Uudised

"Merle Maigre omab laiahaardelist rahvusvahelise suhtluse võrgustikku ning on presidendi nõunikuna tegelenud viimase aasta jooksul süvendatult ka küberjulgeoleku teemadega," ütles kaitseväe juhata kindral Riho Terras. "Olen kindel, et Merle Maigre jätkab seda tööd, mida on eeskujulikult teinud Sven Sakkov ja tugevdab veelgi keskuse positsiooni NATO ja partneriikide seas."

"Minu selge eesmärk on kasvatada keskuse autoriteeti rahvusvahelise üldsuse, NATO liikmesriikide ja partnerriikide silmis," ütles keskuse uueks juhiks määratud Merle Maigre.

Merle Maigre töötas viimasel aastal julgeolekunõunikuna Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi juures olles eelmised neli aastat täitnud sama ametikohta president Toomas Hendrik Ilvese meeskonnas. Enne seda töötas ta kaks aastat Eesti kaitseministeeriumi lähetusel NATO peasekretäri poliitikaplaneerimise üksuses Brüsselis. Maigre on varem töötanud ka rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses teadurina, analüüsides Ukraina kaitse- ja julgeolekupoliitilisi arenguid ning nõustades Ukraina kodanikuühiskonda NATO-alase lõimumise küsimustes. Aastatel 2005 kuni 2007 töötas Maigre Kiievis NATO Ukraina esinduse asejuhina, vastutades Ukraina-NATO poliitilise koostöö eest ja koordineerides Ukraina julgeolekusektori reformi. Aastatel 2000–2004 töötas ta kaitseministeeriumis, kus tegeles Eesti-NATO koostööga rahupartnerlusprogrammi raames ja juhtis NATO bürood.

Nooremveebel Kätlin Soots teenib Hispaania kuningriigi mereväe fregatil Victoria, kus tema ülesandeks laeva medõena on meeskonna meditsiinilise teenistuse tagamine. Kui laev osaleb teenistuse käigus merepääste operatsioonil ja võtab pardale paadipõgenikke, siis on medõe ülesandeks päästetutele esmaabi andmine ja tervisekontrolli läbi viimine.

Eesti kontingendi ülema major Jüri Bachmani sõnul on sellistel operatsioonidel meedikute roll ning vastutus väga suur. "Nooremveebel Kätlin Soots on väga hea väljaõppega ning praktiliste kogemustega kaitseväe meedik, mistõttu tema panus sellel missioonil saab olema märgatav," lisas Bachman.

Euroopa Liidu Vahemerel läbi viidava missiooni EUNAVFOR Med eesmärgiks on piirata ohtlikku inimkaubandust Liibüa ja Euroopa vahel, tõkestades inimkaubitsejate võrgustike tegevust Vahemere keskosas. Eesti kaitsevägi osaleb missioonil ühe staabiohvitseriga missiooni staabis Roomas ning nüüdsest ka kaitseväe meedikuga.

Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega rändekriisi haldamisse.

Samuti tutvus kindral Martínez ühepäevase visiidi raames Hispaania kaitseväelaste teenistustingimustega ja külastas õhuoperatsioonide juhtimiskeskust.

Hispaania õhuväelased osalevad NATO õhuturbemissioonil Ämari lennubaasis alates mai kuust. Ämaris baseeruv lennusalk kuulub Zaragoza lennubaasis paiknevasse Hispaania õhuväe 15. üksuse koosseisu. Hävitajad F-18 Hornet on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ning sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende.

Samuti teenib Hispaania kaitseväelasest koosnev kompanii suurune maaväeüksus Lätisse paigutatud NATO lahingugruppi koosseisus.

„Kui kandidaadid on kõrgemasse sõjakooli kandideerinud ja langetanud otsuse saada ohvitseriks, siis on nad juba väga hästi ette valmistunud. Mina soovin kõigile jaksu ja edu ning kohtume katsed edukalt läbinutega juba algaval õppeaastal,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna juhataja Nele Rand.

Katsetele tulijad peavad sooritama akadeemilise testi, läbima kutsesobivusvestluse ning sooritama tegevteenistusse astumise nõudena üldfüüsilise testi. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust. Kell 9.00 algab registreerimine ja kandidaatide majutamine eelregistreerimise alusel kõrgema sõjakooli ühiselamusse, seejärel antakse täpsem ülevaade eesootavatest sisseastumiskatsetest.

Sisseastumiskatsete tulemused ja pingereas vastuvõetavad õppurid avaldatakse sisseastujate infosüsteemis (SAIS) 24. juulil kell 17. Neile, kes ei jõudnud õigel ajal kandideerida, kuid soovivad samuti kõrgema sõjakooli sisseastumiskatsed läbida, kestab 24. juulini täiendav vastuvõtt läbi SAISi. Täiendava vastuvõtu sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad 31. juulil.

Katsetele tulles on kandidaatidel vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Sisseastumiskatsete nõuete kohta leiab täpsemat teavet kõrgema sõjakooli kodulehelt  . Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil või telefonil 717 6304.

Kõrgem sõjakool tagab parima juhtimisalase kõrghariduse Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Kuna tänavu on meil maaväe õppesuunale vastuvõtukohti rohkem kui eelmisel aastal, siis pakume lisavõimalust neile, kes liiga kauaks mõtlema jäid ja oma esimese võimaluse käest lasid,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes kolonelleitnant Avo Veske.

Tänavu võetakse kõrgema sõjakooli maaväe õppesuunale vastu kuni 70 õppurit. Mere- ja õhuväe õppesuunad avatakse edukatele kandidaatidele 2018/2019. õppeaastal, kuhu saab juba kandideerida ka sel aastal. Täiendava vastuvõtu sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad 31. juulil.

Täpsemat teavet sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta leiab kõrgema sõjakooli kodulehelt aadressilt . Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil või telefonil 717 6304.

Kandidaatide vastuvõtt sõjakooli toimub paremusjärjestuse alusel, lähtudes akadeemilise testi ja kutsesobivusvestluse tulemustest. Tänavu ei hinnata füüsilise ettevalmistuse testi läbimist paremusjärjestuse osana, küll aga tuleb test sooritada tegevteenistusse astumise nõudena. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust.

Õppivatele kadettidele on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus Tartu kesklinnas, samuti saavad kadetid igakuise palgana alates 650 eurot. Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- ja õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja neile omistatakse nooremleitnandi auastme. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

Homme kohtub Iiri kaitseväe juhataja kaitseminister Jüri Luige, välisministeeriumi asekantsleri ülesannetes Aino Lepik von Wireniga, külastab Tallinnas asuvat NATO küberkaitse koostöö keskust ning tutvub 1. jalaväebrigaadi ning Tapal teeniva NATO lahingugrupi teenistusega.

Iirimaa on alates eelmisest aastast Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil teeniva mitmerahvuselise pataljoni juhtriik, pataljoni koosseisus teenib ka Eesti jalaväerühm. Samuti juhib kogu rahuvalvemissiooni tegevust hetkel Iiri kindralmajor Michael Beary.

Koos Iiri kaitseväelastega on Eesti kaitseväelased teeninud ka Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis. Iiri kaitseväel on arvestatavad kogemused nii ÜRO kui Euroopa Liidu missioonidelt.

„Esimene nädal on olnud nagu alati uutele sõduritele kohanemiseks. Palju on harjumatut, aga ei midagi ülemäära keerulist,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem major Tõnis Vau, kes praegu täidab ka pataljoni ülema kohuseid.

Sellel nädalal keskendutakse relvaõppele ja topograafiale, samuti on sõdurid õppinud tundma oma varustust ja saanud esimesed riviõppe tunnid.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kuperjanovi jalaväepataljoni üks rahuaja ülesandeid on õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksuseid.

Ühe õppeaasta jooksul komplekteeritakse ajateenijatest kolm jalaväekompaniid, miinipildujapatarei, tagalakompanii ja staabikompanii.

„Täna te tundsite, mis vahe on tavalisel jalutuskäigul ning kaitseväelaslikul rännakul. Te läksite rännakule nagu sõdurid, käitusite rännakul nagu sõdurid ja nüüd, olles läbinud üle kuue kilomeetri, näete te välja nagu tõelised sõdurid ning mul on selle üle väga hea meel,“ ütles rännaku lõpus toimunud rivistusel 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp.

Nädala algul Kalevi jalaväepataljoni teenistusse tulnud reamehe Kustas Seimanni hinnangul polnud rännaku läbimine kuigi raske. „Me oleme tugevad Eesti noored, muidu poleks meid ajateenistusse võetudki,“ ütles ta ja lisas, et nüüd on tal selge, kus saapad võivad hõõruma hakata ning kuidas jõudu jagada, et seda lõpuni jaguks.

1. jalaväebrigaadi suvekutse sõduri baaskursus viiakse läbi uuendatud väljaõppekava järgi. Kui varem olid sõduribaaskursuse esimestel nädalatel ülekaalus klassitunnid ning teoreetiliste teadmiste omandamine, siis nüüd on rõhuasetus praktilistel harjutustel kasarmust ja klassiruumidest väljaspool. Nii näiteks toimub baaskursuse jooksul rohkem kui neli välilaagrit, mille kestvus ajas suureneb alustades ööpäevasest tutvustavast välilaagrist kuni terve nädala kestva laske- ja lahinglaskmiste laagrini.

Ajateenistuse esimese kümne nädala jooksul omandavad ajateenijad üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutavad teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Sel nädalal asus 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljonis riigikaitsealaseid põhioskusi omandama üle 400 ajateenija. Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

Uute ajateenijatega täienesid 1. ja 2. jalaväebrigaadi erinevad pataljonid, toetuse väejuhatuse logistikapataljon, staabi- ja sidepataljon ning sõjaväepolitsei vahipataljon.

„Tõele au andes ei ole järgmised üksteist kuud alati lihtsad, sest sõduritel tuleb hakkama saada nii füüsiliste kui vaimsete proovikividega, jätta hüvasti mugavustsooniga ning üsna tihti võidelda allaandmise sooviga. Boonuseks aga saate teada, kui paljuks te tegelikult võimelised olete,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm ja soovis noorsõduritele vastupidavust, sitkust ning järjekindlust.

1. jalaväebrigaadis alustas ajateenistust ligikaudu 1000 ajateenijat, nende hulgas kümmekond neidu. Sõduri baaskursuse läbivad 1. jalaväebrigaadi ajateenijad Jõhvi ja Paldiski linnakutes.

„Uute ajateenijate saabumine on alati olnud märgilise tähendusega. Algab järjekordne õppetsükkel, kus nii teenistusse tulnud noored kui ka pataljoni tegevväelased peavad andma endast parima, et õnnestuda. Loodan, et uute sõdurite tervis ja vaim peab vastu ning tahtmine ei rauge,“ ütles 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem major Tõnis Vau.

2. jalaväebrigaadi saabus teenistusse üle 400 kutsealuse, kelle hulgas oli ka kümmekond neidu. Sõduri baaskursuse läbivad 2. jalaväebrigaadi ajateenijad Taara linnakus Võrus.

Tallinnas Filtri teel asuvas staabi- ja sidepataljonis alustas teenistust ligikaudu 160 noormeest, kellest seitse hakkavad teenima spordirühmas. Tallinnas Miinisadamas paiknevas vahipataljonis alustas teenistust umbes 170 ajateenijat, kellest 25 jätkavad pärast sõduri baaskursust teenistust mereväes. Ämari lennubaasis asuvas logistikapataljonis alustas teenistust ligikaudu 130 ajateenijat.

Ajateenistusse kutsutakse kolmel korral aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris. Arvuliselt aasta suurima suvise ajateenistusse kutsumise valdava osa moodustavad gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud noored, kes läbivad 11-kuulise väljaõppe.

Ajateenistus kestab 11 kuud, kui ajateenija läbib teenistuse mereväes, saab allohvitseri, sõjaväepolitseialase või side- või infotehnoloogiaalase väljaõppe, kui omandab ajateenistuses mootorsõiduki juhtimise õiguse või täidab mootorsõidukijuhi ülesandeid. Järgmine ajateenistusse kutsumine on aasta 40. nädalal – 2. ja 3. oktoobril.

"Oluline ei ole harjutada mitte ainult lahingtegevust, vaid ka liitlasjõudude liikumist Eestisse," ütles raudteejaamas tehnika maha laadimist jälginud 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

Raudteejaamas käis ungarlastel vastas ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes kohtus Ungari kontingendi ülema kolonelleitnant Zoltàn Fekets’iga ja soovis, et ungarlased saaksid Eestist vajaliku väljaõppe ning häid mälestusi. "Ma loodan, et kui teie üksus siit pärast väljaõpet ära läheb, siis olete andnud meile tükikese endast ja meie teile kogemuse Eestist," lisas Kõiv.

Ungari relvajõudude peamiseks soomustransportööriks on modifitseeritud BTR-80, mille pardarelvastusse kuulub nii 14,5-millimeetrine raskekuulipilduja KPVT kui ka 30-millimeetrine kiirlaskekahur. Eestisse saabus üle kümne soomustransportööri ning nende põhiline tegevusala saab olema Lõuna-Eestis Võru maakonnas, kus hakkab toimuma Ungari üksuse ühine väljaõppe 2. jalaväebrigaadiga.

2. jalaväebrigaadi saabunud Ungari jalaväekompanii kuulub Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni, mille alaline paiknemisala asub Ungari loodeosas Tata regioonis. Õppuste käigus harjutatakse Eestis koostööd 2. jalaväebrigaadi üksustega ning tutvutakse meie maastiku ning harjutusvõimalustega. Üksus hakkab baseeruma Võru linnas Taara linnakus.