Uudised

2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo sõnul oli korpuse koosseisus tegutsemine eestlaste jaoks väljakutse, mis nõudis palju koordineerimist erinevate tasandite ja rahvuslike üksuste vahel. „2. jalaväebrigaadi staap sai ülesandega väga hästi hakkama ja tõestas, et on valmis uuteks väljakutseteks,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

Siiani suurimal ARRCi korpusetasemel peetud õppusel staabiõppusel keskenduti konventsionaalsele sõjapidamisele ning harjutati kaitse- ja ründelahingut, veekogu ületamist, üksuste koostööd ja infooperatsioone. 2. jalaväebrigaad oli õppuse ajal Taani diviisi koosseisus koos Saksa 21. soomusbrigaadi ja Taani esimese jalaväebrigaadiga. Taani Diviisile oli operatsiooni ajaks allutatud ka Portugali kiirreageerimisbrigaad, kelle põhiülesanne oli julgestada üksuste liikumist ja veekogu ületamist.

ARRC i koosseisu kuulus õppuse stsenaariumi kohaselt viis diviisi, korpuse suurus oli üle 160 000 sõduri.

"Tänane merevägi on enda tegemistes kindlam kui kunagi varem. Aasta kõrgpunktiks oli NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülema ja staabi ametikohtade mehitamine Eesti mereväelaste poolt. Järgmise kahe aasta suurim väljakutse on miinijahtijate moderniseerimine," ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Eesti Merevägi taasloodi 1994. aastal.

Eesti mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett. Mereväe kaks põhiülesannet on teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväel on kolm Sandown-klassi miinijahtijat Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev Wambola, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Mälestustseremoonial asetasid toetuse väejuhatuse staabis teenivad kaitseväelased samba jalamile pärja ja küünlad ning päevakohase sõnavõtuga esines Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan kapten Eduard Kakko.

6. jalaväepolgu koosseisus võitles Vabadussõja rinnetel umbes 6500 meest Pärnust ja Pärnumaalt ning 16 ohvitseri ja 256 reameest andsid isamaa eest elu. 1. novembrist 1929 kuni 19. septembrini 1940 paiknes üksus Pärnus Tammsaare puiesteel asuvates Lembitu kasarmutes.

Traditsioon tähistada 6. jalaväepolgu aastapäeva ulatub kunagise Pärnu üksik-jalaväepataljoni aegadesse ja seda jätkasid Lääne kaitseringkonna staabis teenivad kaitseväelased ning täna hoiavad traditsiooni elus Eametsas asuva toetuse väejuhatuse staabi kaitseväelased.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

Rakvere Aqva Spa-s toimunud perepäevadel osales kokku 17 perekonda. Lisaks spa-puhkusele  külastati ühiselt ka Rakvere teatri etendust ning arutleti järgmise aasta Võitmatute mängudeks valmistumise teemadel.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Eesti meeskond koosneb ajateenijatest, kaitseväelastest ja kaitseliitlastest reamehest kindralini. Koduvõistkonna ridadesse kuuluvad turniiril ka Eestis teenivad Rootsi, Kanada ja USA kaitseväelased.

Kanadat esindavad turniiril Lätis paikneva NATO lahingugrupi Kanada kaitseväelased. Soome meeskonda kuuluvad peamiselt Soome mereväelased. Lätit esindab Läti kaitsejõudude võistkond.

Turniiri korraldas Kaitsejõudude hokiklubi kaitseväe toetusel. Turniiri parimate mängijate ja võistkondade meened pani välja Kaitsejõudude hokiklubi toetaja Bristol Trust OÜ. Turniiri eesmärgiks on kaitseväelaste liitlas- ja partnersuhete tugevdamine.

Video:

Kõrgemat sõjakooli külastanud Keila Kooli gümnasist Sarah Mandri jäi päevaga väga rahule. „Mulle meeldis näha, millega siin tegeletakse ja kuulda, mida kadetid õpivad. Olen juba mõned aastad mõelnud, et tahaks kaitseväkke minna ja pärast tänast tekkis huvi ka sõjakooli vastu,“ ütles Mandri.

Tänasel lahtiste uste päeval tutvustasid sõjakooli kadetid huvilistele sõjakooli olmetingimusi, kaitseväelase relvastust ja varustust. Lisaks said huvilised infot sisseastumistingimuste ja sõjakoolis õppimise kohta. Külalised käisid ka sõjakooli muuseumis sealsete eksponaatidega tutvumas.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Fotod:

Austatav riigikogu esimees, vabariigi valitsuse liikmed, ekstsellentsid, kaitseväelased, daamid ja härrad.

Mul on suur au ja heameel teid tervitada Eesti Kaitseväe 99. aastapäeva pidulikul tähistamisel.

Eesti kaitsevägi sündis seetõttu, et tuli kaitsta äsja loodud Eesti riiki. See riik omakorda sai teoks tänu sellele, et Euroopat läbinud geopoliitiline maavärin lõhkus impeeriumid ja sillutas teed paljude rahvusriikide sünnile.

Tänu sellele, et vana Euroopa aeg sai ümber ning rahvaste enesemääramisõiguse idee leidis toetust ja kinnitust, võis Eesti aktiivselt ja kiiresti tegutsedes püüelda iseolemise poole.

Püüdlus oma riigi ja rahvusvahelise tunnustuse kättevõitmiseks kätkes endas Vabadussõda, milles kogu meie rahvas näitas üles ülimat sihikindlust ja pühendumust.

See tähendas ka noore riigi diplomaatide ja riigimeeste järjepidevat tööd selle nimel, et lisaks kõigi teiste Euroopat ümberkujundavate küsimuste kõrval saaks selge vastuse oma iseolemise kohta ka Eesti rahvas.

Esimese maailmasõja järel vaatas Eesti Pariisi rahukonverentsil toimuvat pealt tagareast või pidi leppima kinniste uste taga uudiste ootamisega. See oli närvesööv ja kohati alandav ootamine.

Head sõbrad,

Täna on Eesti Euroopa Liidu eesistuja. Meie käes on viimase poole aasta jooksul olnud mitmete oluliste läbirääkimiste võtmekimp.  

Üks peamisi teemasid on olnud Euroopa kaitse ja julgeolek, sest lisaks NATO-le, mis on ja jääb meie maailmajao sõjalise julgeoleku peamiseks tagajaks, on tarvis ka ühtsemat ja selgemat pingutust Euroopa Liidu poolt.

Põhjusi selleks pole tarvis kaugelt otsida. Euroopa on piltlikult öeldes pihtide vahel ning ohud ja väljakutsed lähtuvad võrdselt nii idast kui lõunast.

Viimase aasta jooksul on Eesti koos NATO liitlastega teinud ära suure töö selle nimel, et alliansi kohalolek meie territooriumil oleks nähtav, tuntav ja hästi korraldatud.

Kaitseväe Tapa linnakust on saanud see koht, kus riigipead ja valitsusjuhid kinnitavad oma vankumatut toetust NATO kollektiivsele kaitsele. Nad tulevad Eestisse, sest nende sõdurid on siin. Nende sõnum on selge ja see räägib tugevast heidutusest.

Kaitseväe jaoks tähendab liitlaste kohalolek seda, et me saame koos oma relvavendadega harjutada meie oma riigi kaitsmist. Me teeme seda igapäevaselt ja hea meelega. Meie liitlaste üksused annavad meile juurde reaalset tulejõudu ja teevad meid sõjaliselt tugevamaks. Mis peamine, nende kohalolek on kindel märk NATO ühtsusest.

Eesti riigi jaoks on ühtviisi tähtsad nii kollektiivne kaitse kui ka iseseisev kaitsevõime. Oma kaitsevõime kinnistamisel ja arendamisel oleme lähtunud arukusest, läbikaalutud otsustest ja meie kätte usaldatud võimaluste parimast kasutamisest.

Sõjaliste võimete väljaarendamine on vastutusrikas töö, sest see on kallis ja aeganõudev ning peab vastu pidama aja proovile.

Tahame seda või mitte, aga meil tuleb üha enam suunata pilk homsesse. Selleks on vajalik tihe koostöö meie teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning üha enam kanda kinnitava kaitsetööstuse vahel.

Me ei tohi jääda kinni eilsetesse lahendustesse, sest tuleviku lahinguväljal on palju rohkem digitaalset kui vaid meie välivormi digilaik.

Austatud kohalviibijad,

Eesti on oma tugeva liitlassuhte meie sõpradega ehitanud läbi reaalse sõjalise panuse. See on loodud tänu meie kaitseväelaste oskustele, sihikindlusele ja usaldusväärsusele.

Britid, prantslased ja taanlased, kellest koosneb Eestis paiknev NATO lahingugrupp on meie relvavennad, kellega kõrvuti oleme teeninud maailma erinevais paigus.

Oleme täna siin, "Estonia" saalis selleks, et olla uhked ja rõõmsad oma riigi ja kaitseväe üle. Meid on parajalt palju ja koos oleme me tugevad. Seda tugevust kindlustab ka teadmine, et me ei unusta neid, kes on andnud oma elu Eesti eest.

Me mäletame teid!

Ma tänan!

Lugupeetavad,

Kaitseväe aastapäeval on tavaks saanud tänada ja tunnustada. Tegelikult peaksime seda tegema rohkem, sest kõige taga, mis loob Eesti riigi kaitse, on ju meie inimesed.

Raud väsib ja laskemoon aegub ja kui tarvis, siis vahetatakse see välja. Selleks, et meie inimesed ei väsiks ega aeguks, on tarvis rohkem hoolivust, tähelepanu ja tunnustamist. Eesti kaitsmine on ju ennekõike eesti inimeste teha ja neid me välja ei vaheta.

Meie seas on täna palju tublisid kaitseväelasi, kes on näidanud üles eeskuju ja algatust oma teenistuses ja õpingutes. Meie seas on ka meie veteranid ja vigastatud kaasvõitlejad, kelle pingutused ja tõeline võitlejahing tõid meile mitmeid medaleid Invictuse mängudelt Kanadast. Kahe kuldmedaliga oli edukaim vanemseersant Janno Lepik. Ma tänan teid kõiki kogu südamest.

Head pidulised,

Õnnitlen kõiki Eesti kaitseväe 99. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel.

Sel aastal saavad 3200 euro suuruse preemia aasta ohvitseriks valitud kaitseväe soomuskooli ülem major Jaan Kessel ning aasta allohvitseri tiitli pälvinud kaitseväe lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.

Preemiat väljaandva riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu ja kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman väljendas head meelt, et kaitseväe ja erasektori algatatud tunnustus on kujunenud traditsiooniks, sest preemiaid antakse sel aastal välja juba 11. korda. „Meie jaoks on oluline, et see koostöö toimib ühiste väärtuste hoidmise nimel ja aitab kaasa kaitseväelaste arengule ning tihendab sidemeid erasektori ja kaitseväe vahel,“ ütles Luman. „Tiitli ja preemia saajad on eeskujuks paljudele ning innustavad igapäevaselt ka oma kolleege preemia poole püüdlema.“

2015. aasta oktoobrist Tapal asuvat kaitseväe soomuskooli juhtiv major Jaan Kessel teenib kaitseväes 1999. aastast, mil ta alustas ajateenistust tagalapataljonis. Aastatel 2012-2015 teenis major Kessel kõrgema sõjakooli taktika õppetooli lektori ja lektor-grupiülemana ning aastatel  2008-2010 Scoutspataljoni operatiivohvitserina. 

Varasemalt on major Kessel teeninud rühmaülemana Pärnu üksikjalaväepataljonis ja Scoutspataljonis ning osalenud rühmaülemana ka sõjalisel välisoperatsioonil Afganistanis. Ta on lõpetanud kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastme kursuse ning läbinud mehhaniseeritud pataljoni lahingugrupi ülema kursuse Soomes.

Major Kesseli kandidatuuri esitanud kaasvõitlejate sõnul on ta soomuskooli ülemana näidanud end leidliku ja ebastandardseid olukordi hästi lahendava ohvitserina, kes on andnud suure panuse kaitseväe soomusmanöövervõime arendamisse. Esildise kohaselt ei ole major Kessel kunagi keeldunud jagamast oma teadmisi ning ta on vajaduse tekkimisel alati olnud valmis tegutsema ka tavalise instruktori või tulekontrollijana.

„Soomusmanöövrivõime arendamisega seotud inimeste tööd ja tegemised ei ole mööda maha pandud rööpaid kulgemine,“ ütles aasta ohvitseriks valitud major Jaan Kessel, kelle sõnul sõltub edu ja õiges suunas liikumine meeskonnast, kellele võib igas olukorras kindel olla. „Mul on see meeskond, tänu kellele saame minna jõudsalt edasi.“

Aasta allohvitser vanemveebel Indrek Ojasoo alustas teenistust kaitseväes 1998. aastal lahingukooli ajateenijana. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli veebli teenistuskohale asus vanemveebel Ojasoo eelmise aasta augustis, eelnevalt on ta teeninud muuhulgas lahingukooli instruktori ning NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina. Sõjalisel välisoperatsioonil on vanemveebel Ojasoo osalenud neljal korral: Kosovos meeskonna ülemana ja Afganistanis nii jaoülema, kontingendi ülema abi kui julgeoleku spetsialistina. Vanemveebel Ojasoo kandidatuuri esitajad tõstsid esile tema pühendumust teenistusele ning tema rolli lahingukooli õppurite toetamisel.  

„Aasta allohvitseri tiitel tuli mulle kindlasti üllatusena, sest oma igapäevast tööd tehes ju ei mõtle sellele, kuidas sind selle eest tunnustatakse, vaid sa tahad teha seda parimal võimalikul moel,“ ütles vanemveebel Indrek Ojasoo, kelle sõnul on  iga inimene täpselt nii hea, kui on meeskond tema ümber. „Tänasel päeval on lahingukool paremas seisus kui kunagi varem ja seda suuresti tänu nende inimeste panustamisele, kes võtavad allohvitseride harimist oma hingeasjana.“

Ohvitseri ergutuspreemiad pälvisid kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa, major Kristian Kivimäe, major Hardi Lämmergas ja kapten Juhan Aus. Allohvitseri ergutuspreemia said vanemveebel Heigo Leht, vanemveebel Pirje Reede, veebel Margus Hoop ja veebel Ahti Pill.

Üle antavad preemiad on suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Vastavalt statuudile valitakse igal aastal üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad aunimetuse koos rahalise ergutusega. Ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks võib teha iga kaitseväelane.

Riigikaitse edendamise sihtasutus loodi Eesti riigi ja Eesti kaubandus-tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.

Eestis meeskond koosneb ajateenijatest, kaitseväelastest ja kaitseliitlastest reamehest kindralini. Koduvõistkonna ridadesse kuulvad turniiril ka Eestis teenivad Rootsi, Kanada ja USA kaitseväelased. Eesti võistkonna auastmelt kõrgeim meeskonnaliige on brigaadikindral Artur Tiganik.

Kanadat esindavad turniiril Lätis paikneva NATO lahingugrupi Kanada kaitseväelased. Soome meeskonda kuuluvad peamiselt Soome mereväelased. Lätit esindab Läti kaitsejõudude võistkond.

Turniir algab reedel, 17. novembril kell 10:30, kui esimeses kohtumises mängivad omavahel Eesti ja Soome kaitsejõudude esindused. Sellele järgneb kell 11:40 algav Läti-Kanada mäng. Esimese kahe mängu kaotajad kohtuvad omavahel kell 13:00 algavas pronksimängus ning võitjad kell 14:00 algavas finaalis.

Turniiri korraldab Kaitsejõudude hokiklubi kaitseväe toetusel. Turniiri parimate mängijate ja võistkondade meened paneb välja Kaitsejõudude hokiklubi toetaja Bristol Trust OÜ. Turniiri eesmärgiks on kaitseväelaste liitlas- ja partnersuhete tugevdamine.