Uudised

8. augustil sõitis Armand Mäekallas jalgrattaga Kuressaares, kui temast möödus ohtlikult liikuv auto, mis kaldus korduvalt vastassuunda ja oleks peaaegu avarii põhjustanud. Kui auto jäi ühe kortermaja juures seisma, sõitis Armand auto kõrvale ja nägi, et selle juht, vanem mees, on roolile vajunud. Armand helistas häirekeskusse ja kutsus kiirabi. Hiljem selgus, et mees oli alkoholijoobes.

Kodanikujulguse aumärgi pälvis sel aastal 28 julget kodanikku. Aumärke annab justiitsminister välja alates 2004. aastast, aumärgiga väärtustab riik kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada teiste inimeste turvatunnet.

„Kuna tegeleme esmakordselt nii suure hulga õppuritega korraga, saab see olema meie instruktorite jaoks kahtlemata omamoodi väljakutseks,“ ütles meditsiini väljaõppekeskuse ülema ülesandeid täitev leitnant Jaana Ukkur, kelle sõnul ei tehta osalejate suurest arvust hoolimata kvaliteedis mingisuguseid järeleandmisi. „Kursuslased saavad siit kaasa teadmised ja oskused, mis on edasises teenistuses ja hiljem tsiviilelus abiks nii neile endale kui teistele.“

Kursusel osalejad õpivad järgneva paari kuu jooksul esmaabivõtteid, rühmaparameediku kvalifikatsioonile vastava meditsiinitehnika, instrumentide ja medikamentide kasutamist, välihügieeni ja muid erinevaid sõjaväemeditsiini oskusi. Väljaõppes keskendutakse suuresti just praktiliste oskuste lihvimisele – näiteks on õppurite väljaõppe üheks osaks kiirabibrigaadide töös osalemine. Kursusel õppivad parameedikud osalevad ka järgmise aasta mais peetaval kaitseväe suurimal õppusel Siil 2018.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses ka kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal kaitseväe missiooniüksuste meditsiinikursused.

„Lahingmoona hävitamist tuleb kursusel osalejatel ette päris tihti – igal aastal leitakse üle tuhande maailmasõdadest meie maa sisse jäänud lõhkemata moona, mis valel käitlemisel võib vanusest hoolimata olla väga ohtlik,“ ütles pioneeripataljoni väljaõppeosakonnas teeniv nooremleitnant Aso Licht. Lichti sõnul korraldatakse konventsionaalse lahingmoona hävitamise täiendkursust korra aastas, sest päevast-päeva ohtlike ainetega tegelevate inimeste oskused ja ohutaju vajavad pidevat värskendamist.

Seoses täiendkoolituse raames toimuvad teisipäeval, kolmapäeval ning neljapäeval ajavahemikul 9.00-16.00 lõhkamistööd.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Eestis meeskond koosneb ajateenijatest, kaitseväelastest ja kaitseliitlastest reamehest kindralini. Koduvõistkonna ridadesse kuulvad turniiril ka Eestis teenivad Rootsi, Kanada ja USA kaitseväelased.
Eesti võistkonna auastmelt kõrgeim meeskonnaliige on brigaadikindral Artur Tiganik.

Kanadat esindavad turniiril Lätis paikneva NATO lahingugrupi Kanada kaitseväelased. Soome meeskonda kuuluvad peamiselt Soome mereväelased. Lätit esindab Läti kaitsejõudude võistkond.

Turniir algab reedel, 17. novembril kell 10:30, kui esimeses kohtumises mängivad omavahel Eesti ja Soome kaitsejõudude esindused. Sellele järgneb kell 11:40 algav Läti-Kanada mäng. Esimese kahe mängu kaotajad kohtuvad omavahel kell 13:00 algavas pronksimängus ning võitjad kell 14:00 algavas finaalis.

Turniiri korraldab Kaitsejõudude hokiklubi kaitseväe toetusel. Turniiri parimate mängijate ja võistkondade meened paneb välja Kaitsejõudude hokiklubi toetaja Bristol Trust OÜ. Turniiri eesmärgiks on kaitseväelaste liitlas- ja partnersuhete tugevdamine.

KAITSEVÄGEDE JÄÄHOKITURNIIR 2017
Aeg: reede, 17. november 2017 kell 10:30-15:00
Koht: Tondiraba jäähall, Tallinn, Varraku 14
Osalejad: Eesti - Kanada - Soome - Läti
Ajakava
10:40-11:30 Eesti-Soome
11:40-12:30 Läti-Kanada
13:00-13:50 Pronksimäng
14:00-14:50 Finaalmäng

 „Autojuhi kohustuste hulka ei kuulu kindlasti ainult rooli keeramine, vaid tal on vastutus ka enda masinal veetava kauba ohutuse tagamise juures,“ ütles ajateenijatele veoseohutust õpetanud veebel Siim Vahi. Vahi sõnul saavad kõik logistikapataljoni autojuhid teenistuse jooksul korraliku koolituse ja praktika, kuidas veost masinale paigutada ning ohutult kinnitada.

Lisaks autojuhtidele õpivad ja praktiseerivad Ämaris ka logistikapataljoni tagalarühma remondigrupi ajateenijad. Suuresti praktilise väljundiga teenistuse jooksul abistavad ajateenijad tegevväelasi ja töötajaid alates lihtsamast sõidukite hooldusest lõpetades remondi ja tehnoülevaatusega.

„Tsiviilelus olen samuti õppinud automehaanikuks, nii et eelnevad kogemused on abiks olnud. Samas olen ka teenistuse jooksul palju uut õppinud ning on olnud väga huvitav,“ ütles remondigrupi ajateenija reamees Andres Lehesalu.

Logistikapataljoni autojuhtide kursus lõpeb detsembri keskpaigas, misjärel liiguvad kursuse lõpetanud erinevate allüksuste koosseisu. Jaanuarikutsega ajateenistusse saabunud ja praegu remondigruppi kuuluva nelja ajateenija teenistus lõpeb samuti detsembris.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.

Õppusel osalesid Eesti, Briti, Läti ja Sloveenia tulejuhid, kes harjutasid koos nelja Briti kuningliku õhuväe Eurofighter Typhoon hävitajaga, mis saabusid Ämari lennubaasi teisipäeval. Õhutulejuht on maaväe üksuse juures tegutsev kaitseväelane, kellel on otseühendus piloodiga ning kes tellib ja koordineerib lennuvahendi tuld maismaa sihtmärkide pihta.

„Piloodi ja õhutulejuhi koostöö põhineb peamiselt usaldusel, mis tuleb tihtipeale pingelises olukorras saavutada väga kiiresti kellegagi, keda sa pole kunagi varem kohanud,“ ütles Eurofighteri piloot kolonelleitnant Lewis Cunningham.

Õhuväe ülema ülesandeid täitva õhuväe staabi ülema kolonel Riivo Valge sõnul oli õppuse teiseks oluliseks eesmärgiks harjutada lennuüksuse kiiret siirmist ühest Euroopa otsast teise, saabunud üksuse vastuvõtmist lennubaasis ning lennutegevuse kontrolli Eesti õhuväe õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse poolt.

Eurofighter Typhoon on üks maailma moodsamaid lahingulennukeid. See on kahe mootoriga mitmefunktsiooniline hävitaja, mis tähendab, et võib täita hävitaja, ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58386
Video: https://www.youtube.com/watch?v=bMypY81jH5I

2. mail algavat ja kaks nädalat kestvat õppust peetakse kogu Eesti territooriumil, kuid õppuse põhitegevus leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Kokku osaleb õppusel enam kui 13000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlas- ning partnerriikide sõdurit 13 riigist. Õppusel hinnatakse nii kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kui ka harjutatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksuste lahinguülesannete täitmist ja koostööd.  

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul harjutab 2018. aasta Siilil suur osa reservväelasi ja vabatahtlikke sel korral maakaitsega seotud ülesandeid. „Maakaitse on turvavaip, mille sitkusest ja võitlusvõimest sõltub meie kaitsevõime,“ ütles kindral Riho Terras. „Ootame õppusele kõiki kutse saanuid ja ka vabatahtlikke, et taas tunnetada seda üksmeelt ja tahet, mis seob meid ühte, kui kriisi korral on vaja anda endast parim, et kaitsta oma kodu.“

Õppus on jagatud kolme etappi: 4. maini kestva etapi jooksul saavutavad õppusel osalevad üksused lahinguvalmiduse, 5.-7. maini harjutavad 1. ja 2. jalaväebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja liitlastega. Samuti viiakse sel perioodil läbi miinipildujate ja tankitõrjesüsteemide lahinglaskmised.

Õppuse kolmas ehk õppelahingute etapp kestab 8. maist 12. maini, mil 2. jalaväebrigaad koos Saksa, Soome, Läti, Leedu ja USA üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu.

Eelmist suurõppust Siil peeti 2015. aasta mai esimeses pooles, mil kaitseväe seni suurimast õppusest võttis osa üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel oli kõige olulisem osa just reservväelastel, kes moodustasid osalejatest üle poole. 2015. aasta õppuse eesmärk oli kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist, lisaks harjutati 1. jalaväebrigaadi lahingutegevust ja taktitalise ning operatiivtasandi juhtimist.

Meeldetuletuseks, et järgmisel aastal tuleb taas suurõppus Siil, on täna õhtul Tallinnas Maakri 19 kõrghoonele kuvatud õppuse logo. Järgmisel korral ilmub Siili logo taas nähtavale õppuse eelõhtul.

Fotod:

„See on meile hea võimalus harjutada koos Soome kaitseväelastega, kellega varsti üheskoos Liibanonis teenistust alustame. Saame üksteiselt õppida ja parima üle võtta,“ ütles Eesti kontingendi Estcon-7 ülem kapten Margus Mikk.

Pori brigaadis paikneva rahuvalveoperatsioonide õppekeskuses harjutati Soome instruktorite käe all patrullide läbiviimist, massirahutuste ohjamist, staabitööd ja muid rahuvalvemissioonile siirdumiseks vajalikke oskusi. Lisaks tutvuti rahuvalvemissioonipiirkonna kultuuriliste ja poliitiliste eripäradega ning Iiri-Soome pataljonis kasutusel oleva varustuse, relvastuse ja sõidukitega.

„Meie jaoks on kõige olulisemad õppetunnid seotud Liibanonis teeninud instruktorite kogemusega. Saame neilt õppida, kuidas on kohalikud olud tegelikult,“ ütles kontingenti kuuluva jalaväerühma Estpla-24 ülem nooremleitnant Erkki Tuul. Kahenädalane kursus Soomes on rühmale viimaseks etapiks mitme kuu pikkusest missioonieelsest väljaõppest.

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissiooni UNIFIL raames Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent Estcon-7 koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks on jalaväerühm Estpla-24, mis on moodustatud 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii baasil. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast.

Eesti üksuse ülesandeks ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd Liibanoni relvajõududega.

Eisma sadamas alanud rännaku käigus läbisid ajateenijad kokku seitse kontrollpunkti, sealhulgas tuli tulevastel nooremallohvitseridel läbida osa maad paadiga, teha meredessant, ületada jõgi ja õppemiiniväli ning tõrjuda imiteeritud vastase rünnak.

„Sõdurid läksid väga hea tempoga, ning ka need, keda vastane proovis rajalt kõrvale juhtida, tulid finišisse,“ ütles suurtükiväepataljoni staabi- ja tagalapatarei ülem leitnant Sten Valdaru, kelle sõnul oli rännaku üks eesmärkidest anda tulevastele nooremallohvitseridele võimalus tõestada end visa, tasakaaluka ja kompetentse jaoülemana. „Liikumine pimedas, metsas ja soos, kus ainukeseks valgusallikaks on kuu ning igal pool võib varitseda vastane, õpetas neile ka seda, et nad suudavad teha palju rohkem kui nad ise arvavad.“

Viienädalane nooremallohvitseride baaskursus lõpeb reedel, seejärel algab nooremallohvitseride erialakursus.

Video:

Fotod: