Uudised

Mälestustahvel on pühendatud Iraagis langenud vanemveebel Arre Illenzeerile ja Afganistanis langenud vanemveebel Ivar Brokile, veebel Allain Tikkole ja veebel Eerik Salmusele.

Lahingukooli veebli vanemveebel Indrek Ojasoo sõnul on allohvitseridel Eestis väga oluline roll ning nende kogemused ja teadmised on äärmiselt hinnatud. „Mälestustahvli avamine on meie moodus näidata, et me ei unusta kunagi vanemallohvitsere ega nende panust Eesti riigi kaitsmisel,“ ütles vanemveebel Ojasoo mälestustahvli avamisel peetud kõnes.

Mälestustahvli avamisel võttis lisaks vanemveebel Ojasoole sõna ka lahingukooli ülem kolonelleitnant Madis Nõmme ning tahvli õnnistas sisse kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna juhataja Nele Rand on kõrgkoolivälistest ekspertidest moodustatud hindamiskomisjoni aruandega rahul. „Otsus näitas, et kaitseväe ühendatud õppeasutustest saab väga hea kõrghariduse, mille käigus saavad kadetid palju praktilisi oskusi ning on hinnatud ka tööandjate seas,“ ütles Rand. Hindamiskomisjoni ettepanekute alusel hakkab kool edasisi tegevusi kavandama.

Ranna sõnul teeb kool omalt poolt kõik selleks, et kadette tulevaseks teenistuseks võimalikult hästi ette valmistada ning kaitseväe ühendatud õppeasutustesse on oodatud eelkõige need, kellel on sisemine kutsumus ja soov pühenduda valitud elukutsele.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste riigikaitse õppekavade esimese ja teise õppeastme kvaliteedihindamine viiakse järgmisel korral läbi seitsme aasta pärast.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus riigikaitseline õppeasutus Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere Eesti kaitseväele. Õppeasutuste koosseisu kuuluvad Kõrgem Sõjakool, kus valmistatakse kaitseväele ette ohvitsere rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe tasemel, ning Lahingukool, kus koolitatakse allohvitsere kutse- ja täiendusõppes. 

Kaitseväelased taastasid reamees Mandre haua Valga Tartu tänava kalmistul ning asetasid kalmule uue hauakivi, mille avab mälestustseremoonial kell 13 staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant René Innos. Hingepalve peab kaitseväe vanemkaplan major Aivar Sarapik.

„Johannes Mandre hauakivi avamisega tasub staabi- ja sidepataljoni oma auvõlga meeste ees, kes juhindusid neil segastel aegadel oma sõdurivandest ja kaitsesid relvaga Eesti au,“ ütles staabi- ja sidepataljoni kaplan leitnant Peeter Paenurm.

1940. aastal Tallinnas Raua tänava lahingus langenud reamees Mandre mälestustseremooniale on kutsutud Valga maavalitsuse, linnavalitsuse ja kaitseliidu esindajad, samuti külalised kultuuri- ja haridusasutustest. Tseremooniale on oodatud kõik huvilised.

Reamees Johannes Mandre sündis 27. juulil 1918 Valgas ja ajateenistust alustas Tallinnas sidepataljoni 1. sidekompaniis 2. oktoobril 1939. Alates 1. juunist 1940 teenis ta 3. sidekompaniis telegraafi rühmas.

1940. aastal paiknes sidepataljon pärast kasarmute sundloovutamist Punaarmeele Raua tänava koolimajas. Juunipöörde ajal nõudsid punaväelased relvade loovutamist, kuid sidepataljoni sõdurid keeldusid relvi ära andmast. Kui koolimajale suunati Punaarmee raskekuulipilduja andsid sõdurid ära küll käes olnud relvad, kuid leidsid koolimaja õuest mobilisatsioonirelvad ning jätkasid vastupanu. Mitu tundi kestnud lahingus langes peale reamees Mandre ka allohvitser Aleksei Männikus. Johannes Mandre maeti oma kodulinna õigeusu kalmistule 25. juunil 1940.

Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainus Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.

19.-22. juunini peetavatel Balti sõjaväespordi mängudel võistleb individuaalsetel, meeskondlikel ja sõjaväelistel spordialadel ligi 200 kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust.

Täna algusega kell 17:00 võtavad Sepa jalgpallistaadionil minijalgpallis mõõtu Eesti ja Läti kaitseväelased, homme kell 10:30-12:00 toimub võistlus eestlaste ja leedukate vahel. Tänavakorvpallis võisteldakse Tartu Tamme staadionil teisipäeval kell 10:00-13:00 ja 15:30-17:00 ning kolmapäeval kell 10:00-11:30. Rannavõrkpalli lahingud peetakse Maaülikooli spordihoone platsil teisipäeval kell 09:00-13:00 ja 15:00-19:00 ning kolmapäeval 09:00-13:00 ning 14:30-17:00.

Lisaks võisteldakse järgmisel kahel päeval Uniküla lasketiirus suvises kahevõistluses ja militaarorienteerumises. Väike-Emajõel toimub sportkalastamine. Võistluseid peetakse ka sangpommispordis, täpsuslaskmises, males, sulgpallis ja laskejooksus.

Võistlustel löövad kaasa ka kaitsevägede spordiüksustes teenivad tippsportlased, näiteks laskesuusatajad seersant Kauri Kõiv, reamees Rene Zahkna ja Võrumaa maleva kaitseliitlane Sirli Hanni. Samuti on kaasatud noorkotkad, skaudid ja gaidid, kes võistlevad orienteerumises, laskmises, köieveos ja rannavõrkpallis.

Esimesed Balti sõjaväespordi mängud toimusid 2002. aastal Lätis. Igal aastal korraldab mänge erinev Balti riik. Möödunud aastal toimus võistlus Leedus, järgmisel aastal peetakse võistlused Lätis. Kõik huvilised on oodatud kaitseväelastele kaasa elama.

"Ootame kõrgemasse sõjakooli noori, kes soovivad saada parimat juhtimisalast kõrgharidust ja kes tahavad panustada Eesti riigikaitsesse," ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm.

Tänavu moodustub kõrgemasse sõjakooli kandideerijate paremusjärjestus akadeemilise ehk vaimse võimekuse testi ja kutsesobivusvestluse tulemuste alusel. Sel aastal ei hinnata füüsilise ettevalmistuse testi läbimist paremusjärjestuse osana, küll aga tuleb test sooritada tegevteenistusse astumise nõudena. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust. Kes tahavad oma tulemust parandada ja uue teha või kui testi tehtud ei ole, annab kool selleks võimaluse sisseastumiskatsete perioodil.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kõrgemasse sõjakoolis õppida maa-, mere- ja õhuväe õppesuundadel. Sel sügisel algaval õppeaastal avatakse maaväe õppesuund kuni 70 õppekohaga. Õhu- ja mereväe õppesuunad avatakse edukatele kandidaatidele 2018/2019. õppeaastal. Õppe kestvuseks on kõigil õppesuundadel kolm aastat. Mereväe kadettidel toimub osa õppest TTÜ Eesti Mereakadeemias ning õhuväe kadettidel Eesti Lennuakadeemias.

Kõrgemas sõjakoolis õppivatele kadettidele on tagatud igakuine palk alates 650 eurot, tasuta elamispind sõjakooli ühiselamus Tartu kesklinnas ja meditsiiniline abi. Kooli lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme ning ees ootab kindel karjäär kaitseväes.

Sisseastumisdokumente saab kõrgema sõjakooli rakenduskõrgharidusõppesse esitada SAIS-i vahendusel tänasest kuni 3. juulini ning sisseastumiskatsete sooritamisperiood on 17.-20. juuli 2017.

Sisseastumiskatsed saab sooritada ka enne ajateenistuse läbimist. Täpsem informatsioon sisseastumistingimuste kohta kõrgema sõjakooli kodulehel .

"Ilmastikuolud olid täna soosivad - saime operatsiooni turvaliselt läbi viia. Miinide asukohad olid eelnevalt määratletud ning need tehti lõhkamiskohast ohutult distantsilt kahjutuks," ütles tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe. 

Demineerimisoperatsioonist võtsid osa ligi 35 mereväelast tuukrimeeskonnast ning miinijahtijalt EML Ugandi. Ligi 100 kilogrammi lõhkeainet trinitrotolueen (tuntud ka kui trotüül või TNT) sisaldavad nõukogude päritolu ankrumiinid M12 avastas rutiinse kontrolli käigus miinijahtija Sakala meeskond.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamiseks miinitõrje. Viimastel aastakümnetel on Eesti merealadel nii mereväe kui rahvusvaheliste koostöö tulemusena avastatud, identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha.

Demineerimisoperatsioonidega vähendatakse ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes sellega merealade kasutamise majanduslike- või rekreatsioonitegevuste tarbeks turvalisemaks.

„NATO staabielement Eestis on NATO sillapea, mis tagab liitlasüksuste kiire siirmine Eestisse, kui selleks peaks vajadus tekkima,“ ütles kaitseminister Jüri Luik, kelle sõnul on  NFIU käegakatsutav osa reaalsest NATO tegevusest Eesti kaitseks.

NATO kirdekorpuse ülem kindral Manfred Hoffmanni sõnul on NATO staabielemendid hea näide NATO ühtsetest väärtustest ja võimest kiiresti muutuva julgeolekuolukorraga kohaneda. „NFIU loomine näitas nii NATO ühtsust kui seda, milliseid suurepäraseid tulemusi suudavad ühiselt tegutsevad liikmesriigid saavutada,“  ütles kindral Hoffmann. Kahe tegutsemisaasta jooksul on Eestis asuv NATO staabielement muuhulgas toetanud NATO lahingugrupi saabumist Eestisse ning tõstnud Napoli ühendväejuhatuse, Ühendkuningriigi ning Türgis asuva NATO kiirreageerimiskorpuse olukorrateadlikkust.

NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit) ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane harmoneerida. Ülesanded saab NATO staabielement NATO kirdekorpusest.

Praegu kaheksas riigis (Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Slovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias) asuvate staabielementide loomine otsustati 2014. aasta Walesi tippkohtumisel. Esimesed Eesti kaitseväelased asusid teenistusse NFIUs 2015 a. 15. juunil. Neljakümnest ametikohast pooled täidab Eesti ning ülejäänud kohtadel teenivad Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Poola, Ungari, Prantsusmaa, Kanada, Norra, Taani ja Saksamaa relvajõudude esindajad.

Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, Slovakkias ja Ungaris asuvad NATO peakorteri staatuses olevad staabielemendid alluvad Poolas, Szczecinis asuvale kirdekorpusele ning Rumeenia ja Bulgaaria staabielemendid Napolis asuvale ühendsõjakeskusele.

Kaitseväe peastaabi territooriumil asuva NATO staabielemendi esimesed liikmed alustasid teenistust 2015. aasta 15. juunil.

„Täna on kaitseväe jaoks pidupäev, nii maa-, mere- kui ka õhuvägi sai rikkamaks pädevate ohvitseride ja allohvitseride võrra, kes on kaitseväe ühendatud õppeasutustest saanud parima,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel ning soovis kõikidele lõpetajatele edu ja meelekindlust edasises teenistuses.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Ravo Kask, mereväe põhikursusel nooremleitnant Kärt Praks ja õhuväe põhikursusel nooremleitnant Rasmus Jürilo, kellele kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel andis üle ohvitseri mõõga.

Magistrikraadile vastava keskastmekursuse parimaks õppuriks tunnistati kapten Vjatšeslav Senin, keda kõrgem sõjakool tänas hinnalise kingitusega. Tulemusega cum laude lõpetasid tänavu kõrgema sõjakooli nooremleitnant Ravo Kask, nooremleitnant Margus Mälgand ja nooremleitnant Gert Nurk põhikursuselt ning kapten Vjatšeslav Senin keskastmekursuselt.

Lahingukoolis lõpetasid vanemallohvitseride põhikursuse 39 õppurit. Põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremveebel Mikk Karu, kes sai koolilt tänutäheks hinnalise kingituse.
Kõrgema Sõjakooli lõpetanud nooremohvitserid asuvad teenistusse erinevatesse väeosadesse.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 19. juunist 3. juulini.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul oli õppuse Saber Strike peamine eesmärk viia lõpule NATO lahingugrupi integreerimine brigaadi koosseisu. „Maastikul nähtu põhjal võin öelda, et olime selles edukad ning üksuste koostegutsemisvõime paranes selle harjutuse käigus veelgi. Briti, Prantsuse, Taani ja Eesti sõdurid tegutsesid ühtse üksusena 1. jalaväebrigaadi juhtimisel,“ ütles kolonel Palm.

Saber Strike Eesti osa esimeses etapis harjutasid Scoutspataljoni ja liitlaste lahingugrupi üksused koos Soome ja Ameerika Ühendriikide üksustega erinevate lahingülesannete täitmist kompaniide koosseisus. Sel nädalal jätkus õppus brigaadi koostegevusõppega, mis algas viivituslahingu ja vasturünnaku harjutamisega ning lõppes liitlaste lahingugrupi rünnakuga Scoutspataljoni mehitatud kaitsepositsioonide pihta.

Jalaväeüksuste tegevust toetasid nii liitlaste lahingutankid Challenger 2 ja Leclerc, jalaväe lahingumasinad Warrior kui ka Scoutspataljoni kasutuses olevad CV9035EE jalaväe lahingumasinad. Maaväele tagasid õhutoetuse Ühendriikide 10. lahingukopteribrigaadi kopterid AH-64 (Apache) ning UH-64 (Black Hawk).

Saber Strike on Balti riikides ja Poolas peetav Ameerika Ühendriikide maaväe iga-aastane õppus, mille juhtriik on sel aastal Läti. Kokku osaleb õppusel kaitseväelasi 20 NATO liitlas- ja partnerriigist, Eestis harjutas ligi 1500 kaitseväelast Eestist, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Soomest peamiselt kaitseväe keskpolügoonil, Tapal ja Ämaris.

Õppuse raames harjutatakse veel üksuste liikumist Poola ja Leedu vahelisel maakitsusel, varustuse eelpaigutamist, merejalaväelaste üksuse maabumist Lätis ja erinevate väe- ning relvaliikide vahelist koostööd ja erinevaid lahingutegevusi.

Kaitseministri sõnul annab külaskäigul saadud ülevaade õigust olla uhke kaitseväe üle. Ühelt poolt on laitmatult töötav brigaad demonstratsioon sellest, kui kõrgel tasemel on Eesti kaitsevägi, teiselt poolt aga näitab seda, kuivõrd kindlalt seisavad meiega koos meie NATO liitlased.“

Et suurem osa 1. jalaväebrigaadi üksustest asub praegu harjutusväljal, kus viimaseid päevi on käimas õppus Saber Strike, algas ministri visiit keskpolügoonilt. Kaitseminister sai ülevaate polügooni arengutest ning külastas NATO lahingugrupi ning 1. jalaväebrigaadi juhtimispunkte.

„Lahingõppus, kus nii briti, prantsuse, eesti kaitseväelased kui ka ameerika õhujõud töötasid koos ühtse rusikana ja kus erinevad rahvad ühe eesmärgi nimel suutsid teha suurepärast koostööd, annab järjekordse kinnituse, et Eesti on kaitstud parimal moel,“ ütles Luik.

Kaitseministrit saatis külaskäigul kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, Tapa linnakus andis ülevaate 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm. Lisaks tutvus kaitseminister mobilisatsioonisüsteemi ning 1. jalaväebrigaadis kasutusele võetavate jalaväe lahingumasinatega CV9035EE.