Uudised
-
Liibanonis teenivad kaitseväelased tähistasid Eesti taasiseseisvumispäeva
„Meie rahvas taastas iseseisva ja vaba Eesti riigi 26 aastat tagasi. Ja täna oleme rahuvalvajatena siin, Lõuna-Liibanonis, et koos soomlaste ja iirlastega täita ÜRO mandaadiga püstitatud olulisi ülesandeid,“ ütles Eesti kontingendi ülem kapten Andrei Šlabovits, kelle sõnul annavad rahvusvahelistel operatsioonidel teenivad kaitseväelased ühtlasi oma panuse ka Eesti kaitsevõime tugevdamisse.
Eesti taasiseseisvumispäeva puhul said Estpla-23 jalaväerühma kaitseväelased patrullimisest vaba päeva, et anda rohkem aega suhtlemiseks nii teenistuskaaslaste kui Eestis viibivate lähedastega. Soome ja Iiri kolleegidele pakkusid eestlased omavalmistatud eestipäraseid toite ning korraldasid ajaloo, spordi ja geograafia küsimustel põhineva mälumängu. Kaitseväelaste lauda aitas Rakvere lihatoodetega katta AS HKScan, alkoholivaba õlut saatis kaitseväelastele Saku Õlletehase AS.
Liibanonis teenib ÜRO rahuvalvemissioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab Scoutspataljoni B-kompanii baasil loodud Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv jalaväerühm Estpla-23, kelle peamine ülesanne on läbi viia patrulle Lõuna-Liibanonis ja mehitada vaatlusposte Liibanoni ja Iisraeli eraldava piirijoone alal. Lisaks teenivad Liibanonis UNIFIL koosseisus staabiohvitserid ja allohvitser ning ühe staabiohvitseriga panustatakse UNTSO vaatlusmissioonile.
Fotod:
-
Logistikapataljoni juhib kolonelleitnant Argo Reidla
Viimased kolm aastat pataljoni ülemaks olnud kolonelleitnant Kraav tõstis rivistusel peetud kõnes esile viimastel aastatel pataljonis toimunud väljaõppealast arengut ning meeskonnatöö olulisust selle saavutamisel.
Logistikapataljoni uus ülem kolonelleitnant Argo Reidla alustas teenistust kaitseväes ajateenijana 1993. aastal. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel alates rühmavanemast ja lõpetades staabiohvitserina Pärnu üksik- jalaväepataljonis ning seejärel staabiohvitserina nii Lääne kaitseringkonnas kui kaitseväe peastaabis. Kolonelleitnant Reidla viimane teenistuskoht oli toetuse väejuhatuse staabis operatiivjaoskonna ülemana.
Kolonelleitnant Reidla on teadmisi omandanud ja täiendanud kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis, kõrgemas sõjakoolis, Balti kaitsekolledžis ning erinevatel rahvusvahelistel kursustel. Tema teeneid riigikaitse arendamisel on muuhulgas tunnustatud ohvitseri hõberisti ning mälestusmedali "Kümme aastat taastatud kaitseväge".
Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.
Fotod:
-
Kuperjanovi jalaväepataljon kontrollib juulikutsega saabunud ajateenijate oskusi
„Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurid näitavad neil päevil, millise baasoskuste taseme on nad kuue teenistusnädalaga omandanud,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste. Kolonelleitnant Tõniste sõnul on eksamite põhirõhk lahinguväljal toimetulekuks vajalike oskuste kontrollimisel – tegevväelastest instruktorid hindavad ajateenijate oskusi nii esmaabi osutamisel, maastikul liikumisel kui relva kasutamisel.
Praegustele vaheeksamitele järgneb meeskonnarelvade õpe, kus tulevased allohvitserid ja autojuhid saavad esmased teadmised kuulipilduja ja tankitõrjerelvade kasutamiseks. Sõdurioskuste baaskursus kestab kokku kolm kuud ning lõpeb septembri lõpus ajateenijate eksamite ja lõpurännakuga.
-
Kõrgemasse sõjakooli saabusid uued kadetid
„Ootan uutelt kadettidelt omavahelist koostööd ja soovin näha nende silmis õppimistahet. Soovitan neil panna enese jaoks paika eesmärgid ja loodan näha, et nad teevad nende eesmärkide täitmise nimel tööd ning näitavad, et nad soovivad saada tulevaseks ohvitseriks," ütles maaväe 21. põhikursuse ülem major Ago Savi.
Sel nädalal ootab uusi kadette ees administratiivnädal, mille jooksul nad seavad end ühiselamus sisse, saavad kätte oma varustuse ja relvastuse ning osalevad sissejuhatavates tundides, mille käigus tutvustatakse kadettidele KVÜÕA-s kehtivaid õigusakte ja õppetööd. Järgmisel nädalal algab noorkadettidel sissejuhatus erialasse, mille käigus hinnatakse nende juhiomadusi, koostöövõimet ning eelnevas sõjalises väljaõppes omandatu rakendamist. Sissejuhatus erialasse lõpeb ülejärgmisel nädalal taktikalise takistusrajaga, kus uued õppurid peavad lahendama erinevaid jaoülesandeid ja rühmale püstitatud lahingülesandeid.
KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.
-
NATO miinitõrjegrupp saabus Tallinna
Miinisadamas teevad sõjalaevad ettevalmistusi merele naasmiseks ning annavad sealjuures meeskonnaliikmetele võimaluse paaripäevaseks puhkuseks. Pärast visiiti alustavad NATO laevad Eesti vetes ajalooliste lõhkekehade otsimise operatsiooniga.
"NATO mereüksuse kohalolu ja maailmasõdade aegsete lõhkekehade hävitamine muudab Eesti mereteed meile kõigile ohutumaks," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.
Miinitõrjegrupi ülem kaptenleitnant Gvido Laudups külastas täna nii kaitseväe peastaapi kui NATO staabielementi ning kohtus ka kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsaluga.
Alates 29. juunist juhib NATO 1. alalist miinitõrjegruppi Läti mereväelane kaptenleitnant Gvido Laudups, kes võttis grupiülema ülesanded üle Eesti mereväeohvitserilt kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaalt. Eskaadri lipulaevaks on määratud Läti mereväe toetuslaev LVNS Virsaitis, millel töötab grupi juhtstaap. Sel poolaastal kuulub rahvusvahelise üksuse koosseisu ka Eesti mereväe miinijahtija Sakala.
Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp esmaste kiirreageerijate hulka kuuluv valmidusüksus, keda allianss võib viie päeva jooksul saata erinevatesse maailma paikadesse.
-
Jägala-Käravete maantee laiendus on taas liiklusele avatud
Lennuk alustas lendu Ämari lennubaasi kell 20.15, eelnevalt olid Ameerika Ühendriikide õhuväelased kontrollinud lennuki tehnilist seisundit ning tunnistanud selle lennukõlblikuks.
Täna hommikul alanud õppuse eesmärk oli harjutada maandumist ja õhkutõusmist ettevalmistamata lennuväljal. Õppuse lõpuosas rammis üks ründelennuk A-10 maandumisel plastikust teepiiret, mistõttu lennukile tehti enne Ämarisse naasmist täiendav tehnokontroll.
Õppusel osalenud lennukid kuuluvad USA Marylandi rahvuskaardi lennuüksuse koosseisu.
-
USA ründelennukid A-10 maandusid Jägala-Käravete maanteele
Teist korda peetava õppuse eesmärk on harjutada maandumist ja õhkutõusmist ettevalmistamata lennuväljal. Õppus algas NATO lahingugrupi kaitseväelaste kopteridessandi harjutusega, mille käigus maandusid Jägala-Käravete maantee laiendusele Ühendkuningriigi kaitseväelasi transportivad USA helikopterid UH-64 Black Hawk ja CH-47 Chinook.
Ründelennukite harjutus kestab täna kell 17.00-ni, peale mida avatakse õppuse ajaks suletud teelõik taas liiklusele.
Maantee laienduse näol on tegemist nõukogude ajal rajatud reservlennuväljaga, mida saab maandumisrajana kasutada praegugi. Ründelennukid A-10 saabusid Ämari lennubaasist ning pärast maandumisharjutuste sooritamist suundusid sinna tagasi. Ämari lennubaasis viiakse samaaegselt läbi ka USA Marylandi rahvuskaardi ja Eesti kaitseväe ühine küberkaitseõppus Baltic Jungle.
16. ja 17. augustil harjutavad USA Marylandi rahvuskaardi lennuüksuse koosseisu kuuluvad ründelennukid A-10 Saaremaal koostööd Kaitseliidu Saaremaa malevaga.
Fotod:
-
2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni juhib major Meelis Laanemets
„Sellel aastal on suurtükipataljoni tegevuse suurem fookus rahvusvahelisel koostööl, kuna muud pataljoni funktsioonid on heale tasemele viidud,“ ütles major Laanemets, kelle sõnul on suurtükiväepataljoni järgmiseks suuremaks väljakutseks 2018. aastal peetav suurõppus Siil 2018.
Major Laanemets alustas oma ajateenistust 1998. aastal Tapal suurtükiväegrupis. Ta on lõpetanud kõrgemas sõjakoolis nii põhi- kui keskastmekursuse ning 2014. aastal Balti kaitsekolledžis vanemstaabiohvitseride kursuse. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel 1. jalaväebrigaadi suurtükipataljonis ning 2. jalaväebrigaadi staabi tuletoetusohvitserina.
Major Tomentšuk asub õppima Balti kaitsekolledžis vanemstaabiohvitseride kursusel.
2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva suurtükiväepataljoni ülesanne on tagada lahingutegevuse käigus tuletoetus lahingüksustele.
-
USA ründelennukid A-10 maanduvad Jägala-Käravete maanteel
Maanteelõik suletakse liiklusele ajavahemikus kell 8 kuni 17.00. Operatiivsõidukitele ning kohalike elanike sõidukitele tagatakse võimalusel läbipääs. Ka ühistranspordile on tagatud läbipääs, kuigi võib esineda viivitusi. Ülejäänud sõidukitele korraldatakse ümbersõit.
Harjutuse ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rajatakse maanteelaienduse ümber ajutine ohuala, kuhu kõrvalistel isikutel pole lubatud siseneda.
Õppus algab NATO lahingugrupi kaitseväelaste kopteridessandi harjutusega Jägala-Käravete maantee laiendusele, ründelennukid A-10 saabuvad Ämari lennubaasist ning pärast maandumisharjutuste sooritamist suunduvad sinna tagasi. Ämari lennubaasis viiakse sama-aegselt läbi ka USA Marylandi rahvuskaardi ja Eesti kaitseväe ühine küberkaitseõppus Baltic Jungle.
Maapealsete sihtmärkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud oma manööverdusvõime ning madalalt ja aeglaselt lendamise võime poolest. Samuti on lennuk tuntud oma pardarelvade täpsuse poolest. Kuigi lennuk A-10 võeti Ameerika Ühendriikides kasutusele juba 1977. aastal, on ta tänu oma võimekusele ja moderniseerimistele kasutusel tänaseni.
Juhul, kui ilmastikutingimused ei luba harjutust 10. augustil läbi viia, harjutatakse maanteele maandumist ja sealt õhkutõusmist 11. augustil. Ka siis on Jägala-Käravete maantee laiendus liiklusele harjutuse ajal suletud.
Jooksvat infot maandumise kohta leiab Tallinna USA saatkonna Facebooki-lehelt.
-
Ämarisse saabusid Ühendriikide ründelennukid ja helikopterid
18. augustini kestvate õppuste ajal viibib Eestis ka Marylandi rahvuskaardi lennuväe staabielement.
Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud nii oma manööverdusvõime kui ka suhteliselt vaikselt töötavate mootorite poolest.
Maaväe üldkopter (utility helicopter) Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub Sikorsky Aircraft Corporation´i loodud helikopterite S-70 perekonda. Black Hawk on mitmeotstarbeline - teda kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks. Boeing CH-47 Chinooki puhul on tegemist kahemootorilise peamiselt vägede transpordiks kasutatava lennumasinaga, mis on kasutuses olnud 1960. aastatest.