Uudised

„Kaheksast erinevast riigist pärit laskurid leidsid, et tegemist on ühe maailma raskeima ning Euroopa paremini korraldatava laskevõistlusega. Võistlus meeldis laskuritele lasketehnilist oskust nõudvate omapäraste laskeradade tõttu. Võistluse ohutus oli tagatud rahvusvahelistelt tunnustatud rajakohtunike poolt,“ ütles võistluse direktor kapten Allar Eesmaa scoutspataljonist.

Kaitsejõudude Spordiklubi korraldatud kuueteistkümnest laskeharjutusest koosneva võistluse lõpetas edukalt 124 võistlejat kaheksast riigist. Praktikal-laskmises jäetakse laskuritele erinevaid valikuvõimalusi laskeharjutuste läbimiseks. Võistlusel saavad otsustavaks jõud, kiirus ja täpsus.

Tegemist oli kõrgetasemelise rahvusvahelise tunnustusega Level 3 võistlusega, mis tõi kohale oma ala tipud. Osalejate hulgas olid maailmameister Kim Leppänen ja USA Grand Master staatuses laskurid Hannu Uronen (Soome) ja James Casanova (USA).

Võistluse pealoosiauhinna, Uronen Precision vintrelva, võitis major Jaak Rumvolt Kaitsejõudude Spordiklubist. Peaauhind loositi Eesti laskurite vahel populariseerimaks praktikal-laskmist regioonis.

Kaitsejõudude spordiklubi laskuritele oli võistlus väga edukas, saavutati kõrged kohad nii individuaalselt kui võistkondlikult. Standard divisjoni Eesti meistritiitli võitis Kaitsejõudude spordiklubi laskur Madis Reier (üldarvestuses 2. koht), edestades klubikaaslasi Mario Meriranda (üldarvestus 3. koht) ja Margus Riso (üldarvestuses 5. koht). Üldarvestuses võitis soomlane Timo Vehvilainen.

Open divisjoni Eesti meistritiitli võitis Armatus klubi liige Sven Kirsipuu edestades Kaitsejõudude Spordiklubi laskurit Arne Valget ning Politsei Laskurklubi laskurit Kalvi Abelit. Üldarvestuses võitis Kim Leppäneni Soomest.

Meeskondlikus arvestuses olid Kaitsejõudude spordiklubi meeskonnad edukad saavutades mõlemas divisjonis kaksikvõidu. SAS Eesti meisterklubi: KJSK STANDARD I, koosseisus: Madis Reier, Mario Merirand, Margus Riso, Jaanus Kala. SAO Eesti meisterklubi: KJSK OPEN I; Arne Valge, Kaspar Koovti, Meelis Unt, Valdeko Uuk.

Kaitsejõudude spordiklubi kuulub Eesti praktikal-laskmise ühingusse, mis koondab laskureid kaitseväest ja Kaitseliidust. Kaitsejõudude spordiklubis harrastatakse praktikal-laskmist alates 2007. aastast ja klubi laskurid on olnud edukad pea kõigil seni peetud praktikal-laskmise Eesti meistrivõistlustel.

Estonian Open Rifle on üks osa Kaitsejõudude Spordiklubi korraldatavast sarjast, kuhu kuuluvad veel püstoli- ning haavlipüssivõistlus. Täpsem info kodulehelt www.kjskipsc.ee/3gun.

„Kõrgem sõjakool pakub väga head juhtimisalast kõrgharidust, mille käigus saab rohkelt praktilist poolt. Me oleme väga inimesekesksed – kõrgem sõjakool õpetab juhtima eelkõige inimesi, mistõttu on ka vastutus suurem. Ole ainult ise piisavalt julge ja tule kandideeri,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna planeerimisjaoskonna allohvitser vanemveebel Tanel Otsus.

Maaväe erialale edukalt kandideerinud alustavad õpinguid sel aastal ning tänavu võetakse vastu kuni 70 õppurit maaväe õppesuunale. Õhu- ja mereväe õppesuunad avatakse edukatele kandidaatidele 2018/2019. õppeaastal. 

Õppivatele kadettidele on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus Tartu kesklinnas, samuti saavad kadetid igakuise palgana alates 650 eurot. Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Täpsemat teavet sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta leiab kõrgema sõjakooli kodulehelt aadressilt www.sojakool.ee/sisseastujale. Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil või telefonil 717 6300. Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad sel aastal 17.-20. juulini.

Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

„Ungarlastega koos teenimine annab meile täiendava koostöökogemuse liitlasjõududega. Nende saabumine Lõuna-Eestisse raudteel ja C-17 maandumine Ülenurmele on meile ning meie tsiviilpartneritele huvitav ja vajalik koostööprojekt,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

2. jalaväebrigaadi saabunud Ungari üksus kuulub Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni, mille alaline paiknemisala asub Ungari loodeosas Tata regioonis. Õppuste käigus harjutatakse Eestis koostööd 2. jalaväebrigaadi üksustega ning tutvutakse meie maastiku ning harjutusvõimalustega. Üksus hakkab baseeruma Võru linnas Taara linnakus.

Ungari jalaväekompanii tehnikaparki kuulub soomustransportöör BTR-80, mis transporditakse Eestisse mööda raudteed. Tehnika alustas liikumist Ungarist 26. juunil ja peaks Eestisse jõudma 3. juulil.

Ungari üksuse siiatuleku aluseks on kokkulepe Visegradi riikide vahel, kes otsustasid NATO heidutusmeetmete raames panustada sõjalise kohaloleku suurendamisse Balti riikides.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58226

„Ajateenistuse esimesed kümme nädalat on kutsealuste jaoks otsustava tähtsusega, sest selle aja jooksul peab ajateenijale saama omaseks sõduri professionaalne suhtumine oma varustuse ja relvastuse kasutamisse,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni väljaõppejaoskonna ülem kapten Ivo Peets.

Ajateenijate väljaõpe- ja füüsiline koormus kasvab kursuse jooksul järk-järgult, et see oleks jõukohane ja väljakutset pakkuv kõigile sõduritele. 1. jalaväebrigaadi suvekutse baaskursuse kavas on toimunud ka mõningad muudatused.

Kui varem olid sõduribaaskursuse esimestel nädalatel ülekaalus klassitunnid ning teoreetiliste teadmiste omandamine, siis nüüd on rõhuasetus praktilistel harjutustel kasarmust ja klassiruumidest väljaspool. Nii näiteks toimub baaskursuse jooksul rohkem kui neli välilaagrit, mille kestvus ajas suureneb alustades ööpäevasest tutvustavast välilaagrist kuni terve nädala kestva laske- ja lahinglaskmiste laagrini.

Ajateenistuse esimese kümne nädala jooksul omandavad noored üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutavad teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Sõduri baaskursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht. Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas. Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku 11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud 8 kuud.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. Üksus on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon.

„Soovin tänada meie võõrustajaid, eestlasi, nende toetuse ja külalislahkuse eest, sest senise edu aluseks on olnud tihe koostöö kõikide osapoolte vahel,“ ütles Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja kindral söör Stuart Peach. „Me peame jätkuvalt pöörama tähelepanu NATO heidutus- ja kaitsehoiakule, mida liitlaste lahingugrupid alliansi idatiival esindavad.“

Eesti ja Briti kaitseväe juhatajad arutasid lähenevat Venemaa ja Valgevene ühist õppust Zapad ning sellega kaasnevat sõjalise tegevuse aktiivsuse kasvu Läänemere regioonis. Samuti leidsid kindralid, et NATO peab jätkama oma heidutushoiaku hoidmist ja arendamist.

„Me peame koos oma liitlastega veelgi suurendama alliansi nähtavust meie regioonis ja lisaks maavägede kohaolekule pöörama ka tähelepanu nii tegevustele õhus kui ka merel,“ ütles kindral Terras ja lisas, et tema Briti kolleegile avaldasid muljet Eesti pingutused iseseisva kaitsevõime arendamisel, aga ka kaitseväe valmidus ja ühiskonna toetus riigikaitsele.

Ühendkuningriik on alates aprillist Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriigiks, kus lisaks neile teenivad ka Prantsusmaa ja Taani kaitseväelased. Suurem osa Suurbritannia 800 sõdurist on pärit Ühendkuningriigi maaväe laskurrügemendi 5. pataljonist, aga Tapal teenib samuti Briti kaitseväelasi nii kuninglikust husaarirügemendist kui ka suurtükiväelasi ja pioneere.

1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal teeniva liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Raamriik Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kes on relvastatud tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior ning liikursuurtükkidega AS90. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega allüksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantsuse allüksus teenib Tapal kaheksa kuud. Uuest aastast vahetab prantslased välja Taani allüksus.

"Wambola ja tema meeskond on kodusadamas tagasi suure kogemuste pagasiga ja uhke tundega, sest kõik meie eesmärgid said täidetud," ütles laeva komandör vanemleitnant Ermo Jeedas. "Tänan meeskonnaliikmete peresid, lähedasi, sõpru ja tuttavaid, kes olid minu meeskonnale toeks. Sellisel pikal sõidul on see meie jaoks väga oluline."

Kaitseväe juhataja ülesannetes olev peastaabi ülem brigaadikindral Martin Herem andis tseremoonial kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaale üle kaitseväe teenetemärgi kaitsealaste teenete eest seoses märkimisväärse panusega Eesti riigikaitsesse. Kaptenleitnant Seljamaa täitis eelmise aasta juunist kuni eilseni NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülema ülesandeid.

Wambola liitus NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga 8. veebruaril, mil ta määrati eskaadri staabi- ehk lipulaevaks. Miinitõrjegrupis olles harjutati miinijahtimist ning kollektiivkaitset merel nii õhu- kui ka pealvee ohu tingimustes.

Lisaks tegevteenistujatest mereväelastele teenisid NATO üksusesse kuulumise vältel laeval kokku ligi 15 ajateenijat. Ajateenijate vahetus toimus mais, mil vanemad ajateenijad läksid reservi ja uued liitusid laevaga. "Uutel ajateenijatel puudus varasem laeva kogemus, kuid nad õppisid jooksvalt ja väga kiiresti kõik selgeks. Neist on saanud täieõiguslikud laevapere liikmed," ütles vanemleitnant Jeedas.

Pardatähisega A433 mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola kuulub Lindormen-klassi. Sisu ning tehnika poolest ulatuslikult kaasajastatuna arvati Wambola mereväe teenistusse mullu 1. novembril.

Eesti merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud üle kümne aasta, panustades igal poolaastal grupi koosseisu erineva sõjalaevaga. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib lühikese etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.

„Mul suur au võtta vastu selline vastutusrikas ametikoht. Annan endast parima, et luua ühtne, üksteist toetav ja motiveeriv meeskond, et suudaksime väejuhatusele püstitatud ülesandeid veelgi paremini täita,“ ütles kolonelleitnant Toomas Susi.

Kolonelleitnant Susi eelnevaks teenistuskohaks oli õhuväe staabi operatiiv-ja väljaõppejaoskonna ülema ametikoht, samuti on ta teeninud lennubaasi staabiülemana ning NATO ühendväejuhatuse staabis vanemstaabiohvitserina. Ta on lõpetanud Eesti Riigikaitseakadeemia, läbinud ohvitseri II ja III taseme sõjaväelise väljaõppe USA Air Force University's ning teeninud kaitseväes alates 1994. aastast.

Ametist lahkunud kaptenleitnant Roman Lukas tänas allüksuste ülemaid hea töö eest, tõstis esile nii väejuhatusesisest kui liitlastevahelise koostöö arengut ning väejuhatuses toimunud erialase kvalifikatsiooni arengut.

„Vaadates tagasi möödunud kolme aasta peale, pean ütlema, et olen ääretult rahul saavutatuga. Oleme selle aja jooksul läbi erinevate õppuste, operatsioonide ja igapäevase töö kokku kasvanud. Kolonelleitnant Susile soovin iseseisvat mõtlemist ning julgust logistika erinevatesse valdkondadesse sügavuti sukelduda,“ ütles kaptenleitnant Lukas, kes jätkab teenistust kaitseatašeena Poola Vabariigis.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Väejuhatuse logistikapataljonis ja logistikakoolis õpetatakse välja reserv- ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

Toetuse väejuhatuses on kokku kümme allüksust: staap, logistikapataljon, logistikakool, tervisekeskus, raamatupidamiskeskus, toetusteenuste keskus, liikumis- ja veoteenistus, materjaliteenistus, harjutusväljade teenistus ning kaitseväe orkester.

„Auastmes ülendamine on oluline tunnustus kaitseväelase teenistusele ning ühtlasi ka suurema vastutuskoorma ja kohustuste võtmine rahva ja riigi ees,“ ütles kolonel Rebo auastmeid üle andes.

Lipniku auaste omistati 21 reservohvitserile ja allohvitseri auaste 19 suurtükipataljoni reservallohvitserile. Täna toimunud auastme kätteandmise tseremoonial kõrgema sõjakooli kadetikasiinos osales 10 reservväelast.

2. jalaväebrigaad on kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud kaitseväe struktuuriüksus, mille üheks ülesandeks on koosseisus olevate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning nende formeerimise korraldamine.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58223

„Õhuseiredivisjon alustas 1998. aastal kolmeteistkümne teotahtelise inimesega kuid ilma tehnikata. Tänaseks teenib divisjonis üle saja inimese, üksusel on võimekas õhuoperatsioonide juhtimiskeskus ja kaasaegne kogu Eestis kattev seire- ning sidetehnika võrgustik,“ ütles õhuväe staabi ülem õhuväe ülema ülesannetes kolonel Riivo Valge.

Major Gerry Karro on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooniinsenerina, Leedu Sõjaväeakadeemia õhuoperatsioonide juhtimise erialal ning USA Õhuväe juhtimis- ja staabikolledži magistrikraadiga. Major Karro alustas teenistust kaitseväes 2003. aastal radarsüsteemi operaatorina, tõusis radarposti ülemaks, juhtis seejärel insenertehnilist kompaniid ja gruppi ning täitis õhuseiredivisjoni ülema asetäitja kohustusi.

Alates 2012. aastast õhuseiredivisjoni ülemana teeninud major Hardi Lämmergas jätkab teenistust Eesti õhuväe staabis operatiivjaoskonna ülemana.

Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille staap asub Ämari lennubaasi territooriumil, kuid mille allüksused asuvad mitmel pool Eesti eri piirkondades. Lisaks sellele paikneb divisjoni üks meeskond alaliselt Leedus Karmelavas Balti riikide ühises kontrolli- ja ettekandekeskuses. Divisjoni peamised ülesanded on Eesti õhuruumi seire ning NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemi (NATINAMDS) osana ka Eesti ja meie liitlasmaade õhuruumi kaitsesse panustamine eelhoiatusega ning vajadusel NATO õhuturbehävitajate sihitamisega.

„Soovitan huvi korral kindlasti kõrgemasse sõjakooli kandideerida. Ärge kõhelge ja tulge proovima, sest kaitsevägi pakub lisaks heale kõrgharidusele läbi terve karjääri õppimis- ja enesetäiendusvõimalusi,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes kolonelleitnant Avo Veske.

Maaväe erialale edukalt kandideerinud alustavad õpinguid sel aastal ning tänavu võetakse vastu kuni 70 õppurit maaväe õppesuunale. Õhu- ja mereväe õppesuunad avatakse edukatele kandidaatidele 2018/2019. õppeaastal.

Õppivatele kadettidele on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus Tartu kesklinnas, samuti saavad kadetid igakuise palgana alates 650 eurot. Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Täpsemat teavet sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta leiab kõrgema sõjakooli kodulehelt aadressilt www.sojakool.ee/sisseastujale. Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil või telefonil 717 6300. Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad sel aastal 17.-20. juulini.

Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.