi kui ka simulaatoril läbi tehtud õpet. Lisaks annab see reaalse ettekujutuse jalaväe tegevust toetavate soomukite võimekusest.

„Esmane tagasiside instruktoritelt näitab, et pärast matkesüsteemil harjutamist tegutsevad sõdurid maastikul enesekindlamalt ja motiveeritumalt,“ ütles kapten Peets.

Individuaaloskuste arendamiseks kasutatav matkesüsteem VBS3 on igapäevaselt kasutusel kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuses, kus seda kasutatakse nii kaitseväelaste kui ka tsiviilpartnerite poolt spetsiaalselt disainitud olukordade lahendamiseks.

.

„Eelmisel kohtumisel Tšehhis vaatasime rohkem kontseptuaalset raamistikku, täna arutleme, millised peaksid olema sõjalised võimepaketid, mida väikeriik peaks välja arendama selleks, et neid oleks keerulisem rünnata,“ ütles töögrupi juht, kaitseväe ühendatud õppeasutuste teadur Jaan Murumets.

Kahe kohtumise tulemusel esitab töögrupp seminaride käigus tekkinud võimalikud poliitikad ja võimepaketid, mille kohta annab NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon järgmisel aastal välja aruande.

Kohtumisel osalevad lisaks Eestile ka Rootsi, Soome, Norra, Tšehhi, Horvaatia ja Sloveenia. Lisaks on Eestist kohal ka eksperdid kaitseministeeriumist ja rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest. 

Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ja lennuplaan oli esitatud. Lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi.

See oli tänavu teine Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt. Mullu esines sarnaseid juhtumeid seitsmel korral.

Eesti õhuväe staabi ülema kolonelleitnant Kert-Robert Nõmme sõnul on Belgia kuningriigi õhukomponent oluliselt panustanud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turbesse. „Belgia hävitajad olid esimesed, mis saabusid meie piirkonda 2004. aastal, kui liitusime NATOga. Ämaris on Belgia lennusalk juba teist korda,“ ütles kolonelleitnant Nõmme ning lisas, et seekordse missiooni raames viivad Belgia õhuväelased läbi õhuseiredivisjonis jätkukoolitusi nii sihitajatele kui ka andmeside operaatoritele.

„Belgia õhuvägi on palju panustanud Eesti õhuväe arendamisesse ka väljaspool õhuturbe missioone. Nii näiteks on praegugi kaks Eesti õhuväe sihitajat Belgias, kus nad läbivad nii baaskursust kui ka jätkukursust,“ ütles kolonelleitnant Nõmme.

Hävitajatega F-16 relvastatud Belgia lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle käesoleva aasta 5. septembril. 1909. aastal rajatud Belgia õhuvägi on üks vanimaid õhuvägesid maailmas. Ligi 170 õhusõidukiga Belgia õhuväes moodustavad mitmefunktsioonilised hävitajad F-16 peamise löögijõu. Belglaste ülesandeks on ka NATOsse kuuluva Luksemburgi õhuruumi turve.

1964. aastal sündinud kindral Frederik Vansina  sai piloodiks 1988. aastal. Ta on lennanud peamiselt hävitajal F-16, nii lahingpiloodi kui instruktorina. Teenistuse käigus on ta olnud erinevate lennuüksuste ülem ja staabiohvitser ning osalenud Balkani, Liibüa ja Afganistani operatsioonidel. Alates aastast 2014 on kindral Vensina Belgia relvajõudude õhukomponendi ülem.

Tseremoonia peeti varustusvalitsuse esimese ülema, kindralmajor Rudolf Reimanni haual.

„Süüdates täna küünlad siin, varustusvalitsuse rajaja kindralmajor Rudolf Reimanni haual, mälestame ja meenutame sellega tegelikult tema kõrval kõiki neid sõjaväelogistikuid, kes varustusvalitsuse algusaastatel selle ülesehitamisel ränka vaeva nägid ning seeläbi toetuse väejuhatusele oma auväärt ajaloo lõid,“ ütles väejuhatuse ülem kolonelleitnant Toomas Susi.

Hiiu-Rahu kalmistul toimunud mälestustseremoonial olid väljas toetuse väejuhatuse, logistikapataljoni ja korporatsioon Rotalia, kelle vilistlane kindralmajor Reimann on, lipud. Kindrali hauale asetati mälestusküünlad toetuse väejuhatuse struktuuriüksuste ja korporatsioon Rotalia esindajate poolt.

Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897-1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks. 11. novembril 1918 määrati ta varustusvalitsuse ülemaks.

Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924-1929 jätkas Reimann teenistust sõjaministeeriumi korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.

2002. aastal taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) on 21. novembril 1918.a asutatud varustusvalitsuse õiglusjärglane. Omaaegsel varustusvalitsusel oli väga suur roll Vabadussõja võidus, sest see struktuuriüksus pidi tagama Rahvaväele kõige sõjapidamiseks vajaliku – relvastuse, laskemoona, varustuse, riietuse, majutamise, toitlustamise. 

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid. Toetuse väejuhatuses on kokku 10 allüksust: staap, logistikapataljon, logistikakool, tervisekeskus, raamatupidamiskeskus, toetusteenuste keskus, liikumis- ja veoteenistus, materjaliteenistus, harjutusväljade teenistus ning kaitseväe orkester.