Uudised

1. jalaväebrigaadi allüksused harjutavad kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses tegevust viivitus-, kaitse- ja ründelahingutes, et arendada üksuste koostööd erialaste ülesannete täitmisel pataljoni tasemel. Tuleval nädalal alustab 1. jalaväebrigaad lahinguülesannete täitmist brigaadi tasemel, lisaks brigaadi allüksustele osaleb harjutusel ka liitlaste lahingugrupp.

Mereväe laevastiku tuukrigrupi miinituukrid transportisid põhjamiini ohutusse kaugusesse Katariina kaist põhja suunas, kus see lõhati miinijahtijalt Admiral Cowan juhitud allveeroboti Seafox abil.

„Rutiinse töö käigus, kui me neid alasid jälle üle vaatame, siis me neid ka leiame. Põhjuseks on eelkõige tehnoloogia ja inimeste teadmiste areng,“ ütles tänast operatsiooni miinijahtija Admiral Cowan pardalt jälginud mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska põhjendades, miks ka juba varem kontrollitud aladelt ajaloolisi lõhekehasid leitakse.

Põhjamiin leiti mereväe laevastiku miinituukrite poolt aprilli keskel rutiinse kontrolli käigus Miinisadamast ca 800 meetri kauguselt. Koostöös mäeinstituudiga koostati ohuhinnang, mille põhjal otsustati lõhkekeha transportida kaldast ohutusse kaugusesse ning seal õhkida. Lõhkekeha tõsteti tõstekottide abil merepõhjast kõrgemale ning veeti paadi järel lõhkamispaika. Operatsioon viidi läbi koostöös erinevate ametkondade ning politsei- ja piirivalveametiga, et tagada laevaliikluse ohutus.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine kompetents on miinitõrje. Merevägi koosneb mereväe laevastikust ja mereväebaasist. Eesti merealadel on nii mereväe operatsioonide kui rahvusvaheliste koostöö tulemusena tänaseks avastatud, identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha.

Kaitseministri sõnul on Kevadtormist arenenud rahvusvaheliselt oluline õppus, millel on selge julgeolekupoliitiline mõõde.  „Kevadtormil on juba aastaid osalenud üksused erinevatest riikidest, kuid tänavune õppus on veel suur samm edasi,“ ütlesTsahkna. „Esmakordselt osaleb 1. jalaväebrigaadi osana Kevadtormil hiljuti Eestisse jõudnud NATO pataljoni lahingugrupp, saavutades seeläbi integratsiooni Eesti sõjalise riigikaitse süsteemiga. Samuti on märgiliselt oluline esmakordne Soome kaitseväe üksuse osalemine Eesti õppusel.“

„Ka Eesti õhuväe jaoks on selleaastane Kevadtorm juba alanud, sest eilsest kuni homseni lihvitakse Ämaris lennubaasi kaitsmist. Lähipäevil võib meie teedel märgata õhuväe passiivradari kolonni liikumist. Aktiivset lennutegevust võib näha aga alates järgmise nädala algusest,“ ütles õhuväe staabi ülem kolonelleitnant Toomas Susi.

Kevadtormile saabunud kopterid kuuluvad USA maaväe 10. lahinglennubrigaadi, mis NATO idaserva kindlustava operatsiooni Atlantic Resolve raames baseerub Läti õhuväe Lielvarde lennubaasis. Alanud õppuse käigus harjutatakse tihedat koostööd Eesti maaväe üksustega.

Kopter UH-60 Black Hawk on mitmeotstarbeline – teda kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks. Reaktiivmürskude, rakettide, pommide ja kuulipildujatega varustatuna on ta aga ka tõhus ründevahend.

Ründekopter AH-64 Apache on toodetud firma Boeing poolt ning on mõeldud eelkõige maapealsete sihtmärkide ründamiseks. Ta on relvastatud 30mm pardakahuriga, reaktiivmürskude ning õhk-maa ja õhk-õhk rakettidega.

Kevadtormi ajal on lennuamet kehtestanud ka erinevatel aegadel ja piirkondades mehitamata õhusõidukite lennutamise keelu, et tagada ohutus. Lennukeeluala on kehtestatud 9. – 13. ja 18. – 21. maini Sonda, Roela ja Tudu vahelisel alal; 15. ja 16. mail Oru ja Viivikonna alal ning 22. – 24. maini kaitseväe keskpolügoonil.

„Kevadtormil lööme lahinguid pealetungil ja kaitsel, integreerume kergejalaväe soomusüksustega ning saame laialdase kogemuse dessantide läbi viimisel,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.  „2. jalaväebrigaad läheb treenima iseennast ja harjutama koostööd liitlastega.“

Paiknemisalale jõudnud üksused alustavad homme, 10. mail seitsmepäevast täiend- ja koostegevusõpet, mille eesmärk on ajateenijate, reservväelasete ja liitlaste üksustega kokku harjutamine, et valmistuda õppuse teises faasis lahinguülesannete täitmiseks. Sel aastal osalevad 2. jalaväebrigaadi koosseisus lisaks tavapärastele üksustele ka Saksamaa, Poola, Läti, Leedu, Soome, Hollandi, ja USA üksuste kaitseväelased.

Õppuse viimases faasis on 2. jalaväebrigaadi ülesanne koos liitlastega teha agressiivset vastutegevust 1. jalaväebrigaadile, et luua võimalikult keerulisi lahingusituatsioone ning võimalusi staapide ja üksuste omavahelise koostöö arendamiseks.

Lisaks 2. jalaväebrigaadile saabub täna Kevadtormile ka logistikapataljon, suundudes Ämarist Rutjale. Eile saabus Paldiskist Tapale 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljon. Täna jõudsid Eestisse ka USA maaväe ründekopterid AH-64 Apache ja transpordikopterid UH-60 Black Hawk. Sel nädalal saabuvad Kevadtormile veel Saksamaa, Hollandi, Poola, Läti, Leedu  kaitseväelased, viimasena liituvad järgmisel esmaspäeval õppusega Scoutspataljon ning soomlaste pioneerirühm ja staabiohvitserid.

Sel aastal 14. korda toimuv kaitseväe õppus Kevadtorm on ligi 9000 osalejaga Eestist ning liitlas- ja partnerriikidest senistest Kevadtormidest suurim. Peamiselt harjutavad kaitseväelased Põhja- ja Kirde-Eestis.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras märgib raamatu eessõnas, et tuulepöörised meie lähedaste liitlaste poliitilises elus on kaasa toonud palju ettearvamatust ka laiemas julgeolekukeskkonnas ning sündmused Ukrainas ja Süürias näitavad vajadust asjakohaste kaitsemehhanismide järele.

Aastaraamatus antakse ülevaade kaitseväe tegevusest 2016. aastal, lisaõppekogunemisest Okas, aga ka Eesti julgeolekut mõjutanud maailmasündmustest. Äsja missioonilt naasnud leitnant Ilmar Raag analüüsib Lääneriikide tegevust Malis. Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Aivar Kokka räägib aastaraamatule antud intervjuus NATO lahingugrupi saabumisega seotud ülesannetest ning vajadusest täiustada liitlaste kohaolekut ka õhus ja merel.

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Kaupo Rosina artikkel annab muuhulgas graafilise ülevaate Venemaa õhutõrje- ja operatiivtaktikaliste raketisüsteemide tegevusulatusest Läänemere piirkonnas ja võrdleb neid Venemaa tegevusega Musta mere ja Vahemere ümbruses.

Veel saab lugeda loodavast küberväejuhatusest, õhuväe ja mereväe tegevusest eelmisel aastal ning sellest kuidas esimene Eesti mereväeohvitser juhib praegu NATO miinitõrjeeskaadrit. Puudutamata ei jää ka sõjateaduse roll Eesti sõjaliste võimekuste arendamisel ja kaitseväe sportlaste eelmise aasta saavutused.

Kaitseväe aastaraamat ilmub A4-formaadis ning sisaldab teksti ja pilte kokku 144 leheküljel. Esimene aastaraamat ilmus 2009. aastal.

Raamat on kättesaadav aadressil:

„Eelkõige on Kevadtorm küpsuseksamiks ajateenijatele, kes saavad näidata oma õpitud oskusi. Tegemist on Eesti kaitseväe õppusega, kus aina rohkem on osalemas ka liitlasi - tänavu üle 2000 sõduri,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Eesti kaitsmist koos liitlastega on kõige parem harjutada Eestis, sest nii tekib üksteisemõistmine, relvavendlus ja liitlased saavad kogemused koos meie kaitseväelastega Eesti maastikul tegutsemisest. Eriti oluline on, et meie 1. jalaväebrigaad saab harjutada koostegutsemist siia saabunud briti, prantsuse ja taani liitlastega.“

Lennuki transponder oli sisse lülitatud, piiri rikkumise hetkel ei olnud lennukil Eesti lennuliiklusteenindusele esitatud lennuplaani ja puudus ka raadiokontakt. Välisministeerium on Venemaa Föderatsiooni saatkonda antud intsidendist teavitanud.

See oli tänavu esimene Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt. Mullu esines sarnaseid juhtumeid seitsmel korral.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso sõnul on õhuturve üks paljudest tegevustest, mis aitab alliansi ühist julgeolekut tagada. “Liitlaste ühtsus ja solidaarsus pole tühjad sõnad. NATO töötab hästi ja suudab edukalt reageerida muutunud julgeolekukeskkonnale,“ ütles Hanso.

Ämaris baseeruv Hispaania lennusalk kuulub Zaragoza lennubaasis paiknevasse Hispaania õhuväe 15. üksuse koosseisu. Hävitajad F-18 Hornet on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ning sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Hispaania üksuse  kahemootoriline mitmefunktsiooniline lahingulennuk F-18 Hornet loodi algselt Ameerika Ühendriikide mereväele ja merejalaväele, olles võimeline paiknema lennukikandjal. Lisaks ameeriklastele kasutavad F-18 tüüpi hävitajaid veel Soome, Hispaania, Šveitsi, Kanada ning Austraalia. F-18 võib täita nii hävitaja, ründelennuki, vaatlus- ning luurelennuki ülesandeid. Lennukil on 20mm kuueraudne M61A1 kiirlaskekahur, mis suudab minutis teha kuni 6000 lasku. Lisaks kuuluvad hävitaja relvastusse erinevad reaktiivmürsud, juhitavad raketid ning pommid.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus. Jaanuari algusest on seal valves olnud Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mis on relvastatud hävitajatega F-16AM. 2. mail toimunud tseremoonial võttis Šiauliais valvekorra üle hävitajatega F-16C relvastatud Poola õhuväe lennusalk.

Krahvinnat võtsid Tapal vastu NATO lahingugrupi ülem kolonelleitnant Mark Wilson ja 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm, kes andis ülevaate nii 1. jalaväebrigaadist kui üksuse relvastusse kuuluvast jalaväe lahingumasinast CV9035. Lisaks Tapa linnakule külastas Wessexi krahvinna kaitseväe keskpolügooni, tutvudes seal NATO lahingugrupi  soomustehnikaga.

Wessexi krahvinna on Ühendkuningriigi maaväe laskurrügemendi 5. pataljoni aukolonel. Ta kohtus sõduritega regulaarselt nende eelmises sõjaväebaasis Saksamaal ning ka uues asukohas Wiltshire’is. Samuti külastas ta sõdureid mitme operatsiooni käigus, ka Afganistanis 2011. aasta detsembris.

Wessexi krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal teeniva liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Raamriik Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kes on relvastatud tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior ning liikursuurtükkidega AS90. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega allüksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantsuse allüksus teenib Tapal kaheksa kuud, need vahetab välja Taani allüksus.

Fotod: