Uudised

"Pean mereteede turvalisena hoidmist väga tähtsaks. Enne mereväkke tulekut olin Lahemaal vabatahtlik merepäästja. Ka minu isa ja vend olid mereväes ajateenistuses," ütles sõjalaeval Sakala relvastusmadrusena teeniv madrus Joonas Roots.

Miinijahtija Sakalal teenivad seitse ajateenijat osalesid NATO üksuse kooseisus erinevatel operatsioonidel ja õppustel, millest suurim oli ligi 5000 osaleja ja 55 laevaga Rootsi ja Taani vetes peetud suurõppus Northern Coasts 2017.

NATO 1. alaline miinitõrjegrupp on üks neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast üksusest. Miinitõrjealase kompetentsiga rahvusvahelise grupi tegevusse panustab Eesti merevägi igal poolaastal ühe sõjalaevaga.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett, teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Mereväe sõjalaevastikku kuulub kolm Sandown-klassi miinijahtijat Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev Wambola.

Fotod:

"Sakala edukal kolmekuulisel panusel NATO miinitõrjegrupis on olnud märkimisväärne panus Eesti mereväe jaoks hästi läinud aastale," ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska Miinisadamas peetud tseremoonial oma pöördumises laevaperele.

26. juulil NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga liitunud Sakala panustas eskaadrisse miinitõrjevõimekuse ja -kompetentsiga. Ühtlasi harjutati üksusena kollektiivkaitset merel nii õhu- kui ka pealvee ohu tingimustes.

Üksuse koosseisus identifitseeris miinijahtija Sakala meeskond allveerobotiga kokku 257 veealust ajaloolise lõhkekeha sarnast objekti, millest 21 olid miiniankrud, 2 ankurmiinid M08-391, 1 torpeedo TR-45 ja 1 õppemiin. Ajaloolised lõhkekehad demineeriti Sakalal opereerinud Eesti mereväe miinituukrite poolt.

Alates 29. juunist juhib NATO 1. alalist miinitõrjegruppi Läti mereväelane kaptenmajor Gvido Laudups, kes võttis grupiülema ülesanded üle Eesti mereväeohvitserilt kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaalt.

Sakala komandöri kaptenmajor Babenko sõnul oli lätlasest grupiülem kaptenmajor Laudups alati positiivne ja eesmärgile orienteeritud. "Professionaalne ja sõbralik õhkkond tagas hea koostöö terves miinitõrjegrupis," ütles kaptenmajor Babenko.

Lisaks tegevteenistujatest mereväelastele teenisid NATO üksusesse kuulumise vältel laeval kokku seitse ajateenijat.

Eesti merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud üle kümne aasta, panustades igal poolaastal grupi koosseisu erineva sõjalaevaga. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib lühikese etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.

Kursuse koordinaator sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse õde-instruktor nooremveebel Riho Runneli sõnul räägitakse kursuslastele esimestel päevadel taktikalise esmaabi faasidest, mille hulka kuuluvad muuhulgas tule all abi andmine ja kannatanu evakueerimine. „Lisaks mängime matkekeskuses läbi stsenaariume, kuidas anda patsiendile abi tule all ja mida teha siis, kui oleme patsiendi varjesse saanud,“ ütles nooremveebel Runnel.

Kursuse raames saavad kursuslased teadmised ja oskused lahingkannatanu abistamiseks nii sõjaolukorras kui rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Kursusel õpetavad kaitseväe meedikuid ka instruktorid Prantsusmaalt, Šveitsist, Hispaaniast ja Saksamaalt.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on viia läbi kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Kõrgemat sõjakooli külastanud Viktoria Sumerkina jäi päevaga väga rahule. „Nägime muuseumis igasuguseid vorme ja relvi, kõige rohkem meeldisidki mulle relvad ja kaitseväelase varustus,“ ütles Sumerkina, kes enda sõnul ilmselt ka sõjakooli kandideerib.

Selle õppeaasta esimesel avatud uste päeval tutvustasid sõjakooli kadetid huvilistele sõjakooli olmetingimusi, kaitseväelase relvastust ja varustust. Lisaks said huvilised infot sisseastumistingimuste ja sõjakoolis õppimise kohta.

Järgmine kõrgema sõjakooli lahtiste uste päev on 17. novembril 2017, kuhu on oodatud registreerima üksikkülastajad, sest gruppide arv on juba täis. Huvilistel on vajalik end registreerida aadressil: .

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58369

„Seminari peamine eesmärk oli kokku kutsuda Euroopa sõjakoolide ülemad ja arutada, kuidas muuta kadettide rahvusvahelist üliõpilasvahetust praktilisemaks ja viia läbi ühiseid kursusi, mis suurendaks Euroopa sõjakoolide koostööd,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts.

Seminari avasid sõnavõttudega KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts ja Euroopa Liidu sõjakoolide rahvusvahelistumise rakendustöögrupi (sõjalise Erasmuse) esimees kolonel Harald Gell.

Iga-aastast Euroopa sõjakoolide ülemate seminari viib läbi Euroopa Liidu eesistuja riik, milleks on sel aastal Eesti. Kahepäevasel seminaril osalevad sõjakoolide ülemad Eestist, Austriast, Bulgaariast, Tšehhist, Soomest, Prantsusmaalt, Kreekast, Saksamaalt, Itaaliast, Lätist, Leedust, Poolast, Portugalist, Rumeeniast, Hispaaniast, Rootsist ja Suurbritanniast.

Järgmine Euroopa sõjakoolide ülemate seminar toimub 2018. aastal Austrias.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58366

„Laskmistulemuste kohta on vara tagasiside anda, kuna ajateenijad tulistasid täna esimest korda teenistusrelvast. Tänane oli aga hea kogemus lahingukooli õppuritele, kellest paljud pole varem ajateenijatele tunde andnud,“ ütles laskeõppe aine vastutav läbiviija kapten Tarvo Planken.

Kapten Plankeni sõnul on laskeõppe kasu mõlemapoolne: lahingukooli õppurid saavad praktiseerida laskmise õpetamist ja Kuperjanovi jalaväepataljon saab seeläbi lahingukoolilt abi väljaõppe läbiviimisel.

Lahingukooli õppurid viivad kolme nädala jooksul laske- ja lõhkamise õpeaine raames läbi laskmisi ligi 400 ajateenijale.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58364

UNIFIL missiooni ülem kindralmajor Michael Beary väljendas isiklikku tänu kõigile Eesti, Soome ja Iiri rahuvalvajatele nende pühendunud teenistuse eest ja rõhutas, et iga sõdur annab panuse Lõuna-Liibanonis rahu säilitamisel.

„See medal sümboliseerib üheaegselt individuaalset ja kollektiivset panust rahu ning stabiilsuse säilitamisel UNIFIL missiooni operatsioonialas Lõuna-Liibanonis. Olge uhked, et olete aidanud paremaks muuta Liibanoni elanike elusid ja esindanud oma riiki rahu teenimisel,“ ütles kindralmajor Beary.

Eesti alustas välisoperatsioonidel osalemist 20 aastat tagasi ÜRO rahuvalvemissioonidega Horvaatias ja Liibanonis. Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne Liibanonis on hoida ära osapoolte vaheline olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Liibanonis teenib ÜRO rahuvalvemissioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab Scoutspataljoni B-kompanii baasil loodud Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv 33 liikmeline jalaväerühm Estpla-23, kelle peamine ülesanne on viia läbi patrulle Lõuna-Liibanonis ja mehitada vaatlusposte Liibanoni ja Iisraeli eraldusjoonel. Lisaks teenivad Liibanonis UNIFIL koosseisus staabiohvitserid ja allohvitser ning ühe staabiohvitseriga panustatakse ka UNTSO vaatlusmissioonile.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58362

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Peamiselt infokogumise eesmärgil kasutatavate droonide tootmisele keskendunud ettevõtte Threod Systems tegevjuht Villiko Nurmoja andis kaitseväe juhatajale ülevaate firma toodetest ja arenguplaanidest.

„Taevas lendavad „silmad“ annavad täpse olukorrapildi. See loob hea võimaluse avastada vastane kaugelt ja teda efektiivsemalt mõjutada, millega hoitakse kokku nii moona kui välditakse liigseid kaasnevaid kahjustusi,“ ütles kindral Terras, kelle sõnul on kaitsevägi otsustanud ennast mehitamata õhusõidukite kasutamise valdkonnas jõuliselt täiustada.

Kindral Terrase sõnul oli tal hea meel kogeda, et paari aastaga on Threod Systems jõudnud kasvu faasi ning maailma väga konkurentsitihedal droonitootjate turul leidnud oma toodetele kindla koha, omades mitmeid konkurentsieelised suurte ja tuntud tootjate ees.

„Samas, näinud ettevõtte ja kaitseväe koostöös valminud Kevadtormi õppuse videot, tuleb ka meie enda üksustel olla valmis oma tehnikat ja inimesi palju oskuslikumalt varjata vastase vaatlusseadmete eest,“ lisas kindral Terras.

Threod Systems on Eesti tehnoloogia ettevõte, mis tegutseb kaitse- ja julgeolekusektoris. Ettevõte arendab ja toodab mehitamata lennuvahendeid ning nende alamsüsteeme, mis on mõeldud informatsiooni kogumiseks ja juhtide otsustusprotsesside toetamiseks. Threod Systems on Eesti kaitsetööstuse liidu liige.