Uudised
-
Tapal alustasid teenistust kuningliku Walesi rügemendi kaitseväelased
“Teil on olemas kõik, mis õigel sõduril olema peab – hea väljaõpe, varustus ning tahe. Soovin teie uue emaüksuse poolt teile head sõduriõnne. Nii teile, kes te tulite, kui ka teile, kes te lähete,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.
Kuningliku Walesi rügemendi kodubaas asub Ühendkuningriigis Tidworthis, rügemendi 1. pataljon vahetab välja enam kui 800 aprillis Eestisse saabunud 5. jalaväepataljoni the Rifles kaitseväelast.
-
Briti hävitajad harjutavad Eestis koostööd NATO lahingugrupiga
„Algava õppuse peamiseks eesmärgiks on lennuüksuse koostöö harjutamine NATO eFP maaväe üksustega,“ ütles õhuväe ülema ülesandeid täitev õhuväe staabi ülem kolonel Riivo Valge. Maaväe poolt osaleb õppusel Tapal paiknev NATO pataljoni lahingugrupp.
Olulist rolli kahe väeliigi integreerimisel etendavad õhutulejuhid, kes juhivad eesliinilt lahingulennukite rünnakuid vastase pihta. Lisaks Eesti ja Briti tulejuhtidele on algaval õppusel planeeritud osalema ka Läti ja Sloveenia tulejuhid.
„Neli Typhoon hävitajat loovad liitlaste tulejuhtidele hindamatu võimaluse harjutada õhu- ja maavägede koostööd siin Eestis. Teisalt saavad Briti piloodid harjutada tegutsemist neile harjumatus ja väljakutset pakkuvas keskkonnas,“ ütles Eestis paikneva NATO lahingugrupi ülem kolonel Giles Harris.
Kolonel Valge sõnul on õppuse teiseks oluliseks eesmärgiks on harjutada lennuüksuse kiiret siirmist ühest Euroopa otsast teise, saabunud üksuse vastuvõtmist lennubaasis ning lennutegevuse kontrolli Eesti õhuväe õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse poolt.
Eurofighter Typhoon on üks maailma moodsamaid lahingulennukeid. See on kahe mootoriga mitmefunktsiooniline hävitaja, mis tähendab, et võib täita hävitaja, ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid.
Õppuse käigus sooritatakse ka madallende Eesti madallennu aladel mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga. -
Teraskilp hindab Scoutspataljoni valmisolekut
Õppuse aktiivne faas kestab 9. novembrini ning kulmineerub pataljoni lahinglaskmistega, kus Scoutspataljoni toetavad kaudtulega 122mm haubitsad, mille meeskonnad on komplekteeritud peaasjalikult Kaitseliidu Harju maleva vabatahtlike baasil. Samuti kasutatakse lahinglaskmistel hiljuti Scoutspataljoni kasutusse saabunud jalaväelahingumasinaid CV9035.
1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul saab õppusel näha, kui professionaalselt suudavad allüksuste ülemad tegutseda ettearvamatutes lahinguolukordades. „Meie riigikaitse üks peamisi märksõnu on koostöö ning ka Teraskilbil sõltub iga ülesande edukas täitmine koostöövalmidusest ja -oskusest kui ka teiste üksuste võimekustega arvestamisest,“ ütles kolonel Palm.
Täna ja homme liiguvad 1. jalaväebrigaadi kolonnid marsruutidel Paldiski - Kanama rist – Märjamaa – Pärnu – Adaži ning Tapa – Paide – Pärnu – Adaži. Kokku võtab õppusest osa ligi 1200 kaitseväelast, kaitseliitlast Eestist, sealhulgas Tapal teenivad Prantsuse sõdurid, aga ka Läti kaitseväelased ning liitlassõdurid Lätis paiknevast NATO lahingugrupist.
Õppus Teraskilp on alates 2005. aastast Scoutspataljoni aastase väljaõppetsükli kulminatsiooniks, mille käigus toimuvad ka kompanii ja pataljonitaseme lahinglaskmised. Scoutspataljoni kasutuses on nii jalaväelahingumasinad CV9035 kui ka soomustransportöörid Sisu XA-188.
-
Sideväelased tähistavad aastapäeva
"Oluline on meeles pidada, et me ei andnud Teises maailmasõjas oma vabariiki ära ilma ühegi lasuta ja oluline on meeles pidada toona langenuid," ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Rene Innos ning pidulikul tseremoonial osalenud kooliõpilastele ütles ta, et nende kätes on Eesti tulevik. "Tehke Eesti vabariik paremaks ja meie saame aidata sellega, et teeme kõik selleks, et see teile võimalik oleks," lisas Innos noortele.
Hommikul rivistusid staabi- ja sidepataljoni riviplatsil pataljoni kaitseväelased, kaitseväe orkester ning Tallinna 21. kooli õpilased ja õpetajad. Ligi 150 inimest liikus rongkäigus Tallinna 21. kooli juurde, et asetada pärjad 1940. aastal peetud Raua tänava lahingu mälestuseks. Tallinna 21. kooli juures pidasid kõne staabi- ja sidepataljoni ülem ja kaplan ning esines kooli laulukoor.
1940. aasta juunipöörde ajal puhkes Raua tänava koolimajas paiknenud sideväelaste ja neilt relvi konfiskeerima tulnud punaarmeelaste vahel lahing, milles langes kaks Eesti sõdurit. Sideväelaste ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe peetud lahing Teises maailmasõjas.
Staabi- ja sidepataljon loodi 21. novembril 1918 ning taasloodi 29. oktoobril 1993. Traditsiooniliselt tähistab pataljon oma taasloomise aastapäeva jalutuskäiguga Tallinna 21. kooli juurde ning loomise aastapäeva erinevate üritustega novembri lõpupoole.
Fotod:
Video:
-
Staabi- ja sidepataljon tähistab aastapäeva piduliku jalutuskäiguga
Hommikul kell kümme rivistuvad staabi- ja sidepataljoni riviplatsil Filtri teel pataljoni kaitseväelased, kaitseväe orkester ning Tallinna 21. kooli õpilased ja õpetajad. Ligi 150 inimest liigub rongkäigus Tallinna 21. kooli juurde, et asetada pärjad 1940. aastal peetud Raua tänava lahingu mälestuseks. Kooli juures peavad kõne staabi- ja sidepataljoni ülem ja kaplan ning esineb kooli laulukoor.
-
Õhuturbe hävitajate piloodid harjutavad Eesti õhuruumis
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.
-
Saksa mereväe miinitõrjeeskaader külastab Tallinna
Enne Tallinna jõudmist viidi Eestis läbi ajalooliste lõhkekehade otsimise, identifitseerimise ning kahjutuks tegemise operatsioon, mille raames lõhati Paldiski lähistel kümme Esimesest maailmasõjast pärinevat lõhkekeha.
"Sel nädalal Eesti territoriaalvetes ajalooliste lõhkekehade otsimine ja kahjutuks tegemine avas meile hea võimaluse Eesti mereväega koostöö tegemiseks. Väärtustame Euroopa Liidu sisest kaitsealast koostööd kõrgelt," ütles miinitõrjeeskaadri ülem kaptenleitnant Martin Schwarz.
Üksuse ülem kaptenleitnant Martin Schwarz kohtub Tallinnas olles Eesti kaitseväe juhtkonnaga ning Saksa saatkonna esindajatega. Nädalavahetusel täiendavad üksuse laevad oma varusid taas merele minekuks, ühtlasi antakse meeskonnaliikmetele võimalus mõnepäevaseks puhkuseks. Järgmisel nädalal suundub üksus tagasi oma kodusadamasse Kieli.
Eesti ning Saksa mereväe vahel on järjepidev miinitõrjealane koostöö. Sel poolaastal teenisid Saksa ja Eesti miinijahtijad koos NATO miinitõrjegrupis.
Fotod:
-
2. jalaväebrigaadi ajateenijad osalevad Lätis õppusel
Õppuse korraldajaks on Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze 3. brigaad, kelle koosseisus hakkab kogu õppuse ajal tegutsema ka Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijates koosnev jalaväerühm.
„2. jalaväebrigaad teeb tihedat koostööd meie naabruses paiknevate Zemessardze 2. ja 3. brigaadiga. Osalemine üksteise õppustel on osa sellest koostööst,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.
Õppusel osalejad harjutavad koostegevust nii rahvusvaheliste kui ka Läti Zemessardze üksustega ning teiste maakaitseüksustega. Õppus keskendub kaitsetegevustele ning eritasanditel juhtimise harjutamisele. Lisaks Eestile on oma üksustega esindatud ka Leedu ja USA.
-
2. jalaväebrigaad viis läbi õppuse Puhang 2017
Õppusest võttis osa üle 120 kaitseväelase ja kaitseliitlase 2. jalaväebrigaadist, 1. jalaväebrigaadist ja Kaitseliidust. Õppusel harjutasid kaitseväelased ja kaitseliitlased üksuste omavahelist koostööd ja tegutsemist Lõuna-Eestis.
„Õppus õnnestus igati ja see on üks sammudest mida tehakse suurõppuse Siil 18 õnnestumise suunas,“ ütles õppuste üldjuht 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.
Kaardiharjutus Puhang 2017 oli ettevalmistav treening kevadiseks suurõppuseks Siil 2018. 2. jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri manööverüksus, mille üksused formeeritakse ajateenistuse käigus väljaõpetatud reservväelaste baasil.
-
Logistikapataljoni ajateenijad harjutasid Paides linnalahingut
Ajateenijad harjutasid Paide vana piimakombinaadi territooriumil hoonete hõivamist ja vastastest puhastamist ning üksuste juhtimist linnalahingu tingimustes. Väljaõppele reaalsuse lisamiseks toimusid harjutused nii paukpadrunitega kui airsoft relvadega. Lisaks viidi läbi jalgsipatrulle Paide linnatänavatel.
"See välilaager siin Paides on siiamaani minu jaoks nooremallohvitseride kursuse kõige põnevam osa, kuna seni on väljaõppelaagrid olnud põhiliselt metsas, aga hoonetes tegutsemine on hoopis midagi muud. Kui lisada siia veel paukmoona kasutamine, siis on adrenaliin üleval ja olukord tundub kohe palju reaalsem," ütles harjutusel osalev reamees Ragner Tallermaa.
Logistikapataljoni õppus Paides algas teisipäeval ning lõppeb täna. Kokku osales väliharjutusel ligi 40 ajateenijat.
Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.
Fotod: