Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • „Kogumik käsitleb Ukraina riigi ja sõjaväelaste vastu sooritatud infooperatsioone, mis leidsid aset aprillist detsembrini 2014. aastal. Tegemist on parandatud ja täiendatud trükiga NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste ühistööna Riias 2016. aastal ilmunud uuringuraportist,“ ütles ENDC Occasional Papers sarja toimetaja Andres Saumets.  

    Raport baseerub 2015. aastal Ukrainas läbi viidud intervjuude ning Vene online-meediaväljaannete analüüsil. Lähemalt on muuhulgas vaadeldud Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte, Venemaa sõjalise doktriini muutumist, online-uudiste ja sotsiaalmeedia rolli Ukraina vastu suunatud infosõjas ning Ukraina relvajõudude vastu suunatud mõjutamistegevust. Analüüsivat teksti toetavad arvukad illustratsioonid ja infograafikud.

    Kogumiku nimega „Russian Information Warfare Against the Ukrainian State and Defence Forces: April–December 2014“ on toimetanud Vladimir Sazonov, Kristiina Müür, Holger Mölder ja Andres Saumets. Raporti autorite seas on Eesti kaitseväelasi ja õppejõude ning teadlasi kaitseväe ühendatud õppeasutustest, Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist ja Malmö ülikoolist.

    Raporti täisversiooni on võimalik tasuta lugeda KVÜÕA .

  • Kaitsevägi toetab tegevväelaste teenistuse jätkamist Kaitseväes. Teenistusest lahkumisel toetatakse veterane rakenduse leidmisel tsiviilerialal.

    Toetuse väejuhatuse  ja korraldab Tallinnas 6. detsembril 2017  Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele, kes lähiaastatel lahkuvad tegevteenistusest, kas omal soovil või piirvanuse tõttu, ettevõtluse infopäeva.

    Tegemist on 20.12.2012 Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud  rakendusmeetmega, mille eesmärgiks on aidata kaasa veteranide ja reservi siirdujate kiiremale naasmisele ning edukale stardile tsiviilsfääris, korraldades osalejatele infopäeva ettevõtluse alustamiseks koos praktilise järeltoega.

    Täpsemat infot ettevõtluse inspiratsioonipäevade kohta saab

  • „Õppurid sisenevad relvaga nende jaoks loodud situatsiooni, mille nad peavad lahendama. Sealjuures on oluline olla kiire ja täpne ning järgida ohutusnõudeid. Lisaks laskmistele peavad õppurid ka ise laskmisi läbi viima ja harjutusi korraldama,“ ütles laskelaagri vastutav läbiviija kapten Tarvo Planken.

    Laskelaagris osalev põhikursuse õppur Kermo Paap on laagriga väga rahul. „Harjutused on hästi üles ehitatud ja on huvitavad. Kuna ma tegelen ise laskespordiga, siis oli täna minu jaoks põnev päev,“ ütles õppur Paap.

    Lahingukooli laskelaager on õppeaine „laske-ja lõhkamisõpe“ viimane osa ja pärast arvestuste tegemist saavad õppurid laskmise läbiviimise õiguse. Täna olid laskelaagris individuaalsed laskeharjutused. Kolmapäeval ja neljapäeval sooritavad õppurid meeskonnaharjutusi, jao lahinglaskmisi ja käsigranaadi viskeharjutusi.

    Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

    Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58402

  • „Eesti pool on olnud väga aus ning sõbralik – kõikidele meie küsimustele vastati üsna põhjalikult ning me saime näha kõike, mida soovisime,“ ütles inspektorite grupi ülem kolonel Anatoly Pentkovsky.

    Homme külastavad Valgevene relvastuskontrolli inspektorid 2. jalaväebrigaadi Taara linnakut Võrus.

    Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõikidele OSCE liikmesriikidele.

    Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on sel aastal inspekteerinud Valgevene relvajõude ning osalenud vaatlejatena õppusel Zapad, samuti osalenud teiste NATO riikide juhitud inspektsioonidel näiteks Saksamaal ning Rumeenias.

    Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid sooritada kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite.

    Viini dokumendi raames võimaldavad Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni liikmesriigid üksteistele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning lubavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni (OSCE) kuulub 57 riiki Euroopast, Kesk-Aasiast ja Põhja-Ameerikast.

    Pildigalerii:

  • "Meeskonna lõhatud miin hävines täielikult ning ei kujuta enam kellelegi ohtu," ütles miinijahtija EML Sakala komandör kaptenmajor Annes Babenko.

    Saksa päritolu EMC II ankurmiin identifitseeriti Naissaarest läänes 12 meremiili kaugusel. Teise maailmasõja ajal veesatud lõhkekeha lebas 56 meetri sügavusel merepõhjas. Ligikaudu pool miini 450 kilogrammisest massist moodustas lõhkeaine.

    EML Sakala on Eesti mereväele kuuluv Sandown-klassi miinijahtija. Sõjalaevale paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab avastada ning klassifitseerida vees olevaid lõhkekehi. Pardal oleva allveerobotiga või miinituukritega on võimalik lõhkekehi identifitseerida ning kahjutuks teha.

    Balticconnector on Eesti ja Soome gaasivõrke ühendav 150 kilomeetrine maagaasitoru, millest 80 km paikneb mere põhjas ning mis ehitatakse valmis aastaks 2020.

    Fotod:

  • Järjekorras kümnes omataoline kursus kulmineerub osalejatele mai lõpus, kui nad rakendavad omandatud teadmisi suurõppusel Siil 2018.

    Seitse kõrgema sõjakooli põhikursuse kadetti ja kaks tegevväelast õpivad järgnevate kuude jooksul logistikaerialale omast terminoloogiat, mis võimaldab ühtsetel alustel suhelda teiste valdkonna spetsialistidega. Kaasa saadakse süvendatud teadmised kaitseväe logistikasüsteemist, kaitseväe üksuste varustamisest, logistiliste operatsioonide planeerimisest ning nende läbiviimisest. Lisaks kaitseväe logistikale uurivad kursandid lähemalt ka tsiviillogistika põhimõtteid ja toimimist, majanduse ja raamatupidamise aluseid ning transpordi korraldust ja ökonoomikat.

    Kursuse ülema kapten Aivar Pilve sõnul oodatakse kursuslastelt eelkõige iseseisvust, õpihimu ning soovi kaitseväe logistika eripärasid tundma õppida. „Soovin, et kursus oleks aktiivne ja osalejad uuriksid ning küsiksid koolitajatelt ise juurde veel rohkem, kui õppekava ette näeb,“ ütles kapten Pilv.

    Toetuse väejuhatuse logistikakooli põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni-  ja täiendusõppe korraldamine ning kaitseväe logistikavaldkonna arendamine. Logistikakool loodi tagalapataljoni koosseisu (praegune toetuse väejuhatuse logistikapataljon) 2003. aastal, et arendada Eestis sõjaväelogistikute koolitamist ning 2012. aastast  kuulub kool toetuse väejuhatuse ülema vahetusse alluvusse. Logistikakool asub Ämari lennubaasi territooriumil.

  •  Põlva Mesikäpa spordihoones peetud „Kõikide laste isadepäeval“ said lapsed ja isad näha ning katsuda muuhulgas kaitseväe relvastuses olevat jalaväe lahingumasinat CV9035 ning soomukit XA-188. Samuti said osalejad proovida selga sõdurivarustust ning teha lõbusõitu kaitseväe relvastuses oleva roomikmasinaga Bandwagen.

    Lisaks kaitseväele olid esindatud kaitseliit, Tapal paiknev NATO lahingugrupp, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kiirabi, häirekeskus ja maanteeamet.

    Kahe lapsega üritust külastanud Taavi Hurpi sõnul pakkus üritus lastele piisavalt erinevaid atraktsioone. „Ürituse melu ja õhkkond on väga vinge, lastel on siin palju uudistada,“ ütles Taavi Hurp.

    Isadepäeva puhul astus Mesikäpa spordihoones koos kaitseväe orkestriga üles Lenna, samuti nägi esinemas Põlva Meie Stuudio tantsukooli ja tantsukool JJ-Street tantsijaid ning käsipalliklubi Põlva Serviti tantsutüdrukuid. Päeva lõpetas Karl-Erik Taukar oma bändiga.

    Lapsi lõbustasid Lotte ja Pipi, päeva juhtis Venno Loosaar.

    Viieteistkümnendat korda aset leidnud „Kõikide laste isadepäeva“ korraldavad ja toetavad kaitsevägi, kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, häirekeskus, siseministeerium, maanteeamet, Tallinna loomaaed, Eesti Autorite Ühing ja NATO Eesti lahingugrupp.

     

    Pildigalerii: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58400

  • Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

    NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

    Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

    Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

  • Laskevõistluse võitis viiendas ringis tehtud täpse tabamusega leitnant Margus Lumi Kuperjanovi jalaväepataljoni A kompaniist. „Võistlus läks pingeliselt ega olnud kõige kergem, aga iga lasuga sain paremini teada kuhu kõik lasud lähevad ja viienda lasuga sain täiesti pihta," ütles leitnant Lumi.

    Laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadist 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas ringis. Võitja saab vastavalt traditsioonile täpse lasu eest auhinnaks uue käekella. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülemale kella.

    Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui toonane Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale ning otsustas ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda, et muuhulgas sellega ärgitada tegevväelasi ka oma laskeoskust parandama.

    Pataljoni ülema kell on jäänud terveks vaid 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.

  • „Lastele pakkus palju rõõmu tehnika ja meie valistatud takistusrada, vanematele pigem relvastus ja varustus,“ ütles ürituse eest vastutanud kõrgema sõjakooli esimese õppeaasta maaväe kadett Raido Mägi.
    Kõrgema sõjakooli kadetid näitasid lastele ja nende vanematele kaitseväe relvastust, tehnikat, masinaid ja varustust. Lisaks korraldasid nad lastele takistusraja, mille läbimisel sai iga laps auhinna. Üritusel oli kohal üle 200 lapse koos vanematega. 
    Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

     

Keri üles