Uudised

„Vee kohal lennates peavad piloodid olema valmis hädaolukorras laskuma merepinnale või mõnele teisele veekogule,“ ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus, kelle sõnul on piloodid suvisel õppusel Baltic Bikini juba harjutanud vee alla vajunud kopterist väljumist ning pinnale tõusmist. Robinson R-44 kopterit on aga võimalik varustada ka ujukitega, mis võimaldavad maanduda nii siseveekogudel kui ka merel.

Eesti õhuväe kopterite esmane ülesanne on nii õhuväe kui ka teiste väeliikide väljaõppe toetamine. Lisaks sellele sooritatakse luure-, otsingu-, side-, patrull-, transpordi-, meditsiinilise evakuatsiooni ja VIP-lende. Õhuväe koptereid on korduvalt kasutatud ametiabi raames, abistades politseid liiklusjärelvalves, konvoide eskortimisel ja kadunud inimeste otsingutel. Samuti on õhuvägi aidanud päästeametit metsa- ja maastikupõlengute kustutamisel.

Fotod:

Teose esitamise tähtaeg on 15. detsember 2017, lõppvalikusse pääsenud marsid ja nende autorid avalikustatakse 20. detsembril 2017. Konkursi tulemused ja žürii otsus kuulutatakse välja 2. veebruaril 2018 toimuval Tartu Rahu 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel. Võiduteosed kõlavad esmaettekandes vabariigi 100. aastapäeva paraadil 24. veebruaril 2018.

Kolme parimat premeeritakse rahalise auhinnaga: esikoht saab 4000, teine koht 2000 ja kolmas 1000 eurot. Teoste hindamiseks on moodustatud 8-liikmeline rahvusvaheline žürii, mille esimees on Rene Eespere. Žüriisse kuuluvad muuhulgas ka kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan.

Marss peab olema arranžeeritud puhkpilliorkestri koosseisule ning esitatud täiskomplektina marsi partituur ja orkestrihääled, teose maksimaalne pikkus on kuni 4 minutit.

Konkursil osalemiseks tuleb marsi noodid saata e-posti teel hiljemalt 15. detsembriks 2017 aadressile . Marss ei tohi olla avalikustatud või avalikult esitatud enne 20. detsembrit 2017.

Lisainfo: kolonelleitnant Peeter Saan, 5109373,  .

"Kontrollime kutsutute koostöövalmidust tegevteenistuses olevate laeva- ja miinituukritega," ütles mereväe laevastiku tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe. "Vaatame üle sukeldumise põhitõed ja anname ülevaate mereväe tuukrite kasutuses olevast tehnikast," lisas ta.

Reservõppekogunemisel tuletatakse meelde sukeldumise eeskirja, allvee meditsiini, veealuseid otsingumeetodeid ning esemete ohutut veest välja toomist. Lisaks tutvustatakse kasutatavate allveerobotite erinevaid rakendusmeetodeid. Valdav osa reservõppekogunemisega seotud harjutustest viiakse läbi Miinisadamas ja Tallinna lahel, täiendavalt viiakse sukeldumisi läbi Naissaare lähistel.

Õppekogunemise nimetus Alpha tuleneb rahvusvahelises signalisatsioonis kasutatavast samanimelisest koodnimetusest ja lipust. Alpha lippu kasutades antakse teada vees olevast tuukrist ning palutakse signaali saajal mööduda ohutult distantsilt ning vähendatud kiirusel.

Mereväe tuukrite peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Spetsiaalse varustusega lahendatakse tööülesandeid kuni 55 meetri sügavuses vees. Veealuste objektide avastamist hõlbustavad mereväe tuukrite kasutuses olevad käsisonarid ning mehitamata sensorkandjate süsteemid REMUS 100.

Fotod: 

„Tänavu on taas Zapadi aasta, mis tähendab, et jälgime veelgi pingsamalt piiri taga toimuvat,“ ütles kindral Terras. Kuigi otsese sõjalise rünnaku oht Balti riikidele ja Poolale on madal, tuleb koos liitlastega olla ühtviisi valvsad ja valmis ohupildi muutumisel kiiresti reageerima.

„Olge ohvitserid, olge eeskujud ja võtke Eesti riigi kaitsmist südamega, siis on meie riik ja rahvas kaitstud,“ lisas kindral Terras ning soovis kadettidele alanud õppeaastaks edu ja jaksu.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused tähistasid täna õppeaasta algust traditsioonilise piduliku jalutuskäiguga läbi Tartu linna, millest võtsid osa kõrgema sõjakooli õppurid, töötajad ja teenistujad, keda saatis Kaitseväe orkester ning kaks soomustransportööri. Jalutuskäigule järgnes relvastuse ja tehnika näitus, kuhu olid oodatud kõik huvilised.

Enne jalutuskäiku peetud kõrgema sõjakooli rivistusel andis senine kadettveebel Rainer Neemsalu kadetikogu juhtimise üle uuele kadettveeblile Siim Hendrik Räägule.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Ungari ja Eesti kaitseväelastega kohtudes tänas minister oma üksust teenistuse eest ning avaldas lootust, et edaspidi on koostöö kahe riigi kaitsevägede vahel veelgi tihedam. „Te saate alati loota oma lojaalsetele liitlasele,“ ütles välisminister Szijjártó oma Eesti kolleegidele.

Ungari välisministrit saatnud 2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul on Ungari kaitseväelased jätnud talle hea mulje ning eestlastel ja ungarlastel on üksteisel nii mõndagi õppinud.

„Ungari üksus on näidanud ennast ainult positiivsest küljest. Nende distsipliin, motivatsioon ja väljaõppetase on väga kõrged,“ ütles kolonel Rebo.

2. jalaväebrigaadi saabunud Ungari üksus kuulub Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni, mille alaline paiknemisala asub Ungari loodeosas Tata regioonis.
Ungarlased lahkuvad Eestist septembri lõpus pärast õppust Training Bridge 2017.

„Olete tõestanud, et suudate raskustele osa vaadata ja need ületada, samas on teil veel palju õppida ja pikk tee minna,“ ütles rivistusel logistikapataljoni kaplan leitnant Mihkel Madalvee.

Truudusetõotusega lõpeb ajateenijate väljaõppe esimene etapp ehk sõduri baaskursus, mille jooksul sõdurid omandasid üksikvõitleja jaoks olulised oskused ja edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised. Nädala alguses läbisid suvel teenistusse saabunud ajateenijad sõduri baaskursuse lõpurännaku, kus pandi proovile nende sõdurioskused ja vastupidavus.

Pidulikku rivistust olid jälgima kutsutud ka ajateenijate lähedased, kellel oli pärast tseremoonia lõppu võimalik tutvuda logistikapataljoni kasarmutega. Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist lähevad ajateenijad 10 päevasele puhkusele ning jätkavad seejärel teenistust nooremallohvitseri või erialakursustel.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Alaliselt paikneb logistikapataljon Ämaris.

„Tänapäeval Ämaris paiknev lennubaas on seesama lennubaas, mis sündis Vabadussõja lahingute käigus. Meid ja meie eelkäijaid ühendavad isamaa ja ühised ideaalid,“ ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus. „Nii nagu kunagi olid Lasnamäe lennubaasi õhuväelased oma ülesannetele pühendunud professionaalid, nii on seda ka tänapäeval Ämari õhuväelased.“

Lennubaasi peamisteks ülesanneteks on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal, toetada siin tegutsevat NATO õhuturbe lennusalka ning korraldada kogu Kaitseväe lennundustegevust. Nende ülesannete täitmiseks on lennubaasil olemas moodne tehnika ning väljaarendatud struktuur.

Ämaris paikneva lennubaasi koosseisu kuuluvad baasi operatsioonide keskus, lennugrupp, lennuväljagrupp, õhuväe toetusgrupp, õhuväe väljaõppekeskus ning baasikaitse operatsioonide keskus.

1919. aastal alguse saanud ja lennubaasi funktsioone täitnud allüksus kandis esialgu erinevaid nimesid ning sai iseseisvaks üksuseks alles 1930. aastal. Kuna oli raske määratleda, millal täpselt lennubaas Lasnamäele tekkis, siis otsustati 1931. aastal kaitseministri käskkirjaga lennubaasi asutamise päevaks 1. september 1919.

"Tänan mereväe nimel endist komandöri vanemleitnant Jeedast ja soovin talle uusi väljakutseid oma teadmiste edasi andmisel. Soovin meeskonnale, eelkõige uuele komandörile suurt õpihimu ja elluviimise tahet," ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska tseremoonial.

"Äsja lõppenud miinitõrjeoperatsioon Open Spirit näitas, et meeskond on kõrgel tasemel - vanemleitnant Jeedas on teinud väga head tööd. Võtan komandöri kohustused üle kerge südamega," ütles laeva uus komandör vanemleitnant Tanel Kangro.

Vanemleitnant Tanel Kangro on mereväes alates 2001. aastast. Ta on läbinud mereväeohvitseri keskastmekursuse Läti rahvuslikus kaitseakadeemias ning miinisõjakursuse Belgias. Enne EML Wambola komandöriks saamist töötas ta samal laeval komandöri abina. Varasemalt on ta teeninud mereväe laevadel EML Ugandi, EML Sakala ja EML Ahti.

Endine staabi- ja toetuslaeva Wambola komandör vanemleitnant Ermo Jeedas jätkab teenistust Miinisadamas asuvas mereväekoolis.

Pardatähisega A433 mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola kuulub Lindormen-klassi. Sisu ning tehnika poolest ulatuslikult kaasajastatuna arvati laev mereväe teenistusse mullu 1. novembril. Käesoleva aasta esimeses pooles oli Wambola määratud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi lipulaevaks.

Kursusel osalenud endise kaitseministri Hannes Hanso sõnul oli lõpurännak huvitav ja meeleolukas kogemus. „Saime rännakupunktides proovida, kuidas varasemalt õpitu päriselt välja kukub, näiteks kasutasime koordinaate asukoha määramiseks, ületasime jõge ja kandsime haavatut,“ ütles Hanso.

Kursuse eesmärgiks on anda kursuslastele teadmised ja oskused üksikvõitlejana tegutsemaks. Üheks kursuse läbimise tingimuseks olnud lõpurännak koosnes seitsmest punktist, kus hinnati muuhulgas kursuslaste orienteerumisvõimet ning oskust ületada takistusi ja abistada haavatut. Lisaks lõpurännakule oli kursuse lõputingimuseks ka relvatesti ning laskeoskustesti läbimine.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Fotod: 

"Mul on hea meel, et Prantsusmaa panustab meie regionaalsesse julgeolekusse lisaks Tapal paiknevale üksusele ka kohaloluga meie vetes," ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

Visiidil olles kohtub sõjalaeva komandör Eesti kaitseväe juhtkonnaga ja kaitseminister Jüri Luigega. Sadamas viibides täiendab FS Somme oma varusid taas merele minekuks, ühtlasi antakse meeskonnaliikmetele võimalus mõnepäevaseks puhkuseks.

1990. aastal teenistusse võetud FS Somme peamisteks ülesanneteks merel on pakkuda sadamatest eemal olevatele liitlaslaevadele logistilist ja materiaalset tuge diislikütuse, reaktiivkütuse või kütteõli tankimise kujul ning vee, toidu, laskemoona, ravimite või varuosade väljaandmisel.

Pardatähisega A631 Prantsusmaa mereväe staabi- ja varustuslaev Somme kuulub Durance-klassi. Ligi 160 meetri pikkuse laeva pardal teenib pea 170 kaitseväelast. Sõjalaeva pardarelvastuses on kolm Simbad Mistral õhutõrje raketisüsteemi, üks Bofors 40mm kahur, kaks Oerlikon 20mm kahurit ning kaks 12,7mm M2 Browning raskekuulipildujat. Ühtlasi on laeval valmidus helikopterite vastuvõtuks.

Foto: