Uudised

Kahepäevane lõpulahing peetakse peamiselt kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses ning erineb senisest õppusest sellega, et nii ründav kui ka kaitsev pool saavad täies mahus kasutada Eesti liitlaste lahingugrupi manöövervõimet, kiirust ja tulejõudu. Rünnakus osalevad prantslaste tankid Leclerc ja brittide tankid Challenger 2 ning kaitses astuvad neile vastu sakslaste Leopard 2.

Lisaks liitlaste rasketehnikale läbivad esmakordselt nii ulatuslikus õppelahingus tuleproovi hiljuti Hollandist ostetud Scoutspataljoni lahingumasinad CV9035.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul tähendab keskpolügoonil niivõrd mastaapse lahingu läbiviimine brigaadi suurusele üksusele üsna piiratud raame. „Pigem on see siiski väljakutse positiivses mõttes, sest ka päriselt peame olema valmis sõdima ja võitma igasugusel alal igasugustes tingimustes,“ ütles kolonel Palm. „Senised lahingud on näidanud, et brigaadi üksuste väljaõpe on professionaalne, nad on äärmiselt motiveeritud ja täielikult valmis ennast ka rasketes lahingutes parimast küljest näitama.“

Kui eelmisel nädalal alanud õppelahingute esimeses etapis 1. jalaväebrigaad kaitses ja tinglikku vastasena ründas 2. jalaväebrigaad, siis nüüd vahetavad brigaadid oma rollid. Eilse päeva jooksul kaevus 2. jalaväebrigaad keskpolügoonil põhjalikult maasse.

„Oleme kindlustanud ja tõkestanud. Oskused, mis saadud väljaõppeperioodil, saavad siin proovile pandud,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

1. jalaväebrigaadi koosseisus ründavad täna Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetavad kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetavad mõlemat brigaadi.

2. jalaväebrigaadi koosseisus võtavad keskpolügoonil kaitsepositsioonid sisse Kuperjanovi jalaväepataljon, keda toetavad Saksa soomuskompanii, Leedu ja Läti kompaniid ning Hollandi, Soome ja Saksa pioneeriüksused. Kohal on ka Vahipataljoni ajateenijatest moodustatud sõjaväepolitsei rühm.

Õppelahingute esimeses pooles osalenud Kaitseliidu malevate manööverüksused lõpulahingus ei osale.

1.jalaväebrigaadi ülem kolonel Palm tõstis eraldi esile kaitseliitlaste rolli Kevadtormil, kelle tegevusega tema brigaadi koosseisus jäi ta väga rahule.

Kaitseväele on kolmenädalane Kevadtormi õppus vajalik ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamiseks erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatakse Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

"Õppus annab meile hea võimaluse harjutada tavapärasest suurema üksuse meresõjalist juhtimist tavatus ohukeskkonnas," ütles mereväe laevastiku ülema ülesannetes olev kaptenleitnant Ain Pärna.

Peale liitlasvägede ja varustuse saabumiseks vajalike laevateede ja ankrualade kontrollimist harjutavad ligi 300 mereväelast ka laevateede meremiinidest puhastamist. Harjutustel kasutatakse imitatsioonivahendeid: paukmoona, valgustusrakette ja õppemiine. Veealuseid lõhkamisi läbi ei viida.

Eesti mereväe sihtgrupi staabi juhitaval õppusel osalevad Leedu staabilaev LNS Jotvingis, miinijahtija LNS Kursis ning patrull-laev LNS Dzukas. Lätist osaleb õppusel staabilaev LVNS Varonis. Eesti mereväest osalevad õppusel miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala, merejõudude sihtgrupi staap ning mobiilne tuukrite sihtüksus, kuhu kuuluvad ka mehitamata allveerobotitega opereerivad belglased.

Vastutegevuses osalevad mereväe miinijahtija Ugandi, tuukripaat Aleksandra, õhuväe helikopter Robinson R-44 ning Poola hävitajad SU-22. Õppus lõpeb 26. mail.

Baltic Fortress on meresõjaline õppus, mida korraldab igal aastal üks Balti riikidest. Järgmisel aastal toimub õppus Leedus.

Kolm päeva kestval õppusel on mitu etappi. Stsenaariumi järgi juhtus kaitseväe sõidukitega liiklusõnnetus, mille tulemusel sai kannatada ligi 50 inimest. Esimesena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadid tegid koos kaitseväe parameedikutega kannatanutele triaaži ehk selgitasid välja, millised patsiendid vajavad abi esmajärjekorras. Seejärel transporditi kannatanud nii kaitseväe evakuatsioonisõidukitega kui tsiviilkiirabidega haiglasse, kus meedikud kontrollisid uuesti patsientide seisundit ning alustasid raviga.

„Õppuse põhieesmärk on treenida kiirabi, haigla ja kaitseväe koostööd ja see on sujunud. Esimesel päeval said kõik kannatanud päästetud,“ ütles õppuse juht kolonelleitnant Ahti Varblane. Ta lisas, et Eesti riigikaitses toetub tervishoiusüsteem tsiviilmeditsiinile, mistõttu on kahe struktuuri vaheline koostöö võtmetähtsusega.

Kolonelleitnant Varblane tõi veel välja, et õppusel osalenud kaitseväelased integreerusid väga hästi kiirabiga ning  kaitseväe parameedikud paistsid silma korrektsete ettekannetega haigete seisundi kohta.

Õppuse hindajate meeskonna juht Veronika Reinhard ütles, et igapäevatöös tsiviilhaiglad nii sageli koostööd kaitseväega ei tee, samuti ei juhtu suurõnnetusi ei nii tihti. „Seetõttu on sellised õppused väga vajalikud, sest mujal pole meil võimalik kogemusi saada. Oluline on, et saaksime reaalses olukorras võimalikult hästi hakkama," lisas Reinhard.

Õppusel osaleb lisaks kaitseväele Tallinna kiirabi, Karell kiirabi, Rakvere haigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning häirekeskus.

Jalaväe kuus lahingumasinat CV9035EE liituvad Kevadtormi rasketeks lahinguteks Scoutspataljoni A- kompanii mehhaniseeritud jalaväerühma koosseisus.

”Minu ootused on kõrged, sest võimalus oma rühmaga õpitut proovile panna pataljoni lahingutes on esmakordne,” ütles Scoutspataljoni rühmaülem nooremleitnant Kaarel Tasa. ”Oleme valmis kogu pataljonile tõestama, et A-kompanii on jätkuvalt oma lipukirja in omnia paratus (kõigeks valmis) vääriline.”

Rootsi päritolu jalaväelahingumasin CV9035EE on Scoutspataljoni relvastuses olev väga hea maastikuläbivuse ning tugeva soomuskaitsega masin. CV9035EE pearelvaks on 35-millimeetrine Bushmaster III kiirlaskekahur, mille efektiivne laskekaugus on kuni kaks kilomeetrit.

Selle aasta jaanuaris Tapal CV9035EE lahingumasinate väljaõppega alustanud A-kompanii rühm liitub Scoutspataljoniga 22. mail kaitseväe keskpolügoonil ja selle lähiümbruses toimuvateks rasketeks lahinguteks. Sel nädalal teeb rühm veel viimaseid ettevalmistusi maskeerides masinaid ja harjutades allüksuse koostegevust põhilahinguliikides.

Kokku ostis Eesti Hollandilt 44 lahingumasinat, millest kaksteist võeti kaitseväe relvastusse möödunud aasta oktoobris . Kogu hangitud tehnika jõuab Eestisse järgmise aasta lõpuks.

Kaitseväe juhataja väisas õppuse põhijuhtimispunkti Tapal, kus sai ülevaate õppusest ning tutvusid 1. jalaväebrigaadi üksustega Viru-Jaagupi ümbruses ja Kiviõli lähedal asuvate 2. jalaväebrigaadi üksustega.

Poolteist nädalat kestnud kahepoolsel õppusel mängisid eriväelased läbi erinevaid asümmeetrilisi lahinguolukordi ning evakueerimisülesandeid. Lisaks liitlastele harjutati koostööd ka sisejulgeolekujõududega.

"Igal aastal keskendume Daggeril erinevatele lahinguolukordadele, mis on mõjutatud õppuse toimumiskohast ja õpivajadustest. Tänavu panime proovile allüksuste võime täita iseseisvalt lahingumissioone ning lihvisime juhtimis- ja staabiprotseduure ekstreemsetes tingimustes,“ ütles kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi.

Erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ning üksuse peamine ülesanne Eesti riigikaitses on tavatu sõjapidamise läbiviimine ja sõjalise toetuse pakkumine teistele struktuuridele.

Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka erioperatsioonid, sealhulgas eriluure- ja seire ning suunatud rünnakuoperatsioonid.

Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 8. mail 2008. aastal. 2012. aasta lõpus kinnitas Eesti valitsus seadusemuudatuse, millega loodi iseseisev kaitseväe erioperatsioonide üksus, mis tõusis väejuhatuse staatusesse 1. augustil 2014.

Erioperatsioonide väejuhatus teeb aktiivselt koostööd mitmete maailma eriüksustega, nagu Ameerika Ühendriikidele, Saksamaa, Poola ja Balti riikide erioperatsioonide üksused, kellega koos on panustatud ka erinevatesse õppustesse ja sõjalistesse operatsioonidesse.

Teenistus erioperatsioonide väejuhatuses algab tavaliselt operatiivtaktikalisest üksusest, kuhu kandideerimiseks peab edukalt läbima 14-päevase valiktsükli, mida on ajakirjanduses nimetatud ka elu raskeimaks tööintervjuuks. Selle aasta valik toimub 24. juulist 6. augustini, mida kindlasti kajastatakse ka erioperatsioonide Facebooki lehel (ESTSOF).

Õppelahingutes lähevad vastamisi 1. ja 2. jalaväebrigaad, kelle mõlema koosseisus osalevad liitlasüksused koos rasketehnikaga. Õppuse stsenaariumi järgi ründab algul 2. jalaväebrigaad, kes mängib Kevadtormil tinglikku vastast.

„Eesti jaoks on oluline, et NATO oleks võimeline tagama oma territooriumi kaitset nii idatiival kui ka lõunast lähtuvate ohtude vastu. NATO Lõuna-Euroopa liitlaste mured on otseselt seotud ka meie igapäevase julgeolekuga,“ ütles Terras.

NATO kaitseministrite veebruarikuisel kohtumisel otsustati piirkondliku keskuse asutamine Napolis asuva ühendväejuhatuse koosseisus tagamaks alliansi olukorrateadlikkuse tõstmine lõunatiival. Kindral Terrase sõnul sõltub keskuse edukus regiooni teiste oluliste osapoolte kaasamisest informatsiooni vahetamisse.

Kaitseväe juhataja rõhutas oma sõnavõtus ka seda, et Venemaa Föderatsiooni agressiivset tegevust tuleb näha laiemas kontekstis, milles Venemaa huvid Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas aga ka Ukrainas või Arktikas on osa ühtsest strateegilisest maailmapildist.

„Selleks, et teha Venemaa tegevusest õigeid järeldusi, peame oma hinnangutes lähtuma Venemaa Föderatsiooni globaalsest ambitsioonist,“ ütles kindral Terras.

Tänasel kokkusaamisel arutavad kaitseväe juhatajad ka Afganistanis käimasoleva toetusmissiooni Resolute Support arenguid, NATO juhtimisstruktuuri kaasajastamist ja alliansi üldist heidutushoiakut.

Samuti asetasid kaitseväe juhataja Riho Terras ning NATO sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel asetasid pidulikul mälestustseremoonial pärja sõjalistel operatsioonidel langenud NATO sõdurite mälestusmärgile.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

Soome pioneeripataljoni ülema kolonelleitnant Tero Savoneni sõnul on Kevadtormil osalemine nende üksuse jaoks äärmiselt oluline, sest pakub võimalusi üksteiselt õppimiseks.

„Saame siin täiendada enda üksuse toimimist ja ka oma teadmisi erineva pioneeritehnika valdkonnas,“ ütles kolonelleitnant Savonen. „Meil on plaan ka tulevikus Kevadtormile tulla.“

Soome pioneerirühm hakkab koos Hollandi ja Eesti pioneeridega harjutama 2. jalaväebrigaadi koosseisus. Neil on kasutada rasketehnika, mille abil saab panna maha ja hävitada miine ning ehitada sildu. Samuti on Soome pioneeridel masin, mis võimaldab miinide panekuks kõva kattega maapinda auke puurida.

Kokku on Kevadtormil lisaks eestlastele osalejaid 16 liitlas- ja partnerriigist. Lisaks soomlastele ja Tapal paiknevatele brittidele, prantslastele, taanlastele ja ameeriklastele osalevad Kevadtormil kaitseväelased Kanadast, Saksamaalt, Hollandist, Poolast, Rootsist, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Gruusiast. Taevas võib näha USA, Poola, Belgia ja Hispaania lennuvahendeid.

"Õppelahingute lähikonda rajatud ajutine lennubaas võimaldab lennuüksustel kiiremini ja paindlikumalt maaväeüksuste vajadustele reageerida," ütles Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus. "Samuti annab see märkimisväärse kokkuhoiu nii lennuajas kui ka kütuse osas."

"Kevadtormil osalevad kokku üksteist helikopterit, mille ülesanneteks on maaväe üksuste lahingtegevuse toetamine õhuründevahenditega, vaatlus- ja luurelendudega ning transpordiga," ütles kolonelleitnant Ülar Lõhmus.

Ajutise õhuväe tugibaasiga on seotud ka Poola õhutõrjeüksus, mis on relvastatud keskmaa õhutõrje raketisüsteemiga SA-6 Gainful ning lühimaa raketisüsteemiga SA-8 Gecko. Ründelennukid harjutavad Kevadtormi ajal Tapal kaitsepositsioonidel oleva õhutõrjeüksuse ründamist.

Kevadtormi lõpuni toimivasse tugibaasi on toodud kopterite hooldustehnika ning lennuoperatsioonideks vajalikud juhtimis- ja sidevahendid. Ümber paiknenud on ka lendurid ning maapealse teenindamise meeskond. Kevadtorm algas tänavu 8. mail, peamiselt harjutavad kaitseväelased Põhja- ja Kirde-Eestis. Õppus lõpeb 26. mail.