Uudised

Sõlmitud lepingutest kaalukaimad on jalaväe lahingumasinate CV-90 varuosade leping BAE Systems Hägglund AB-ga, mille maksumus on kokku üle 12 miljoni euro, jalaväe lahingumasinate laskemoona ost 11,4 miljoni euro eest Hollandi kaitsematerjalide administratsioonilt,  lahingumasinate hooldus ja remont, mereväe miinijahtijate miinituvastussüsteemi SeaFox hooldus ja remont.

„Kaitsevaldkonna hanketegevus ei peatunud uue asutuse loomisega hetkekski,“ ütles hangete osakonna juhataja Priit Soosaar. „Sõlmitud lepingutele on eelnenud pikk ettevalmistustöö ja turu-uuringud, sellesse on panustanud nii kaitseväe, kaitseministeeriumi kui ka kaitseinvesteeringute keskuse esindajad. Eesti kaitsealased hanked on läbi viidud meie ressursse ja võimalusi maksimaalselt tõhusalt ära kasutades,“ lisas ta.

3. juulil kuulutati välja hange automaattulirelvade ostuks 1. ja 2. jalaväebrigaadile eeldatava maksumusega kuni 75 miljonit eurot, milleks aastatel 2018 – 2021 hangitakse ligikaudu 11 000 automaattulirelva. Sõlmitav raamleping kestab aastani 2024, mis võimaldab lisaks eelpool nimetatud kogusele täiendavalt juurde hankida kuni 18 000 relva koos lisavarustusega.

Kõige olulisem sel aastal valmiv taristuobjekt on Tapa sõjaväelinnaku laiendus, mille kasarmute, toitlustuskompleksi ja toetusrajatiste ehituseks on esimesel poolaastal kulunud ligi 20 miljonit eurot. Linnaku laiendus valmib oktoobris, kokku maksab 16-st hoonest koosnev laiendus 39 miljonit eurot, samuti on valminud ajutised konteinerlinnakud liitlasvägede tarbeks. Lähikuudel on valmimas on Viru jalaväepataljoni tehnikapargi rajatised, mille ehitamist alustati 2016. aastal ning Sirgala harjutusvälja teeninduslinnaku esimene etapp. Lisaks kaitseväe taristule ehitab ja korrastab  Kaitseinvesteeringute Keskus kaitseväe ja liitlaste üksuste kasutatavaid teid Tapa linnas ja vallas ning Kadrina vallas.

Riigikaitse arengukava kohaselt on selle aastakümne hangete prioriteedid jalaväe lahingumasinate, automaatide ning liikursuurtükkide hanked, samuti kaitseväe sõjaaja varustuse ja varude täiendamine.

Lähiajal avalikustatakse riigihangete registris soomusmanöövervõime toetusmasinate hange kuhu oodatakse kõiki huvilisi osalema. Samuti jätkub liikursuurtükkide K9 hankimisega seonduvad tegevused ning ettevalmistustööd liikursuurtükkide toetusmasinate muretsemiseks.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus alustas tööd selle aasta 1. jaanuaril. Keskus korraldab hankeid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tarbeks, kavandab ja viib ellu taristu, sealhulgas harjutusalade arendust ning haldab kinnisvara.

Visiidi esimesel päeval tutvus külaliste delegatsioon Ämaris asuva toetuse väejuhatuse logistikakooli ja logistikapataljoniga, kus saadi esmane ülevaade logistilisest tagamisest ning logistikaalase väljaõppe võimalustest kaitseväes. Samuti tehti ringkäik Ämari lennubaasi territooriumil.

Neljapäeval ennelõunal külastasid kadetid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi Tartus, misjärel liiguti edasi Tapale kus neile tutvustati 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ning sealseid väljaõppevõimalusi.

Soome sõjakooli logistikakursuse kadettide suvised külaskäigud Eestisse ning omavaheline teadmiste ja kogemuste vahetamine on saanud aastate jooksul traditsiooniks. Seekordne visiit lõppes täna, kokku külastas Eestit 15 kadetti ning õppejõudu.

Külastuse käigus laevad teevad ettevalmistusi taas merele minekuks ning annavad sealjuures meeskonnaliikmetele võimaluse paaripäevaseks puhkuseks. Pärast visiiti jäävad NATO laevad Eesti vetesse, et viia läbi mitmeid harjutusi ja olla valmis tulevasteks ajalooliste lõhkekehade otsimise operatsioonideks.

"Eestlaste osalus NATO üksuses ja nende poolt läbiviidav koostegevusõpe kohalikes vetes ilmestab hästi meie integreeritust liitlasjõududega," ütles mereväe laevastiku ülema ülesannetes olev operatsiooni- ja planeerimisjaoskonna ülem kaptenmajor Arto Reinmaa.

Alates 29. juunist juhib NATO 1. alalist miinitõrjegruppi Läti mereväelane kaptenleitnant Gvido Laudups, kes võttis Riias peetud tseremoonial grupiülema ülesanded üle Eesti mereväeohvitserilt kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaalt. Grupi lipulaevaks on määratud Läti mereväe toetuslaev LVNS Virsaitis, millel tegutseb ka grupi juhtstaap. Sel poolaastal kuulub rahvusvahelise üksuse koosseisu ka Eesti mereväe miinijahtija Sakala.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp esmaste kiirreageerijate hulka kuuluv valmidusüksus, keda allianss võib viie päeva jooksul saata erinevatesse maailma paikadesse.

„Õppurid olid tublid ja näitasid üles nii head koostöövõimet kui ka oma initsiatiivi. Ülesanded olid üles ehitatud nii, et kaasata tuli tervet meeskonda ja lahendama pidi nii pea ragistamist vajavaid kui ka füüsilisi ülesandeid, näiteks haavatute kandmist läbi erinevate takistuste,“ ütles lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.

Põhikursuslased läbisid 8-kilomeetrise kontrollpunktidega raja, mille käigus vaadati, kuidas tulevased juhid erinevates olukordades käituvad ja milliseid juhile vajalikke omadusi nad demonstreerivad.

Vanemallohvitseride põhikursusel alustas 31. juulil õpinguid 64 õppurit, kellele oli lipurännak esimene ühine katsumus. Vanemallohvitseride põhikursuse lipp on kursuse sümboliks juba pikki aastaid ja erinevate ülesannete sooritamine lipurännakul aitab kursusel saada ühtsemaks.

Esimene lipurännak toimus lahingukoolis 1995. aastal. Lahingukool on kaitseväe ühendatud õppeasutuste koosseisus ning peamise ülesandena koolitab vanemallohvitsere.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna juhataja Nele Rand ütles, et suur hulk sisseastumisavalduse esitanud kandidaatidest tuli ka katsetele kohale. "Katsed näitasid, et selle aasta kandidaadid on väga tugevad nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja tulemused olid keskmisest kõrgemad. Arvan, et alustav kursus on väga tugev," ütles Rand.

Kõrgema sõjakooli rakenduskõrgharidusõppes alustab algaval õppeaastal 53 maaväe põhikursuse kadetti, kellest 11 sooritasid sisseastumiskatsed edukalt eelmisel aastal. Järgmise aasta maaväe põhikursusele, kel ajateenistus veel läbimata, võeti vastu 16 kandidaati. Mere- ja õhuväe õppesuunda see aasta ei avata, küll aga sai nendele õppekavadele juba sel aastal kandideerida. 2018/2019. õppeaasta mereväe õppesuunale võeti vastu kolm kandidaati ja 2018/2019. õppeaasta õhuväe õppesuunale kuus kandidaati. Kõigil põhikursustel kestab õpe kolm aastat.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- ja õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Kursuslastele lõputunnistused üle andnud toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülem major Lauri Bender tuletas oma kõnes õppuritele meelde nende erialaga kaasnevat vastutust. „Meditsiinikunst ei ole ainult vabadus ja oskus, vaid ka kohustus kaasinimest aidata,“ ütles major Bender.

Meedikud õppisid kursusel muuhulgas rühmaparameediku esmaabivõtteid, välihügieeni ning parameediku kvalifikatsioonile vastava meditsiinitehnika ja medikamentide kasutamist. Väljaõppes keskenduti eelkõige praktiliste oskustele, mida lihviti Tallinna kiirabibrigaadide igapäevatöös osaledes.

Kümnenädalase kursuse kulminatsiooniks oli kahepäevane lõpurännak, mille raames pidid õppurid demonstreerima omandatud meditsiinialaseid oskusi ning füüsilist vastupidavust.

Rühmaparameediku kursuse lõpetas 21 ajateenijat ning 11 tegevväelast ja politseinikku.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

„Jäin nähtuga väga rahule ja avaldan tunnustust kaitseväe ühendatud õppeasutustes tehtavale heale tööle. Eraldi sooviksin esile tõsta kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskust nende panuse eest kaitseväe teadus- ja arendustegevusse,“ ütles kaitseminister Luik.

Kohtumisel andis kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Enno Mõts kaitseministrile ülevaate õppeasutuste ülesannetest ja eesmärkidest.  Luik tutvus ka KVÜÕA teadus- ja arendustegevuse ning õppetööga. Lisaks kohtus minister kaitseväe ühendatud õppeasutuste põhikursuse kadettidega.

Eile külastas kaitseminister Võrus asuvat kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli, et tutvuda sealsete väljaõppetingimustega.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti Vabariigi kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool.

„Minu peamine eesmärk on säilitada eelmise lahingukooli ülema tehtud tööd ja tagada lahingukooli kvaliteetse väljaõppe säilimine,“ ütles lahingukooli ülem major Jõemaa.

Ajateenistuse läbis major Meelis Jõemaa 1992. aastal Kalevi jalaväepataljonis, tegevteenistusse astus ta 1997. aastal. Ta on lõpetanud lahingukooli ning kõrgema sõjakooli nii põhi- kui keskastmekursuse. 2007. aastal läbis major Jõemaa nooremstaabiohvitseride kursuse Slovakkias ja aastatel 2014-2015 vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis.  Ta on osalenud välismissioonidel Kosovos, Iraagis ning Afganistanis.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere.

„Tõsiasi, et meie kaitseväelased ja kaitseliitlased tõid Euroopa meistrivõistlustelt kokku kolm medalit, on tunnustus nii Eesti laskespordile kui riigikaitsele,“ ütles kindral Riho Terras.

Kokku võitsid Eesti laskesportlased Bakuus peetud laskmise Euroopa meistrivõistlustelt kolm medalit: kapral Peeter Olesk tuli hõbemedalile olümpia kiirlaskmises ning pronksmedalile täiskaliibrilise püstoli harjutusel, Eesti püssinaiskond koosseisus staabi-ja sidepataljoni tegevväelane kapral Anžela Voronova ning kaitseliitlased  Ljudmila Kortšagina ja Tuuli Kübarsepp said kolmanda koha 300m püssiharjutusel.

Pildigalerii:

"Sõjaväepolitsei jätkab seni valitud ja hästi toiminud kursil, mille olulisemateks märksõnadeks on valdkonna pidev arendamine, laialdane koostöö  siseriiklike jõustruktuuridega ning suurenev panustamine rahvusvahelisse koostöösse nii Eestis paiknevate NATO üksustega kui teiste välispartneritega," ütles kolonelleitnant Meelis Sarapuu.

Kolonelleitnant Meelis Sarapuu alustas teenistust kaitseväes 1996. aastal ning on teeninud erinevatel ametikohtadel sõjaväepolitseis alates 2000. aastast. 2009. aastal asus ta sõjaväepolitsei ülema asetäitja ametikohale. Ta on lõpetanud sisekaitseakadeemia ja Tallinna ülikooli magistriõppe ning läbinud Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse.

Sõjaväepolitsei ülema ametist lahkunud kolonel Eduard Kikas jätkab teenistust kaitseatašeena Ühendkuningriigis.

Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on järelevalve teostamine kaitseväe distsipliini üle, süütegude menetlemine oma pädevuse piires ning lähtuvalt ohuhinnangust välisriigi kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, NATO tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja kaitseväe juhataja julgestamine ja muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine. 2014. aastast kuulub sõjaväepolitsei koosseisu ka Vahipataljon.