Uudised

„Kaitseväe ühendatud õppeasutused on aina enam suundumas avatuse ja sisejulgeolekusse ning riigikaitsesse panustavate asutuste ja nende töötajate kaasamise poole. Uuendatud külalisõppuri definitsioon seda ka võimaldab,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna juhataja Nele Rand.

Lisaks üliõpilastele ja tegevväelastele saavad uuest õppeaastast külalisõppurina õppeaineid võtta ka need, kes töötavad riigikaitset või sisejulgeolekut tagavas asutuses ning kellel on selleks teenistuslik vajadus. Selline õigus on muuhulgas päästeameti või politsei- ja piirivalveameti töötajatel ja juristidel, kellel on teenistuse tõttu vaja läbida näiteks sõjaõiguse aine.

Selleks, et külalisõppuriks saada, tuleb kõrgharidusõppe ainete korral esitada avaldus koos motivatsioonikirjaga KVÜÕA õppeosakonna juhatajale ning kutseõppe ainete korral lahingukooli ülemale. Külalisõppurina saab avalduse esitada kuni 35 ainepunkti ulatuses õppeainete läbimiseks, relvastuse kasutamist ja riigisaladuse loa olemasolu nõudvate õppeainete puhul on vajalik teenistusliku vajaduse ja riigisaladuse loa olemasolu.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsari sõnul on sellised õppepäevad kaplanitele vajalikud, sest see aitab neil paremini mõista kaitseväe üksuste eripärasid ning kaplanite võimalikku rolli nende üksuste tegevuse juures. „Nende kokkusaamiste eesmärgiks on eelkõige kaitseväe üksuste parem tundmaõppimine. Samas on see kaplanitele väga hea võimalus omavahel mõtteid vahetada ning vajalikel teemadel arutleda,“ ütles major Kutsar.

Kaplanite kaitsepühaku Püha Martini päeval korraldatud õppepäev algas kaplanite ühise jumalateenistusega mereväe staabi- ja toetuslaeva Wambola pardal. Seejärel tutvuti Miinisadamas Eesti mereväe laevade ja mereväe tegevusega ning kuulati Ukraina kaplan Kostiantyn Kholodovi ettekannet Ukraina sõdurite vangistusest ja selle järelmõjust. Õppepäev lõppes kaitseväe peakaplani ettekande ja aruteluga kaplani rolli ja tegevuse üle kaitseväelase vangilangemisel.

Õppepäevast võtsid lisaks tegevväelastele osa ka reservväelased ja vaimulikud väljastpoolt jõustruktuure.

Kaplanite õppepäevi korraldatakse kord aastas, kui külastatakse mõnda kaitseväe üksust ning arutletakse kaplaniteenistust puudutavatel teemadel.

Kaplaniteenistus on kaitseväge toetav institutsioon, mille põhiülesandeks on teenida kõiki kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja nende pereliikmeid sõltumata nende religioossest kuuluvusest või mittekuuluvusest.

Külastuse vältel peetakse merevägede vahelisi staabikõnelusi ning kohtutakse Rootsi saatkonna esindajatega.

"Ootused Eesti mereväega peetavate staabikohtumiste ning koostöö parendamise arutelude osas on kõrged," ütles Rootsi 4. flotilli ülem mereväekapten Fredrik Palmquist. "Käsitleme kohtumistel koolitusalaseid, visiite hõlmavaid ning ühiselt õppustel osalemisega seonduvad teemasid."

Tallinna külastavate sõjalaevade koosseisu kuuluvad Rootsi mereväe miinijahtijad HMS Koster, HMS Kullen ja HMS Ven ning staabi- ja toetuslaev HMS Trossö.

Nädalavahetusel täiendavad üksuse laevad oma varusid taas merele minekuks, samuti antakse meeskonnaliikmetele võimalus mõnepäevaseks puhkuseks ja kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks.

Laupäeval, 11. novembril ajavahemikus 11.00-15.00 saavad kõik huvilised Lennusadamas toimuval avatud laeva üritusel külastada Rootsi Kuningriigi mereväe miinijahtijat Ven ning Eesti mereväe miinijahtijat Admiral Cowan.

Fotod:  http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58397

Koos liitlaste lahingugrupis teenivate Prantsuse kaitseväelastega peetud õppus kulmineerus pataljonitaseme lahinglaskmistega nii valgel kui pimedal ajal.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul suutsid kõik õppusel osalenud üksused tegutseda ühtse tervikuna. „Õppusele oli loodud ka brigaadi raamistik, kus viimane toetas Scoutspataljoni ja liitlasi enda kaudtule- ja õhuvahenditega. Nii saime võimalikult hästi kasutada ühendrelvaliikide mõju, mis tuleb eriti hästi esile just lahinglaskmistel,“ ütles kolonel Palm.

Õppuse esimeses faasis harjutasid Scoutspataljoni kaitseväelased koos pataljonile allutatud Prantsuse kompaniiga tegutsemist rühma ja kompanii koosseisus, lahingmoonaga laskeharjutustel kasutati nii kerge- ja raskekuulipildujaid kui ka tankitõrjerelvi. Kahel viimasel päeval peeti pataljoni lahinglaskmisi nii valges kui pimedas, et luua reaalsele lahinguolukorrale võimalikult sarnased tingimused.

Lisaks jalaväe lahingumasinatele CV9035 tagasid üksustele tuletoetuse Kaitseliidu vabatahtlikest ja suurtükiväepataljoni tegevväelastest moodustatud haubitsarühm ning õhuväe kopterid ja tulejuhid. Kokku osales õppusel Teraskilp üle tuhande Eesti kaitseväelase ja liitlassõduri.

Homme varahommikul hakkavad õppusel osalevate sõidukite kolonnid liikuma Lätist tagasi Eestisse marsruutidel Adaži – Pärnu – Märjamaa – Kanama rist – Paldiski ja Adaži – Pärnu – Paide – Tapa. Kolonnis liikuvate sõidukite liikumiskiirus on kuni 70 km/h.

Fotod:

Video:

„Osalejaid oli kindralist reameheni,“ ütles ürituse korraldanud õhuväe allohvitseride kogu juhatuse liige ja õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallai. Jooksust võtsid osa ka olümpiavõitja Gerd Kanter ning rattaorienteerumise maailmameister kopteripiloot leitnant Lauri Malsroos ning Võitmatute mängudel osalenud vigastatud veteranid. Organisatsioonidest olid esindatud nii kaitsevägi, Kaitseliit, kaitseministeerium, naiskodukaitse, riigi kaitseinvesteeringute keskus kui teised Terasliblika jooksu toetajad.

Esimene Terasliblika jooks korraldati 2015. aastal, eelmisel korral koguti vigastatud veteranide toetuseks üle 1300 euro.

Heategevusjooksu toetasid lisaks osalejatele ja ürituse korraldanud õhuväe allohvitseride kogule ka Teater NO99, Tallinna Linnateater, Teater Vanemuine, Kino Sõprus, Tallinna Teletorn, Kaevandusmuuseum, Maanteemuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Piletilevi, Tervise Paradiis ja AS Mefo. Teist korda toetavad üritust Crossfit I&M, Triobet kardikeskus, Saku õlletehas ja Selver. Kolmandat korda panevad jooksule õla alla Padise mõis, Niitvälja golf, Sportland, spordiklubi Sparta, Kuulsaal, Lennusadam, Estravel ja Rõõmu kaubamaja.

Pildigalerii:

Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõikidele OSCE liikmesriikidele.

Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on sel aastal inspekteerinud Valgevene relvajõude ning osalenud vaatlejatena õppusel Zapad, samuti on eestlased osa võtnud teiste NATO riikide juhitud inspektsioonidest.

Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid sooritada kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite, inspekteerides 18 000 ruutkilomeetri suurust maa-ala.

Viini dokumendi raames võimaldavad Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni liikmesriigid üksteisele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning lubavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni (OSCE) kuulub 57 riiki Euroopast, Kesk-Aasiast ja Põhja-Ameerikast.

Isadepäeva puhul saab näha kaitseväe, Kaitseliidu ja meie liitlaste rasketehnikat ning relvi – külalised saavad muuhulgas tutvuda kaitseväe soomustransportööriga Sisu XA-188 ja jalaväe lahingumasinaga CV9035. Politsei- ja piirivalveamet toob üritusele sõidukid ja politseikoerad.  

Lisaks päästeametile, kiirabile ja häirekeskusele on esindatud ka maanteeamet.

Isadepäeva puhul astub Mesikäpa spordihoones koos kaitseväe orkestriga üles Lenna, samuti näeb esinemas Põlva Meie Stuudio tantsukooli ja tantsukool JJ-Street tantsijaid ning käsipalliklubi Põlva Serviti tantsutüdrukuid. Päeva lõpetab Karl-Erik Taukar oma bändiga. End maskeerima õpetab Kaitseliit.

Lapsi lõbustavad Lotte ja Pipi, õues on põgenemistuba ja tehnikanäitus. Päeva juhib Venno Loosaar.

Üritus on tasuta, lastele ja lapsevanematele mõeldud tegevusi jätkub kella kaheni. Kaitsevägi ootab kõiki isadepäeva tähistama!

Malesimultaaniga sooviti tõsta malekunsti pataljonis au sisse ning pakkuda soovijatele võimalus sõbralikus ja pingevabas keskkonnas oma oskusi tipptasemel maletaja vastu võrrelda.

"Idee simultaani korraldamiseks tuli suvel pärast Balti sõjaväespordi mängudel Eesti kaitseväe esindamist.

Pataljoniülem avaldas soovi selline üritus ette võtta ja toetas igati selle korraldamist ning tema abiga otsustasime selle ära teha," ütles nooremseersant Abozenko.

Ise samuti simultaanist osa võtnud pataljoniülem kolonelleitnant Argo Reidla rõhutas enne ürituse algust male kui strateegilist mõtlemist arendava mängu seotust sõjakunstiga ning avaldas lootust, et simultaanist saab pataljonis traditsioon. "Mängija peab jälgima olukorda, seda analüüsima, tegema otsuse ning selle ellu viima, suurema eesmärgiga suruda vastasele peale oma tahe ning sundida ta alistuma. Ehk tegelikult on malemängul samad põhimõtted lahinguväljal tegutsemisega," ütles kolonelleitnant Reidla.

Esimest korda korraldatud logistikapataljoni malesimultaan lõppes nooremseersant Abozenkole 23 võidu ja ühe kaotusega. Ainsana suutis simultaani andjat võita kaasajateenija reamees Jürgen-Heinrich Hints.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.

Fotod:

Video:

Muuhulgas olid kõne all Euroopa Liidu globaalstrateegia rakendamiskava elluviimine, Euroopa Liidu sõjalised- ning väljaõppemissioonid ja koostöö NATO-ga. 

Kindral Terrase sõnul on oluline, et Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistumise raames suutnud väga olulisel määral edasi viia liikmesriikide vahelise alalise ja struktureeritud kaitsekoostöö initsiatiivi, mille eesmärgiks on paremini toimiv ja efektiivsem Euroopa kaitse.

„Euroopa Liidu eesistujana oleme pingutanud, et anda hoogu mitmetele olulistele kaitsealastele ettevõtmistele. Loodame, et enne aasta lõppu saame riigipeadelt ja valitsusjuhtidelt toetava otsuse, et kaitsekoostööd Euroopa Liidu riikide vahel veelgi tihendada,“ ütles kindral Terras.

Kaitseväe juhataja hinnangul on jätkuvalt oluline püüelda Euroopa Liidu ja NATO vahelises koostöös selge ning dubleerimist välistava toimimismudeli poole. Euroopa Liidu kaitseplaneerimine peab lähtuma NATO standarditest. 

Euroopa Liidu kaitsevägede juhatajad said ka ülevaate sõjalistest missioonidest Vahemerel, Aafrika looderannikul,  Malis, Somaalias ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Sõjaline komitee valis kinnisel istungil oma järgmiseks esimeheks Itaalia kaitseväe juhataja kindral Claudio Graziano, kes asub sõjalist komiteed juhtima 2018. aasta novembris.

Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Sõjalist komiteed juhib 2015. aasta novembrist Kreeka kindral Mikhail Kostarakos.

"Kursusel osalejad harjutavad olukordadeks, kui toimub suurõnnetus ja kuidas seda meditsiini poole pealt kõige paremini lahendada. Toome igale kursusele sisse ka pääste- või politseiteenistuse töötajaid, et eri teenistused oskaksid suurõnnetuse korral koostööd teha," ütles Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.

Kolme päeva jooksul osalevad kursuslased loengutes ja praktikumides, kus lahendatakse näiteks kaartide peal simuleeritud situatsioone, kus tuleb kasutada olemasolevat infrastruktuuri, juurdepääsuteid ja teenistusi, mida oleks vaja kaasata.

Pärast käimasolevat kolmandat järjestikust rahvusvahelist kursust saab KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskus endale litsentsi kursust ise läbi viia.

Kursusel osalevad eelkõige sõjaväelised meedikud ja kaitseväelased, aga ka üks päästeteenistuse töötaja ja kaks taktikut Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja Suurbritanniast.