Uudised
-
Eesti rahuvalvajad Liibanonis harjutasid oma baasi kaitsmist
"Otsene rünnak rahuvalvajate vastu on pigem ebatõenäoline, kuid arvestades eelnevate üksuste kogemust ja olukorra muutlikkust antud piirkonnas, peame olema valmis võimalike ohtudega toime tulema," ütles Estpla-23 ülem nooremleitnant Oliwer Nõlvak.
Jalaväerühm Estpla-23 võttis ÜRO baasis 6-50 vastutuse üle Soome kaitseväelastelt ning jätkab Iisraeli-Liibanoni eraldusjoone vahetus läheduses ülesannete täitmist järgneva ligi kahe kuu jooksul. ÜRO baasi 6-50 ümbritsevad vaatlus- ja kaitsepositsioonidega barjäärid, olemas on helikopteri maandumisplats ja loodud on põhibaasiga 2-45 sarnased olmetingimused.
Liibanonis teenib ÜRO rahuvalvemissioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab Scoutspataljoni B-kompanii baasil loodud Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv jalaväerühm Estpla-23, kelle peamine ülesanne on läbi viia patrulle Lõuna-Liibanonis ja mehitada vaatlusposte Liibanoni ja Iisraeli eraldava piirijoone alal. Lisaks teenivad Liibanonis UNIFIL koosseisus staabiohvitserid ja allohvitser ning ühe staabiohvitseriga panustatakse UNTSO vaatlusmissioonile.
Fotod:
-
Kindral Terras: asepresident Pence´i visiit toimub olulisel ajal
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul toimub asepresident Pence´i visiit olulisel ajal ning näitab, et meie julgeolekumuresid võetakse tõsiselt. „Ma olen kindel, et NATO arutab meie piirkonna võimelünkasid ühiselt ja täiendamise osas jõutakse ühiste otsusteni. On selge, et julgeolek on tervik ja Balti riigid koos liitlastega peavad jõudma toimivate lahendusteni,“ lisas Terras.
Samuti said asepresident Pence, Eesti president Kersti Kaljulaid, Läti president Raimonds Vejonis ja Leedu president Dalia Grybauskaite kaitseväe juhataja kindral Riho Terraselt ning NATO lahingugrupi ülemalt kolonelleitnant Andrew Ridlandilt kaitseväe peastaabi kindralite saalis ülevaate Eestisse paigutatud liitlasüksustest.
Külastuse raames tegi asepresident Pence sissekande kaitseväe peastaabi külaliste raamatusse, samuti istutasid USA asepresident ja Balti riikide presidendid kaitseväe peastaabi parki tammed.
NATO lahingugrupis teenivad alates aprillist Eestis Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani üksused. Ameerika Ühendriikide üksused on paigutatud Poola, samuti roteerib USA regulaarselt üksusi Balti riikides ja Poolas.
Eestisse saabuvad Ameerika Ühendriikide sõdurid taas sügisel kui kompaniisuurune üksus alustab teenistust 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni juures.
-
Kaitseväelane Peeter Olesk võitis laskmise EM-il pronksmedali
Esikoha saavutas 2014. aasta maailmameister Yuzuf Dikec Türgist 587 silmaga, edestades 582 silma lasknud Rio olümpiavõitja Christian Reitz´i Saksamaalt.
Tänane medal on Peeter Oleskile teiseks medaliks olümpiakiirlaskmise harjutuse hõbemedali kõrval. Kokku on Eesti laskurid käesolevatelt Euroopa meistrivõistlustelt võitnud 3 medalit - lisaks Peeter Oleski medalitele sai Eesti naiskond Bakuus kolmanda koha 300m harjutuses 60 lasku lamades.
Varem pole Eesti laskurid Euroopa meistrivõistlustelt täiskasvanute arvestuses kolme medalit võitnud.
-
Kaitseväelasest ja kaitseliitlastest koosnev püssinaiskond tõi Euroopa meistrivõistlustelt pronksmedali
Eesti naised said 300m püssiharjutusel 60 lasku lamades kokku 1751 silma, jäädes kolme silmaga alla hõbemedali teeninud Saksamaa naiskonnale. Euroopa meistriks tulnud Rootsi laskurid said kokku 1771 silma.
Individuaalselt oli Eesti parim kaitseväe staabi- ja sidepataljoni tegevväelane kapral Anžela Voronova, kes 588 silmaga sai kuuenda koha. Kaitseliidu Tallinna malevasse kuuluv Ljudmila Kortšagina oli 584 silmaga kaheteistkümnes ja Kaitseliidu Tartu malevasse kuuluv Tuuli Kübarsepp sai 579 silmaga üheksateistkümnenda koha.
Euroopa meistriks tuli rootslanna Elin Ahlin 594 silmaga, hõbemedal läks Olivia Hofmannile Austriast 591 silmaga 589 silma saanud rootslanna Anna Normanni ees.
Eestile oli see käimasolevatelt Euroopa meistrivõistlustelt teiseks medaliks Peeter Oleski olümpiakiirlaskmise harjutuse hõbemedali kõrval.
-
Kaitseväe kaplanid mälestasid Eesti ohvriterohkema lahingu ohvreid
„Kaitsevägi mälestab Sinimägede lahingus langenud sõdureid nende mundrist sõltumata. Paljudel siin sõdinutest puudus võimalus oma saatust valida,“ ütles kaplan kapten Ott Aro.
Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata poolest, kus nad sõdisid. Samuti mälestati lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke.
25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.
Eesti rahvas kannatas II maailmasõjas sarnaselt teiste Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all ja võitles nende mõlema vastu. Eesti Vabariik on mõlema Eestit okupeerinud totalitaarse režiimi ja nende käsilaste inimsusvastased kuriteod korduvalt hukka mõistnud.
FOTOD:
-
Miinijahtija Sakala liitub NATO miinitõrjegrupiga
"Olen veendunud, et laeva meeskond tuleb uue komandöri juhtimisel NATO üksuses antavate ülesannetega hästi toime," ütles mereväe ülema ülesannetes olev mereväebaasi ülem kaptenleitnant Indrek Hanson. "Selle kinnituseks on ka möödunud kuul edukalt läbitud Belgia-Hollandi miinisõja oivakeskuse EGUERMIN katsed ja sertifitseerimine.“
Alates 29. juunist juhib NATO 1. alalist miinitõrjegruppi Läti mereväelane kaptenleitnant Gvido Laudups, kes võttis Riias peetud tseremoonial grupiülema ülesanded üle Eesti mereväeohvitserilt kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaalt. Grupi lipulaevaks on määratud Läti mereväe toetuslaev LVNS Virsaitis, millel tegutseb ka grupi juhtstaap.
EML Sakala on üks Eesti mereväele Ühendkuningriigist soetatud Sandown-klassi miinijahtijatest. Alus on ehitatud mittemagnetilisest komposiitplastist ja varustatud ripplabadega, mis koos vööripõtkuriga tagavad talle väga hea manööverdamisvõime.
Merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud juba üle kümne aasta, panustades iga poolaasta vältel grupi koosseisu erineva sõjalaevaga. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp esmaste kiirreageerijate hulka kuuluv valmidusüksus, keda allianss võib viie päeva jooksul saata erinevatesse maailma paikadesse.
-
Kapral Peeter Olesk võitis Euroopa meistrivõistlustel laskmises hõbemedali
Kapral Peeter Olesk edestas finaalis kolmanda koha saavutanud Rio de Janeiro olümpiavõitjat Christian Reitzi, Euroopa meistriks olümpia kiirlaskmises tuli viimases seerias kõik viis märki tabanud Nikita Suhhonovi.
Olümpiakiirlaskmises on lubatud kõik ääretule püstolite tüübid, mille kaliiber on 5,6 mm. Laskude arv on 60, täpsemalt kaks korda kuus seeriat, igaühes viis lasku. Kvalifikatsioonivõistluselt pääsevad kuus paremat laskurit finaali, finaalis lastakse kaheksa 5-lasulist seeriat, igaks seeriaks antakse aega 4 sekundit.
-
Eesti jalaväelased liikusid Liibanoni ja Iisraeli eraldavale kontrolljoonele
„Jätkame seniseid operatiivseid tegevusi, lisaks mehitab rühm alaliselt kaks vaatlusposti ja tagab jaosuuruse kiirreageerimisüksuse, mille ülesanne on sinise joone monitoorimine ja võimalikele intsidentidele reageerimine,“ ütles Estpla-23 ülem nooremleitnant Oliwer Nõlvak.
Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik, on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitu intsidenti. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.
Erinevate väiksemate positsioonide mehitamine on osa regulaarsest teenistusest. Sarnaselt Soome kontingendile mehitavad Iiri rahuvalvajad positsiooni 6-52. Eestlaste uut teenistuskohta ümbritsevad kaitsebarjäärid, olemas on vaatlus- ja kaitsepositsioonid, helikopteri maandumisplats, söökla ning põhibaasiga sarnased olmetingimused.
Liibanonis teenib ÜRO rahuvalvemissioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab Scoutspataljoni B-kompanii baasil loodud Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv jalaväerühm Estpla-23, kelle peamine ülesanne on läbi viia patrulle Lõuna-Liibanonis ja mehitada vaatlusposte Liibanoni ja Iisraeli eraldava piirijoone alal. Lisaks teenivad Liibanonis UNIFIL koosseisus staabiohvitserid ja allohvitser ning ühe staabiohvitseriga panustatakse UNTSO vaatlusmissioonile.
-
Vigastatud veteranid ja fitness sportlased võtsid mõõtu istevõrkpallis
„Tänane sõpruskohtumine oli huvitavaks väljakutseks mõlemale võistkonnale,“ ütles toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse kultuuri ja kehakultuuri spetsialist Kaia Kollo, kelle sõnul sündis idee palliplatsil üksteisest mõõtu võtta alles paar päeva tagasi. „Sama-aegselt meie vigastatud veteranide spordi- ja perelaagriga viibivad Orissaares oma treeninglaagri raames ka fitnessentusiastid ja jõusaaliharrastajad, kellele sõpruskohtumise mõte väga meeldis.“
Teist korda peetav kaitseväe vigastatud veteranide spordi- ja perelaager algas 19. juulil ning kestab selle nädala pühapäevani. Laagrist võtavad osa viisteist teenistuses viga saanud kaitseväe veterani koos peredega. Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse ja Eesti vigastatud võitlejate ühingu korraldatud laagri üks eesmärk on valmistuda selle aasta septembris Kanadas Torontos peetavateks Invictuse mängudeks.
Fotod:
Video:
-
Tapal teenivad liitlassõdurid said missioonimedalid
„Lahingugrupp on üksusena noor, kuid on ennast erinevatel õppustel tõestanud ning näidanud, et eri rahvustest liitlased on koos veelgi tugevamad. Te olete suurepärased sõdurid,“ ütles rivistusel peetud kõnes 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.
Medal anti ligi 550 Briti ja Prantsuse liitlassõdurile tänuks eeskujuliku teenistuse ja silmapaistva koostöö eest lahingugrupi liikmetena.
Briti, Prantsuse ja Taani sõduritest koosnev 1200-liikmeline NATO lahingugrupp alustas oma teenistust Tapal aprilli alguses ning kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, mille kontingendist lõviosa moodustab Briti armee 5. jalaväepataljon The Rifles.