Uudised

„Koostegevusõppe lähim võrdlus on spordimeeste sooja tegemine enne võistlusi, kus katsutakse järgi, kas kõik töötab ja saadakse soe sisse,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. Lisaks liitlastega koostööle saavad 2. jalaväebrigaadi võitlejad koostegevusõppe ajal teha koostööd õhuväega ning harjutada lahinguliike helikopterite toel.

„Meenutame oma emasid, palume jõudu ja jaksu meie tegevusele siin Kevadtormil. Võtame kokku need inimesed, kes tahavad kosutust sellel pühapäevasel päeval,“ ütles vanemkaplan major Aivar Sarapik. „Emad on piltlikult öeldes kõige alus – kuna Jumal ei saa olla igal pool, siis ta mõtles välja emad, et ikkagi kõikjal esindatud olla.“

Eesti- ja inglise keeles peetud oikumeenilise teenistuse läbiviijateks olid NATO lahingugrupi Briti üksuse kaplan Pip Smith, kaitseväe toetuse väejuhatuse vanemkaplan major Aivar Sarapik ja kaplan leitnant Meelis Rosma, Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov, 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Ott Aro ning staabi- ja sidepataljoni kaplan leitnant Peeter Paenurm. Teenistusel esines ka kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel.

Oikumeenilisel teenistusel tegutsevad koos erinevad kristlikud kirikud. Ühine teenistus peeti Kevadtormi raames viiendat korda. Kevadtorm algas tänavu 8. mail, peamiselt harjutavad kaitseväelased Põhja- ja Kirde-Eestis. Õppus lõpeb 26. mail.

„Meemann võttis meid rõõmsalt vastu,“ ütles leitnant Peeter Paenurm. Koos külalistega staabi- ja sidepataljonist meenutas veteran Meemann Raua tänava sündmusi ning teenistuskäiku sidepataljonis. Kaitseväelased kinkisid veteranile sünnipäeva puhul pataljoni ülema allkirjaga seinaplaadi ning tordi.

Eduard Meeman rõhutas, et peab oluliseks püsivat suhtlust oma koduväeosaga ning on rõõmus iga-aastaste külastuste üle. „Ajateenija seisukohast oli väga huvitav kuulata elukogenud veterani,“ ütles veterani sünnipäeva puhul külastanud kapral Allar Viinamäe.

1940. aasta juunipöörde ajal teenis Eduard Meemann sidepataljonis, mis paiknes pärast kasarmute sundloovutamist Punaarmeele Raua tänava koolimajas. 21. juuni öösel tulid Punaarmee võitlejad koolimajja sidepataljoni valvet üle võtma, millest arenes välja tulevahetus. Ainsas Eesti kaitseväe peetud lahingus Teises maailmasõjas hukkus tulevahetuses kaks Eesti kaitseväelast: Aleksei Männkus ja Johannes Mandre.

Eduard Meemannil on tütar Anne ning lapselapsed Kuno Laaniste ja kolonelleitnant Tarmo Laaniste, kes on Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik.

Lisaks Eduard Meemannile on Raua tänava lahingu veteranidest elus Keilas elav 99-aastane Eduard Kuuskor.

„Kindralleitnant Hodges on selgelt rõhutanud Ühendriikide ja Eesti kaitsealase koostöö vajalikkust,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja lisas, et kindralleitnant Hodges on USA Euroopa maavägede ülemana muuhulgas toetanud Ühendriikide üksuste osalemist Eesti õppustel Kevadtorm ja Siil ning EUCOMi õppusel Saber Strike. Samuti on ta toetanud keskpolügooni taristu arendamist.

Kindralleitnant Ben Hodges alustas teenistust Ameerika Ühendriikide maaväes 1980. aastal rühmaülemana. 1986. aastal sai Hodgesist kompaniiülem, 1997. aastal asus ta juhtima 101. õhudessantdiviisi 3.pataljoni. 2002. aastal alustas Hodges teenistust 101. õhudessantdiviisi 1. brigaadi ülema ametikohal, juhtides oma üksust ka operatsioonil Iraagi Vabadus. 2009. aastal asus toona brigaadikindrali auastmes olev Hodges juhtima lõuna regionaalset väejuhatust Afganistanis.

5. novembril 2014 sai kindralleitnant Ben Hodgesist Ühendriikide Euroopa maavägede ülem.

Pildigalerii:

Gottemoeller sõnul on liitlaste lahingugrupi osalemine õppusel Kevadtorm osa sellest heidutusest, mida NATO liitlased vajavad. „NATO tegevus on proportsionaalne, kaitsev ja täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega,“ ütles asepeasekretär Gottemoeller ja lisas, et see on viis kuidas NATO tegutseb täna ja ka edaspidi.

„Mul on hea meel tervitada mõlema grupi laevu Tallinnas. NATO merejõudude kohalolek on märk kindlatest ja toimivatest liitlassuhetest,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska, kelle sõnul on ta eriti uhke selle üle, et üks NATO gruppidest saabus Tallinnasse Eesti mereväe ohvitseri juhtimise all.  „Kaptenleitnant Seljamaa on koos oma staabiga teinud suurepärast tööd, mis on leidnud NATOs  kõrget tunnustust,“ lisas mereväekapten Saska.

 Miinisadamas peatub NATO 1. alaline miinitõrjegrupp, kuhu kuulub hetkel neli laeva: lipulaev EML Wambola Eestist ning miinijahtijad HNoMS Hinnoey Norrast, HMS Ramsey Ühendkuningriigist ja BNS Primula Belgiast. Gruppi juhib 2016. aasta juunist Eesti mereväe ohvitser kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa.

 „Läinud on päris hästi. Oleme käinud viieteistkümnes erinevas sadamas ja osalenud mitmetel miinitõrjeoperatsioonidel. Kõige suurem eesootav õppus on Baltops juuni alguses,“ ütles kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa.

 Vanasadamas sildus NATO 1. alaline mereväegrupi kaks fregatti – lipulaev HNoMS Roald Amundsen Norrast ja HNLMS Evertsen Hollandist. Grupi ülemaks on kommodoor Ole Morten Sandquist Norra mereväest.

 „Gruppi kuuluvatel fregattidel on võimekus nii õhutõrjeks, veepealseks aga ka veealuseks lahingtegevuseks. Läänemeri on väga oluline piirkond NATO jaoks ja me jääme oma grupiga siia pikaks ajaks,“ ütles NATO 1. alalise mereväegrupi ülem kommodoor Ole Morten Sandquist Norra mereväest.

 Enne Tallinnasse saabumist viisid laevad täna varahommikul läbi ühise manööverharjutuse merel koose Eesti mereväe lipulaevaga miinijahtiga Admiral Cowan. Kaks fregatti lahkuvad Tallinnast esmaspäeval, miinitõrjegrupp viib alates esmaspäevast läbi Tallinna lahes ja Naissaare ümbruses toimuva miinitõrjeoperatsiooni. Mõlemad mereväegrupid jäävad Läänemere regiooni ja osalevad juunis algaval Läänemere suurimal mereväeõppusel Baltops 2017.

„Seminari eesmärk oli arendada riikide koostegutsemisvõimet õhuoperatsioonides ja arendada heidutusvõimet meie regioonis,“ ütles seminari korraldaja kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kalle Kirss.

Seminaril osalenud KVÜÕA kõrgema sõjakooli õhuväe põhikursuste ülem major Margo Üti sõnul oli seminar oluline ka informatsiooni vahetamiseks ja silmaringi avardamiseks. „On oluline teada, millised õiguslikud aspektid kehtivad õhuoperatsioonide puhul teistes riikides, neid teadmisi saan anda hariduslikel eesmärkidel edasi ka tulevastele õhuväe ohvitseridele,“ ütles major Ütt.

Esmaspäeval alanud seminaril osalesid NATO liikmesriikide juriidilised ja tehnilised õhuoperatsioonide valdkonna eksperdid Eestist, Lätist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Slovakkiast, Tšehhist, Rumeeniast ja Bulgaariast.

Esimese välisriigina tulistasid Eesti õhutõrjujad välja Prantsusmaal toodetud relvasüsteemi kolmanda põlvkonna raketi.

„Seekordsed laskmised olid ajaloolised nii mõneski mõttes. Need tähistavad meie ja belglaste aastatepikkust õhutõrje alast koostööd ja me oleme aastate jooksul õppinud nii nende kogemustest kui ka õpetanud belglastele palju väärtuslikku. Teiseks on märkimisväärne, et seekord lasti esimest korda Eestis Mistrali süsteemist moodsat M3 raketti,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Mistral M3 laskemoon on tehniliselt arenenum, sisuliselt hooldusvaba ja pikema elueaga võrreldes vanemat tüüpi rakettidega. Kaitseväe relvastusse jõudsid raketid 2015. aasta lõpus, kui Prantsusmaa tarnis seda esimese välisriigina just Eestile.

Laskjatena tegutsesid õhutõrjepataljoni tegevväelased, kellele reaalne laskekogemus raketisüsteemist Mistral on oluline osa täiendväljaõppest. Lahinglaskmistele eelnevalt olid laskjad läbinud põhjaliku relvaõppe ja harjutanud sihtmärkide tabamist simulaatoril.

„Tänavused laskmised tegi eriliseks see, et õhutõrjepataljon lasi esimese üksusena Mistrali kolmanda põlvkonna raketti, mida seni on katsetanud vaid tootja. Ka meie sõbrad Belgiast jäid nii lasketingimuste kui kogu vastuvõtuga väga rahule, mis näitab meie relvajõudude vahelise koostöö kõrget taset,“ ütles õhutõrjepataljon ülem kolonelleitnant Priit Pikner.

Sihtmärkidena vastase õhuvahendeid imiteerinud mudellennukeid lennutasid juba mitmendat aastat õhutõrjepataljoni laskmisi toetanud Belgia kaitseväelased. Sel aastal osalesid belglased esimest korda enda relvade ja rakettidega ka laskmistel. Kokku tulistasid Belgia õhutõrjujad kümme raketti ning eestlased kolm.

Lisaks raketisüsteemile Mistral harjutasid õhutõrjujad sihtmärkide tabamist ka õhutõrjekahurist ZU-23-2 ning 12,7-millimeetrisest raskekuulipildujast Browning. Järgmisel nädalal liituvad õhutõrjepataljoni üksused 1. jalaväebrigaadiga, et jätkata brigaadi koostegevusõppega Kevadtormil.

Õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Ülesannet täidetakse maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse radarite abil ülevaadet õhuruumi kohta.

„Terve nädal kestnud taktikaliste ülesannete täitmine tuli sõduritel välja väga hästi ning ka täna oli tuli täpne. Võin öelda, et meie suurtükiväelased on igati professionaalsed ja võrdväärsed partnerid samuti laskmistel osalenud Briti liitlastele,“ ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Arbo Probal.

Õppusega Turmtuli viimistlesid nii suurtükiväepataljonis ajateenistust läbivad sõdurid kui ka tegevväelased lahinguülesannete täitmiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Harjutamisel keskenduti samadele ülesannetele, mida suurtükiväelastel tuleb täita ka õppusel Kevadtorm: positsioonide hõivamine, kaitse ja vahetamine, tuleülesannete täitmine ning varude täiendamine. Kokku osales õppusel ligi 300 kaitseväelast.

Täna toimunud lahinglaskmistel harjutasid suurtükiväelased tuleülesannete täitmist 155-millimeetristest haubitsatest FH-70. Laskmistel osales ka  liitlaste lahingugrupi suurtükiväeüksus, kes lasid liikursuurtükkidest AS90.

Suurtükiväepataljoni ülesanne on toetada 1. jalaväebrigaadi lahingüksuste tegevust kaudtulega. Pataljoni põhirelvaks on Saksamaa-Inglismaa-Itaalia ühisprojektina toodetud 155-millimeetrine haubits FH-70.

Eesti õhuväe staabiülem kolonelleitnant Toomas Susi sõnul on saabunud lennukite peaülesanne toetada õppusel Kevadtorm osalevate maaväe üksuste tegevust. „Lennuüksus ja maaväe üksused integreeritakse õppuse käigus üheks mobiilseks suure tulejõuga ühendüksuseks,“ ütles kolonelleitnant Susi.

Poola lennukeid võib õppuse käigus näha ka Tapa ümbruskonnas madallende tegemas. Seal harjutatakse maapealse õhutõrjeraketiüksuse ründamist.

Lisaks Poola ründelennukitele osalevad Kevadtormil eile Ämari lennubaasi saabunud Ameerika Ühendriikide kopterid AH-64 Apache ja UH-60 Black Hawk. Õppuse õhutegevuses osalevad ka Eesti õhuväe reaktiivõppelennukid L-39 ja helikopterid R44 ning Ämaris baseeruva Hispaania õhuväe  õhuturbeüksuse hävitajad F-18 Hornet. Võimaluse korral löövad õppusel kaasa ka Leedus Šiauliai lennubaasis baseeruva Poola õhuturbeüksuse hävitajad F-16.

Poola õhuväe Su-22 on ülehelikiirusel lendav moderniseeritud nõukogude päritolu  ründelennuk,  mis on mõeldud peamiselt maapealsete sihtmärkide ründamiseks. Lennuki relvastusse kuulub kaks 30mm-kaliibrilist kiirlaskekahurit ning mitmesugused õhk-maa tüüpi raketid ja pommid. Enesekaitseks kasutab Su-22 õhk-õhk-tüüpi rakette.