Uudised

„Soovitan huvi korral kindlasti kõrgemasse sõjakooli kandideerida. Ärge kõhelge ja tulge proovima, sest kaitsevägi pakub lisaks heale kõrgharidusele läbi terve karjääri õppimis- ja enesetäiendusvõimalusi,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes kolonelleitnant Avo Veske.

Maaväe erialale edukalt kandideerinud alustavad õpinguid sel aastal ning tänavu võetakse vastu kuni 70 õppurit maaväe õppesuunale. Õhu- ja mereväe õppesuunad avatakse edukatele kandidaatidele 2018/2019. õppeaastal.

Õppivatele kadettidele on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus Tartu kesklinnas, samuti saavad kadetid igakuise palgana alates 650 eurot. Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Täpsemat teavet sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta leiab kõrgema sõjakooli kodulehelt aadressilt www.sojakool.ee/sisseastujale. Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil või telefonil 717 6300. Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad sel aastal 17.-20. juulini.

Kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

„Viimane aasta on olnud pingeline ja suhteliselt pikk, kuid lõpuks vägagi rahuldust pakkuv. Oleme kõige suurema kordaminekuna üles ehitanud kaks integreeritud ja kõrges valmiduses olnud professionaalset üksust, mis on valmis NATO operatsioone merel ja merelt toetama," ütles kaptenleitnant Seljamaa.

Kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa juhtis NATO 1. alalist miinitõrjegruppi (SNMCMG1) möödunud aasta 22. juunist. Tegemist oli esimese korraga ajaloos, mil NATO mereüksust juhtis Eesti mereväeohvitser.

Kaptenleitnant Seljamaa kinnitusel oli tema alluvuses teeninud rahvusvahelise staabi ja erinevate riikide laevameeskondade vaheline koostöö meeldiv, huvitav ja tulemusrikas. Lisaks eestlastele kuulusid staapi mereväelased Saksamaalt, Belgiast ja Hollandist. Miinitõrjegrupi laevade ning nende meeskondade ühise panuse tulemusena leiti ja kaardistati aasta jooksul üle 100 lõhkekeha, millest ligi 40 tehti ka kahjutuks.

„Oleme tõestanud nii endale kui liitlastele, et Eesti merevägi on teadmiste ja oskuste poolest võimeline NATO kiirreageerimise üksust juhtima. Laiendasime oma suhete võrgustikku, parandasime sidealaseid teadmisi ja võimekust ning saime täiendavaid kogemusi üldise koostöö ja staabitöö protseduuride osas,“ ütles kaptenleitnant Seljamaa.

2017. aasta jaanuaris täienes staabitöös osalevate eestlaste arv. Veebruaris määrati miinitõrjegrupi staabilaevaks vanemleitnant Ermo Jeedase poolt juhitav Eesti mereväe sõjalaev Wambola, mis tähendas alusele rahvusvahelise grupi lipulaeva kohustuste täitmist.

Eesti merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud üle kümne aasta, panustades igal poolaastal grupi koosseisu erineva sõjalaevaga. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib lühikese etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.

Venemaa Föderatsiooni vaatluslennud sooritatakse rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud digisensoritega. Lennukil on 17 vaatlejat Venemaalt ja Valgevenest, samuti neli Eesti kaitseväelast, kes jälgivad vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist. Mai lõpus sooritasid sarnase vaatluslennu Venemaa kohal Eesti ja Soome kaitseväelased.

Vene Föderatsioon on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende alates 2005. aastast. Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused ning kohustused lendude sooritamisel.

Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas. Samuti käivad eestlased teistes riikides vaatluslende tegemas.

Kaitsejõudude Spordiklubi korraldataval kuueteistkümnest laskeharjutusest koosneval võistlusel osaleb kokku 130 võistlejat kaheksast riigist. Suurim arv välisvõistlejaid tuleb Soomest.

„On oodata varasemast keerulisemaid laskeharjutusi, mis panevad proovile võistlejate relvakäsitsemise oskuse erinevates tingimustes,“ ütles võistluse direktor kapten Allar Eesmaa scoutspataljonist.

Praktikal-laskmises jäetakse laskuritele erinevaid valikuvõimalusi laskeharjutuste läbimiseks ning otsustavaks saavad jõud, kiirus ja täpsus. Tänavu osalevad võistlusel esindajad Eestist, Soomest, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Poolast, Rootsist, Itaaliast ja Kreekast.

Võistluse pealoosiauhinnaks on uus vintpüss, mis on välja pandud koostöös Lohjan Ase ja Osa Ky ning Kaitsejõudude Spordiklubiga. Peaauhind loositakse välja Eesti laskurite vahel eesmärgiga populariseerida praktikal-laskmist regioonis.

Võistlust pealt vaatama on oodatud kõik huvilised, kes soovivad jälgida maailmatasemel laskurite omavahelist mõõduvõtmist ning tutvuda praktikal-laskmisega. Kaasa tuleks võtta kuulmiskaitsevahendid ning kaitseprillid.

Estonian Open Rifle on üks osa Kaitsejõudude Spordiklubi korraldatavast laskevõistluste sarjast, kuhu kuuluvad veel püstoli- ning haavlipüssivõistlus. Seitsmendat korda toimuv Estonian Open Rifle on muutunud hinnatud jõukatsumiseks lisaks Eesti laskuritele ka välisvõistlejate hulgas, mida näitas ka selleaastane võistlusele registreerumise kiirus.

„NATO teab ja tunneb Eesti õhuväelasi kui eeskujuliku väljaõppega oma ala vaieldamatuid professionaale. Seepärast on Eesti edastatav õhuseirepilt oluline osa NATO õhupildist ja Ämari lennubaas NATO lennukite kindel tugipunkt Läänemere kaldal,“ ütles Jüri Luik. „NATO liitlaste pühendumus Eesti õhuturbe tagamisele alates meie NATO liikmelisuse esimestest päevast on ilmekas näide kollektiivkaitse toimimisest.“

Ämari lennubaasi põhiülesanneteks on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid, olla baasiks NATO õhuturbe lennusalgale ning korraldada Kaitseväe lennundustegevust. Õhuseiredivisjoni põhiülesanneteks on tagada radarpostide töö, edastada õhuseireinformatsiooni ning NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemi osana kontrollida Eesti õhuruumi.

Kaitseminister külastas ka Ämari lennubaasi territooriumil paiknevat toetuse väejuhatuse logistikapataljoni. Logistikapataljoni põhiülesanneteks on erialase väljaõppe korraldamine, logistiliste reservüksuste ettevalmistamine ning KV teiste üksuste logistiline toetamine.

Kohtumisel kindral Fernando Alejandre Martineziga oli teemaks ka Vahemere julgeolek. Kindral Terrase hinnangul on kahe riigi kaitsealane koostöö olnud NATO ning Euroopa Liidu raamistikus tulemuslik ning mõlema poole huvisid ja eesmärke arvestav.

„Hispaania on olnud NATO idatiiva kindlustamise tugev toetaja, mida näitab ka nende reaalne sõjaline panus liitlasvägede lahingugrupi koosseisus Lätis,“ ütles kindral Terras. „Samuti osaleb Hispaania õhuvägi F-16 püüdurhävitajatega õhuturbeoperatsioonil Ämaris, mis on käegakatsutav panus Eesti ja sellega kogu NATO julgeolekusse.“

Kaitseväe juhataja lisas, et Hispaania on Vahemere piirkonna julgeoleku tagamisel üks olulisemaid panustajaid ja Eesti teeb Hispaaniaga koostööd Euroopa Liidu EUNAVFOR SOPHIA operatsiooni raames. „Koostöö Eestiga on märk sellest, et meie vahel on ühine arusaam julgeolekuohtudest,“ ütles kindral Terras.

Lisaks külastas kindral Terras Torrejoni õhuväebaasis paiknevat sõjaväestatud päästeüksust, mis vastutab erinevate hädaolukordade lahendamise eest üle terve Hispaania. Hiljuti osales päästeüksus ka naaberriigi Portugali ulatuslike metsatulekahjude kustutamisel.

„Võidupüha tähistamine oli ja jääb väga oluliseks iga Eesti sõduri jaoks. Võidukas Vabadussõda tõi Eesti rahvale vabaduse. Seda tuleb hoida ja kaitsta ning oma panusega Lõuna-Liibanonis aitavad Eesti sõdurid kaasa nii kohaliku rahu säilitamisele kui ka Eesti julgeoleku tugevdamisele,“ ütles Eesti kontingendi ülem kapten Andrei Šlabovits rivistusel. „ÜRO rahuvalvemissioonil osalemine ning koostöö relvavendadega Soomest ning Iirimaalt toob meid esile ning aitab luua paremad suhted meie põhjanaabritega ja teiste liitlastega,“ lisas ta.

Scoutspataljoni B-jalaväekompanii embleemid omistati viiele Estpla-23 rühma liikmele. Traditsiooni järgi saadakse õigus embleemi kanda ühe aasta eeskujuliku teenistuse täitumisel kompanii koosseisus. Võidupüha rivistuse meeleolukaim osa oli värsketele kapralitele auastmetunnuste vormile kinnitamine.

Jaanipäeva patrullvõistlus koosnes ülesannetest, mis kombineerisid loovalt igapäevased teadmised ja militaartemaatika. Kasuks tuli eelnev suusatamise kogemus, nooleviskeoskus, aga ka meeskonnaliikmete koostöö- ja kohanemisvõime. Eestlased läbisid korraldajatena ausa võistluse huvides raja nö 0-meeskonnana ilma edetabelisse sekkumata. Võistlusarvestuses osales kokku üheksa meeskonda. Kolmandale kohale tuli soomlastest koosnenud pataljoni juhtkonna grupp. Teise koha saavutas soomlaste A-kompanii meeskond. Patrullvõistluse võitis iirlaste B-kompanii meeskond. Auhinnatseremoonial said kõik osalejad tunnustuse ja koti täie eestimaist maiust, esikolmikule kuulusid medalid ja karikas.

Liibanonis teenib ÜRO rahuvalvemissioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab Scoutspataljoni B-kompanii baasil loodud Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv jalaväerühm Estpla-23, kelle peamine ülesanne on läbi viia patrulle Lõuna-Liibanonis ja mehitada vaatlusposte Liibanoni ja Iisraeli eraldava piirijoone alal. Lisaks teenivad Liibanonis UNIFIL koosseisus staabiohvitserid ja allohvitser ning ühe staabiohvitseriga panustatakse UNTSO vaatlusmissioonile. Esimene Eesti rahuvalveüksus teenis Liibanonis 1996-1997, uuesti alustati 2015 aastal. Käesolev on kuues Eesti kontingent.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58214

„Ootame kõrgemasse sõjakooli eelkõige aktiivseid ja mõtlevaid inimesi, kellel on huvi panustada riigikaitsesse. Omalt poolt pakume mitmeid hüvesid, eelkõige töö stabiilsust ning kõrgel tasemel ettevalmistust tulevaseks teenistuseks,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes kolonelleitnant Avo Veske.

Sisseastumise infosüsteemis (SAIS) saab dokumente esitada kuni 3. juulini. Maa-, mere- ja õhuväe põhikursuste õppesuundadele on praeguseks esitatud 48 avaldust ning tänavu võetakse vastu kuni 70 õppurit maaväe õppesuunale. Maaväe erialale edukalt kandideerinud alustavad õpingud sel aastal, õhu- ja mereväe õppesuunad avatakse edukatele kandidaatidele 2018/2019. õppeaastal.

Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel lähtudes akadeemilisest testist ja kutsesobivusvestluse tulemustest. Tänavu ei hinnata füüsilise ettevalmistuse testi läbimist paremusjärjestuse osana, küll aga tuleb test sooritada tegevteenistusse astumise nõudena. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust.

Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes. Õppivatele kadettidele on tagatud ka tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus, samuti saavad kadetid igakuise palgana alates 650 eurot.

Täpsem teave sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta on kõrgema sõjakooli kodulehel www.sojakool.ee/sisseastujale. Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil või telefonil 717 6300. Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad sel aastal 17.-20. juulini.

Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

"Admiral Cowan on nelja ja poole aasta jooksul kaptenmajor Tanel Leetna juhtimise all Eesti mereväge väga väärikalt esindanud ning olnud alati valmis paindlikult ülesandeid võtma ja neid lahendama," ütles mereväekapten Jüri Saska. "Soovin, et meeskond toetaks oma uut komandöri samaväärselt ja et Admiral Cowani paindlikkus ning valmisolek säiliksid."

Vanemleitnant Ardo Riibon teenib mereväes alates 2003. aastast. Ta on olnud komandöri abi miinijahtijatel Ugandi ning Admiral Cowan. Lisaks on ta teeninud mereväe laevadel Sulev, Vaindlo, Wambola ja Sakala ning olnud operatsioonideohvitser kunagises Balti riikide ühises miinitõrjeüksuses BALTRON. Ta on õppinud Rootsi mereväeakadeemias ja Belgia-Hollandi miinisõjakoolis.

"Lähen uutele ülesannetele vastu kindla tundega, sest laeva meeskond on mulle juba tuttav. Olen ka varasemalt sama laevaklassi peal teeninud ning osalenud mitmel korral komandöri abina NATO 1. alalises miinitõrjegrupis," ütles vanemleitnant Ardo Riibon.

Admiral Cowan on esimene kolmest Eesti mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast, tema sõsarlaevad on miinijahtijad Sakala ja Ugandi. Igal mereväe laeval on oma sõpruslinn ja Admiral Cowanil on 2008. aastast sõprusleping Kuressaarega.

Admiral Cowanile paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab avastada ning klassifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seejärel saab pardal oleva Seafox süsteemi allveerobotiga või tuukritega miini identifitseerida ning kahjutuks teha.

„Kolme Balti ja nelja Visegradi riigi omavaheline tihe kaitsealane koostöö NATO liikmetena on tänases julgeolekusituatsioonis kriitilise tähtsusega kogu alliansi kaitse jaoks, millel oluliseks osaks on Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse paigutatud ning nende riikide kaitsevägedesse integreeritavad NATO lahingugrupid,“ ütles kindral Riho Terras. „Alliansi liikmete julgeoleku tagamine ei saa toimuda omaette vaakumis ainult üksteise toetamise näol ja seetõttu otsustasime kohtumisel ka edaspidi jätkata Ukraina toetamist .“ 

Krakovis peetud arutelul osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Ukraina kaitsevägede esindajad.

Käesolevast aastast paiknevad Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas alliansi julgeoleku tugevdamiseks mõeldud NATO lahingugrupid. Visegradi grupi riikidest tuleb sel suvel Eestisse harjutama Ungari jalaväekompanii. Eesti on Ukrainat toetanud nii sõja- ja katastroofimeditsiini alase väljaõppega kui ka kohapeal Ukraina kaitseväelasi sõjaliselt välja õpetades.