Uudised

„Vabadussõjas läksid Eesti esimese polgu võitlejad lahingusse kõige kriitilisemal hetkel, 1919. aasta jaanuaris. Vaenlase edasitung peatati ning asuti ise vapralt vastupealetungile. Esimestele edukatele lahingutele järgnes võidukas Vabadussõda. Täna on 1. jalaväebrigaad kaitseväe löögirusikas, kuhu kuuluvad kuulsusrikka ajalooga üksused ning meie liitlased – koos oleme tugevamad kui ei kunagi varem,“ ütles oma kõnes 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Rivistusest võtsid lisaks Eesti kaitseväelastele osa ka NATO lahingugruppi kuuluvad Briti ja Prantsuse sõdurid. Samuti olid linnaku uksed avatud koolilastele, lasteaedadele, ajateenijate lähedastele, reservväelastele ning brigaadi teenistujate ja töötajate pereliikmetele. Külalised said tutvuda kaitseväe ning liitlaste relvastuse ja tehnikaga ning osaleda võistlustes ja mängudes. Lahtiste uste päeva raames korraldati ka karjääripäev, et tutvustada ajateenistust läbivatele sõduritele edasisi karjäärivõimalusi. Peale kaitseväe struktuuriüksuste tutvustasid oma tegevust politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, vanglaamet ja muud asutused.

Brigaadi aastapäeva puhul anti välja ka aasta ohvitseri, allohvitseri, sõduri ja töötaja tiitlid. 1. jalaväebrigaadi aasta ohvitser on Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem kapten Ivo Peets, aasta allohvitser vanemveebel Petri Tedrekull õhutõrjepataljonist, aasta sõdur Scoutspataljonis teeniv kapral Kairo Edvand ning aasta töötaja 1. jalaväebrigaadi staabi personalispetsialist Helve Prual.

1. Eesti jalaväepolk, kelle õigusjärglaseks tänast 1. jalaväebrigaadi loetakse, moodustati 25. aprillil 1917. Üksus võitles aastatel 1918-1920 Vabadussõjas. Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate baasil Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, luurekompanii ning staabi- ja sidekompanii. Eelmisel aastal sai 1. jalaväebrigaad oma käsutusse ka moodsad jalaväe lahingumasinad CV9035EE.

„Enne Kevadtormi koristame Ida-Virumaa erinevaid paiku, nii meie kasutatavaid harjutusalasid kui ka neid kohti, kus oleme näiteks õppusele sõites prügi näinud,“ ütles Viru jalaväepataljoni tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist Jaan Salvan, kelle sõnul õpetavad heakorratalgud osalejatele vastutustundlikkust. „Ma olen üsna kindel, et noormehed, kes sel nädalal said likvideerida teiste tekitatud prügimäed, ei vii ise kunagi oma prügi metsa alla.“

Iga-aastaste heakorratalgute raames korrastasid Viru jalaväepataljoni ajateenijad sel korral Kõrve lahingute ala, kapten Jürgensoni hauda ning Toila sõjaväekalmistut, samuti Voka aleviku ümbruskonda. Tankitõrjekompanii sõdurite heakorratalgud peeti Kohtla-Järve linna ja Kohtla valla halduspiiril, järgmisel nädalal koristatakse Sirgala harjutusvälja.

„Viienda põlvkonna ehk kõige kaasaegsemate hävitajate visiit Eestisse on selge märk meie riikide vahelisest erilisest liitlassuhtest ja Ameerika Ühendriikide jõulisest kohalolekust Euroopas,“ ütles kaitseminister Margus Tsahkna. „Me jagame samu väärtusi ja oleme koos valmis kaitsma NATO  liitlasriikide territooriumi igasuguse võimaliku agressiooni eest. Ameerika Ühendriikide kõige uuemate lahinglennukite kasutamine Euroopas tagab kõigi NATO liikmesriikide suveräänsust.“ Kaitseminister Tsahkna sõnul on  kõige kõrgtehnoloogilisemate hävitajate maandumine Ämari lennubaasis suur tunnustus Eesti õhuväele

F-35A tüüpi hävituslennukid saabusid Eestisse Ühendkuningriigis asuvast USA Lakenheath´i lennubaasist, alaliselt paiknevad Ameerika Ühendriikide 34. ja 466. eskadrilli kuuluvad hävitajad USA Utahi osariigis. Hävitajaid saatnud tankurlennuk KC-135 kuulub Ühendkuningriigi kuningliku õhuväe koosseisu.

„Ühendriigid näitasid täna, et nende uus viienda põlvkonna hävitaja on valmis alliansi taevast kaitsma,“ ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Tarieni sõnul lisab USA viienda põlvkonna hävitajate saabumisele Eestisse lisaväärtust tõsiasi, et varasemalt pole F-35 tüüpi lennukid väljaspool USA õhuväe baasi maandunud. „See näitab nii kahe riigi kaitsealase koostöö tugevust kui ka meie Ämari lennubaasi taset,“ ütles Tarien.

Euroopasse saabusid F-35 tüüpi hävituslennukid aprilli keskpaigas, et osaleda erinevatel õppustel koos Euroopa NATO liitlastega.

Lennuk F-35 saab täita nii hävitus- ja luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid. F-35 suudab lennata kiirusega enam kui 1900 km/h, lennuki põhirelvastusse kuulub GAU-22/A tüüpi 25mm-kaliibriga neljaraudne Gatling-tüüpi automaatkahur ning kaks õhk-õhk ja kaks õhk-maa tüüpi raketti. Täiendavalt saab tiiva alla kinnitada veel kaks raketti või pommi.

Hävituslennuki F-35A esmalend  toimus15. detsembril 2006

„Sellised suuremahulised lahinglaskmised tõstavad oluliselt brigaadi lahingupidamise võimet ja valmistavad meid ette lahinguteks reaalses olukorras. Me sõdime koos, kasutades ära erinevate relvaliikide võimekusi, nendevahelist sünergiat ning sellega annamegi vastasele kõige efektiivsema löögi,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

15. aprillil alanud ja täna lõppenud 2. jalaväebrigaadi lahinglaskmised koosnesid kahest etapist. Esmalt lihvisid rühmad oma lahingupidamise oskusi Sirgala harjutusväljal ja seejärel harjutati kaitseväe keskpolügoonil relvaliikide omavahelist koostööd.

„Lahinglaskmistel osalenud üksused näitasid väga head väljaõppetaset. Hea on tõdeda, et üksuste ülemad oskavad integreerida oma lahinguplaani erinevaid relvaliike ja neid õigel ajal rakendada,“ ütles lahinglaskmiste läbiviija kapten Vaido Siska.

Lahinglaskmistel osalesid Kuperjanovi jalaväepataljoni jalaväekompaniid, tagala- ja staabikompanii, miinipildujapatarei ja suurtükiväepataljon. Lisaks harjutasid erialast tegevust pioneeri, tankitõrje ja luure erialarühmad.

Laskmised toimusid vastavalt stsenaariumile, kus tugevdatud kompanii, mida toetati tankitõrje raketirühma, pioneerirühma, suurtükiväe ja miinipildujatega, sai luurelt informatsiooni, mille alusel vahetult enne lahinglaskmiste alustamist koostati plaan ning koordineeriti tegevused. Seejärel teostasid kompaniid rünnaku vastase objektidele.

Kontsert oli viimase nädala jooksul toimunud erinevate veteranipäeva auks korraldatud üritustele vääriliseks lõpuakordiks.

„Võib  julgelt öelda, et kunagi varem pole meil sellist esinemist olnud, kus inimesed nii kõvasti tantsivad, et lava hakkab jalge all kõikuma. Meie bändil oli suur au Liibanonis esineda ja meil on väga hea meel, et suutsime panna pataljoni eri riikidest pärit inimesed ühiselt lõbutsema,“ ütles Elina Born.

Kontsertil esitas Elina oma tuntumaid lugusid, millele rahuvalvajatest publik kiiresti kaasa elama hakkas ning isegi esinemises kaasa lõi. „Kuna Liibanonis Stig Rästat kaasas ei olnud, polnud me päris kindlad, kas eurolugu „Goodbye to Yesterday“ esitada saame, aga õnneks leidsime iirlaste seast kiiresti duetipartneri, kes hädast välja aitas, ütles Elina.

Elina Born viibib Liibanonis alates eelmise nädala kolmapäevast. Külaskäigu ajal on tutvutud nii Eesti sõdurite elamistingimuste ja varustusega, ÜRO baaside UNP 2-45 ja UNP 6-50-ga ning käidi eestlastega ühiselt patrullis. Samuti anti esmaspäeval väike kontsert Iiri-Soome pataljoni vastutusalas asuvas Ain Ebeli küla koolis.

Möödunud aasta novembri lõpus Liibanoni saabunud Eesti kontingent teenib ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljoni koosseisus. Lisaks teenib üks Eesti staabiohvitser UNIFIL peakorteris Naqouras

Eesti rahuvalvajate ülesanne on teostada oma vastutusalas jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii öösel kui päeval, mehitada vaatlusposte ning täita teisi rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas teostab Eesti üksus patrulle ka vahetult Iisraeli ja Liibanoni eraldaval niinimetatud sinisel joonel.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab jalaväerühm ESTPLA-22. Jalaväerühm on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil. Praegune üksus on järjekorras viies eestlaste kontingent Liibanonis.

„Kuna veteranipäeva tähistatakse Eestis sellel aastal viiendat korda, tekkis mõte korraldada meie pataljonis midagi enamat, kui eestlaste veteranipäeva tähistamine ning selle tulemusena toimuski meil seekord nelja rahvuse ühine veteraninädal,“ ütles Eesti Liibanoni kontingendi ülem major Ivo Silbaum.

Iiri-Soome pataljoni kodubaasi UNP 2-45 mehitavad nelja riigi kaitseväelased - iirlased, soomlased, eestlased ja fidžilased, kes korraldasid igaüks neljapäevast pühapäevani veteranidele pühendatud üritusi ja sportlikke võistlusi.

Eesti kontingendi eestvedamisel peeti maha traditsiooniks muutunud paintball’i võistlus, kus võisteldi kahes arvestuses – segavõistkonnad ja rahvuste võistkonnad. Sel aastal osutusid parimaks iirlased, kellele järgnesid eestlased ja soomlased.

„Eestlaste korraldatav paintball’i võistlus on pataljonis olnud alati üks populaarsemaid üritusi. Selline sõjalis-sportlik mäng aitab sõduritel tavarutiinist välja tulla, aga pakub ka hea võimaluse meeskondliku koostöö harjutamiseks,“ ütles võistluse korraldanud ESTPLA – 22 rühmaülem leitnant Virko Luide.

Laupäeva õhtul peetud mälestustseremoonial meenutati hukkunud veterane, tseremoonia viisid ühiselt läbi Eesti, Iiri ja Soome kaplanid.

Möödunud aasta novembri lõpus Liibanoni saabunud Eesti kontingent teenib ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljoni koosseisus. Lisaks teenib üks Eesti staabiohvitser UNIFIL-i peakorteris Naqouras.

Eesti rahuvalvajate ülesanne on teostada oma vastutusalas jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii öösel kui päeval, mehitada vaatlusposte ning täita teisi rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas viib Eesti üksus patrulle läbi ka vahetult Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab jalaväerühm ESTPLA-22. Jalaväerühm on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil. Praegune üksus on järjekorras viies eestlaste kontingent Liibanonis.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Need mehed ja naised on kaitsnud Eestit ja andnud suure panuse, et saaksime ennast siin turvaliselt tunda. Täna, veteranipäeval, mälestame ka neid, kes on kodumaa eest seistes andnud kõige kallima, oma elu,“ ütles kaitseminister Margus Tsahkna. „Veteranid on tugevdanud meie liitlassuhteid ja liitlased on toonud Eestisse NATO lahingugrupi.“

Täna tähistatakse Eestis viiendat korda veteranipäeva, mis on alates 2015. aastast ka lipupäev. Veteranipäeva tähistamisega täname ja tunnustame neid mehi ning naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel oma heaolu ja elu ohtu seades aidanud Eestil kaitsta vabadust ning demokraatiat, tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust.

„Veteranipäeval peame meeles kõiki neid, kes on välisoperatsioonidel Eesti julgeoleku eest seisnud. Eriti tahan rõhutada lähedaste panust – nende toetus veteranidele on väga oluline. Tänan teid selle eest! Head veteranipäeva!“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Täna kell 11.00 algab Sillamäe merepargi terviserajal jooks veteranide auks. Kell 11.00-16.00 tähistatakse veteranipäeva Eesti sõjamuuseumis Viimsis. Kell 19.30-22.00 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul Veteranirock, mille tasuta kontserdil esinevad kaitseväe orkestri ajateenijate bänd, United States Army Europe Soldiers Chorus, Ziggy Wild ja Ruslana. Kontserdist teeb teleülekande ETV2. Täpsem info ürituste kohta: annameau.ee.

Enne Veteranipäeva kontserti toimub Vabaduse väljakul ka sümboolne veteranide kohtumine, millest võtavad osa Eesti, Briti ja Prantsuse välismissiooni kogemusega sõdurid. Nad kõik on esindanud oma riiki NATO liitlaskohustusi täites ning tugevdavad seda sidet veelgi omavahelisi kogemusi ja mälestusi jagades.

Tänavu 6.-30. aprillini kestev heategevuslik Sinilillekampaania “Anname au!” kutsub üles kandma sinilillerinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks. Kogutud annetuste abil toetatakse vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust.

Koos langenud kaitseväelaste võitluskaaslaste poolt pandud pärjaga asetati mälestussambale asetati pärg Vabariigi Presidendi nimel. Riigikogu nimel asetas pärja riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, valitsuse nimel kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseväe ja Kaitseliidu nimel kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Riigi ja kaitseväe juhtkonna pärgade kõrvale asetati ka pärjad diplomaatilise korpuse ja Eesti reservohvitseride kogu poolt.

Pärast tseremooniat mälestusmärgi juures süüdati Scoutspataljoni õppehoones küünlad Kurkses hukkunud kaitseväelaste mälestuseks.

Välisoperatsioonidel langenute mälestusmärk valmis Camp Bastionis eestlaste laagris 2010. aasta oktoobri alguses ja selle avas 5. oktoobril president Toomas Hendrik Ilves. Mälestussammas seisis Camp Bastionis kuni 2013. aasta sügiseni kui 29. oktoobril võeti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase osalusel mälestusmärgilt maha rist ja plaat üheksa Afganistanis langenu nimega. Risti ja plaadi tõid Eestisse 2013. aasta maist novembrini Afganistanis teeninud kaitseväelased.

„Oli väga meeleolukas ja võitluslik mäng. Aga kõige tähtsam on, et saime Sinilillekampaaniat toetada ja koos veteranidega ühiselt jääl aega veeta,“ ütles Põhja võistkonna kapten kolonelleitnant Andris Sprivul. 

Veteranihoki on üks osa Sinilillekampaania ja veteranipäeva üritustest, kus omavahel kohtusid Põhja- ja Lõuna-Eestis teenivad veteranid ning millest tänavu võtsid esmakordselt osa ka liitlased – viis mängijat Ühendkuningriigist ja üks mängija Ameerika Ühendriikidest. 

Veteranihoki sõprusmängude traditsioon sai alguse eelmisel aastal Tartus. Sinilillekampaaniale tehtud annetus moodustus kaitsejõudude hokiklubi Tallinna ja Tartu mängijate panusest. 

Homme, 22. aprillil kell 11.00-13.00 toimub Tallinnas Russalka mälestussamba juures Pirita rannapromenaadil heategevuslik kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide sinilillejooks. Kell 11.00-15.00 tähistatakse Veteranipäeva Narvas.

Pühapäev, 23. aprill on veteranipäev, mis alates 2014. aastast on ka lipupäev. Kell 11.00 algab Sillamäe merepargi terviserajal jooks veteranide auks. Kell 11.00-16.00 tähistatakse veteranipäeva Eesti sõjamuuseumis Viimsis. Kell 19.30-22.00 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul Veteranirock. Kuni 30. aprillini on Tallinna sadama A-terminalis, Admiraliteedi basseini ääres ning Tallinna bussijaamas avatud näitus „Saabumine.“ Täpsem info ürituste kohta: annameau.ee. 

Tänavu 6.-30. aprillini kestev heategevuslik Sinilillekampaania “Anname au!” kutsub üles kandma sinilillerinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks. Kogutud annetuste abil toetatakse vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust. Käesolevaks nädalaks on annetustena kogutud üle 37 000 euro.