Uudised

Saksa-Balti kaubanduskoja peadirektori Florian Schröderi sõnul jättis merevägi talle kompetentse ja professionaalse mulje ning Läänemerre maailmasõdade jooksul paigaldatud lõhkekehade arv näitab, kui suur on väljakutse mereteede puhastamisel. „Ka Eesti mereväe senine rahvusvaheline koostöö ja tegevus NATO-s jäid eilsest külaskäigust hästi meelde,“ lisas Schröder.

Ligi kolmekümnele Saksamaaga seotud ettevõtjale ja kaubanduskoja esindajale tutvustas Eesti mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper mereväe praegust ja tulevikku suunatud tegevust, külastati mereväe laevastiku lipulaeva miinijahtijat Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaeva Tasuja. Laevadel tutvustati külalistele miinijahtimise operatsioone ja selleks kasutatavaid vahendeid, tuukrijaamas anti aga ülevaade tuukrigruppi miinituukrite varustusest ja tegevusest.

Mereväepoolse võõrustamise põhjuseks oli hetkel käimasolev tihe koostöö Eesti ja Saksa merevägede vahel. Alates juunist kuni käesoleva aasta lõpuni tegutseb eestlasest mereväeohvitseri kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa juhitud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi rahvusvaheline staap Saksa mereväe toetuslaeval FSG Elbe.

Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev Saksa-Balti kaubanduskoda pakub ettevõtjatele abi Balti turul tegutsemiseks ning toetab Baltimaade ettevõtjaid sisenemisel Saksamaa turule. Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet. Mereväe üksusteks on Tallinnas Miinisadamas paiknevad mereväe laevastik ja mereväebaas.

Tapale ehitatakse spordihall ja õppuste jaoks mõeldud laskemoona hoiustamise punkt, keskpolügoonil valmivas rajatises hakatakse hoiustama väljaõppevahendeid.

„Meie jaoks on siinsed projektid väga kasulikud ja vajalikud, kuna saame oma oskusi lihvida ja kasutatavat tehnoloogiat veelgi paremini kasutama õppida,“ ütles Tapal spordihalli ehitava meeskonna juht veebel Travis Smith.

Hallide rajamisel kasutab 15. pioneeripataljon ainsa Ühendriikide Euroopas paikneva üksusena moodsaimat ehitustehnoloogiat Ultimate Building Machine, mille abil on võimalik lühikese ajaga püstitada erinevas suuruses terasest kerghalle. Kerghallide ehituse teeb kiireks ja lihtsaks asjaolu, et arvuti abil juhitav masin valmistab ehitusplatsil toormaterjalist vajalikud detailid, millest seejärel kerghall ehitatakse.

Kahe Eestis viibitud suve jooksul on 15. pioneeripataljoni allüksused lisaks septembri lõpus valmivatele kerghallidele ehitanud keskpolügoonile rasketehnikale sobiliku tee ja liikumiskoridorid, puidust kergkasarmud ning teinud muid taristut parendavaid töid. Samuti ehitati Vohnja koolile mängumaja, tööriistakuur, uus jalakäijate sild ja jalgrada.

Ameerika pioneeriüksuse koosseisus viibib Eestis hetkel ligi 100 inimest ja pea sama palju erinevat tehnikat. USA pioneeride rotatsioon Eestis lõppeb septembri lõpus, mil üksus naaseb oma alalisse paiknemiskohta Saksamaal Grafenwhöris.

15. pioneeripataljon loodi 1916. aastal, üksus võttis osa mõlemast maailmasõjast ning Korea ja Vietnami sõdadest. Pataljoni ülesanne on toetada relvajõude pioneerivõimekusega, sealhulgas rajada ülesande täitmiseks vajalikke ehitisi ning teid.

Lennukid lendavad Eesti õhuruumis mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Riigikaitse arengukava on andnud Kaitseliidu üksustele märksa selgemad piirid ja senised kogemused on näidanud, et valitud suund on olnud õige,“ ütles kindralleitnant Terras, kelle sõnul on Kaitseliidul oluline roll kohalike kogukondade toomisel riigikaitse juurde.

Kindralleitnant Terras sai inspektsioonil ülevaate üksuste isikkoosseisust, taristust, varustusest ja relvastusest ning riigikaitse arengukava rakendamisest ja käimasolevatest väljaõppeprotsessidest.

„Kalevi jalaväepataljon asus esimesena ajateenijatele andma soomukiõpet, eelmisel aastal katsetasid kalevlased edukalt uut õppekava, mille tänaseks on üle võtnud terve 1. jalaväebrigaad. Kalevi jalaväepataljoni kaitseväelaste panus meie väljaõppe arendamisse on märkimisväärne,“ ütles Terras.

Kaitseliidu Lääne malevasse kuulub üle 1500 malevlase, naiskodukaitsja ja noorteorganisatsiooni liikme. Lääne malev koosneb kolmest malevkonnast - Hiiumaa, Haapsalu ja Risti ning Lihula üksikkompaniist.

Kalevi jalaväepataljon on 1. jalaväebrigaadi üksus, mille ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

„Sõjateaduse klassifitseerimine muudab kaitsealase teadustegevuse nähtavamaks, lisab kaalu teadustegevuse sisule ning võimaldab suurendada sõjateaduse ja –tehnoloogia teadussuuna rahvusvahelist konkurentsivõimet,“ ütles KVÜÕA rakendusuuringute keskuse teadustöö korralduse spetsialist Kairi Talves.

Ametlik tunnustamine võimaldab sarnaselt Soomele ja teistele riikidele edaspidi ette valmistada sõjateaduse valdkonna tippspetsialiste teadus- ja arendustegevuse, vastavate õppekavade ning magistri- ja doktorikraadide omistamise kaudu.

Eestis on sõjateaduse ja –tehnoloogia arendamise eestvedajaks kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskus. Rakendusuuringute keskuse tegevuse peaeesmärk on kaitseväe arendamise teaduslik- metoodiline toetamine ning põhiülesandeks sõjateaduse arendamise korraldamine kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Lisaks osaleb rakendusuuringute keskus kaitseväe doktrinaalsete juhisdokumentide väljatöötamises ning panustab teadus-arendustegevusega kaitseväe võimearendusse. 

Hetkel teenib Eestis ligi 200 Saksa kaitseväelast Bundeswehri 23. mägijäägribrigaadi 231. mägijäägripataljonist. Samuti teenivad Saksa ohvitserid Tallinnas asuvas NATO staabielemendis ning küberkaitse koostöökeskuses.

Saksa kaitseväelased osalesid sel aastal Eestis aset leidnud õppustel Kevadtorm ja Saber Strike ning motoriseeritud rännakul Dragoon Ride läbi Euroopa. Juba sel kuul võtavad Luftwaffe hävitajad Eurofighter Typhoon kolmandat korda üle Balti riikide õhuturbemissiooni Ämaris.

Kokku on Saksamaa hävitajad missioonil osalenud kaheksal korral. Saksamaa on üks Eesti mereväe miinitõrjevõimekuse alusepanijatest. Seal on väljaõppe saanud mitmed Eesti ohvitserid ja allohvitserid. Koos sakslastega on Eesti kaitseväelased teeninud Aafrika sarves, hetkel teenitakse koos Malis.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kohtus täna alanud visiidi raames peaminister Taavi Rõivasega, homme seisab ees kohtumine president Toomas Hendrik Ilvesega. Samuti peab Merkel Tallinnas kõne digivaldkonna arengu ning Euroopa tuleviku teemal.

Pildigalerii: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/57680 

Ajateenijad õpivad välilaagris nii taktikalist liikumist kui enda ja laagri maskeerimist, alade julgestamist, orienteerumist ning teenistusrelvadest laskmist. Uue laskeväljaõppe kohaselt peavad ajateenijad laskmistel sihtmärke tabama ka varje tagant.

Logistikapataljoni staabikaitse rühma ülem nooremleitnant Martin Niinepuu sõnul annab muudetud väljaõppekava ajateenijatele senisest rohkem otsusvabadust ning tõstab seeläbi ka huvi väljaõppe vastu.
„Kohati jääb isegi mulje, et nii-öelda arvuti ajastu lastel on motivatsioon ajateenistuses õppida suurem, kui varasemate aastakäikude noortel, sest neil pole ehk nii palju kogemusi looduses ringi liikumise ja tegutsemisega,“ ütles nooremleitnant Niinepuu.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Alaliselt paikneb logistikapataljoni Ämaris.

Artiklis ilmunud väide: Teistpidi vaadates tähendab see muidugi seda, et 25 aastat on möödas, aga me pole suutnud varustada-relvastada oma kaitseväe ainsat brigaadi (teine brigaad on hetkel paberil alles moodustumas).

Tegelikkus: 1. jalaväebrigaad (sh. Scoutspataljon) on relvastatud ja varustatud, mida said inimesed ka ilmekalt näha, kui toimus õppuse Siil 1. jalaväebrigaadi rivistus Tapal. Jätkub soomusvõime tugevdamine, mille raames võetakse sel aastal kasutusele esimesed jalaväe lahingumasinad CV90.

Eestil on reservarmee, mille puhul 2. jalaväebrigaad ei eksisteeri paberil, vaid on lahinguvõimeline üksus, mis viimati harjutas selleaastasel Kevadtormil. Tõsi on see, et on veel varustuse ja relvastuse puudujääke, mis likvideeritakse vastavalt Riigikaitse arengukava 2013- 2022 plaanidele.

Artiklis ilmunud väide: 120mm miinipildujatele on terves riigis laskemoona niipalju, et selle võiks ühe sõiduauto pagasiruumis ära viia.

Tegelikkus: 120mm miinipilduja kuulub kõigi kaitseväe manööverpataljonide lahingtoetuskompaniide relvastusse, ajateenijatest miinipilduja meeskondade väljaõppe lahutamatuks osaks on ka lahinglaskmised. On tõsi, et teatud perioodil ei hangitud miine erinevatel põhjustel küllaldasel hulgal ning varud kahanesid. Tänaseks on hange lõppenud ja uus partii saabub juba lähiajal.

Artiklis ilmunud väide: 80mm miinipildujatele hangiti Suurbritanniast moona, aga britid, viidates mingile riigisaladusele, ei andnud kaasa lasketabeleid. Ilma lasketabeliteta on aga tegu kasutu relvaga.

Tegelikkus: Ühendkuningriigist hangitud 81mm kaliibriga laskemoonaga tulid kaasa ka lasketabelid, mis on olemas ka relvi kasutavatel kaitseväe ja Kaitseliidu allüksustel. Ajakirjanik on kaitseväelt saanud ka vastavasisulise kinnituse ning jääb arusaamatuks, miks väidetakse artiklis, et ametlikku kinnitust lasketabelite olemasolule pole.

Artiklis ilmunud väide: Tehti väiksemad plaanid: ostame vähemalt meie professionaalsele eliitüksusele ehk Scoutspataljonile uued relvad. Siis tõmmati ka see maha, diplomaatilist kõnepruuki kasutades - lükati edasi. Viimased uudised räägivad sellest, kuidas kaitseväest ja Kaitseliidust otsitakse viimaseid korrasolevaid Galili automaate, et need scoutsidele (Scoutspataljonile) anda. Hea seegi, las siis vähemalt proffidel olla töötavad relvad, teistele kõlbavad ka vanad logud, millega paraadil marssida.

Tegelikkus: 5,56mm kaliibriga Iisraeli päritolu automaatrelvad Galil on 1. jalaväebrigaadi relvastused: lisaks Scoutspataljonile kasutavad neid ka Kalevi ja Viru jalaväepataljoni kaitseväelased ning muud 1. jalaväebrigaadi allüksused. Scoutspataljoni käsitulirelvade hange kuulutatakse välja lähiajal ning kui see õnnestub, vahetatakse pataljoni käsitulirelvad välja uute vastu järgmisel aastal. Raha selleks on planeeritud. Plaanide kohaselt on aastaks 2022 välja vahetatud kogu kaitseväe käsitulirelvad.

Artiklis ilmunud väide: Kuuldavasti pani sõda Ukrainas põntsu tervele D-30 varuosade tarneahelale, nii et ka selle suurtüki puhul ei ole teada, kui paljud neist enam pauku teevad.

Tegelikkus: 122mm D-30 ja selle laskemoon on maailmas laialdaselt levinud, muuhulgas kasutab seda tüüpi haubitsaid Soome. Ukraina konflikt ei ole mingil määral mõjutanud ei haubitsa varuosade ega laskemoona hankimist ning relvade kasutamiseks on endiselt kõik vajalik olemas. Samuti täiendatakse varusid sel aastal.

Mereväe laevastiku mereväekooli taktikasektsiooni ülem vanemleitnant Meelis Kantsi sõnul annab väljaõpe kadettidele oskuse lahendada mereväeohvitseride igapäevaelus esinevaid olukordi.  „Taktikalise navigatsiooni oskust võib võrrelda meisterlikkusega - kui juba selge, siis ei lähe lihtsalt meelest,“ ütles vanemleitnant Kants.

Matkekeskuse simulatsioonikeskkonnas juhivad kadetid paarikaupa kokku nelja laeva, mida peab vastavalt instruktoritelt saadud korraldustele ohutult navigeerima. Selleks tuleb kadettidel muuhulgas määrata tundmatu laeva kurssi ning kiirust, arvutada ohutu möödumisvahemaa punkti ületamise kaugust ning koostada kokkupõrke vältimise kurss.

Väljaõppele Lätis eelnesid nädala kestnud teoreetilised õpingud Tallinna Miinisadamas laevastiku mereväekoolis, Eestisse naastes ootab kadette ees navigatsioonipraktika tuukri- ja toetuslaeval Tasuja.

Kõrgema sõjakooli neljanda mereväe põhikursuse kadetid alustavad septembris oma viimast, kolmandat õppeaastat ning lõpetavad kooli kevadel nooremleitnandi auastmes. Värskelt kooli lõpetanud mereväeohvitseride esimeseks teenistuskohaks on traditsiooniliselt üks neljast mereväe laevastiku sõjalaevadest.

Kõrgemas sõjakoolis alustati mereväe põhikursustega 2011. aastal, esimene mereväe põhikursus lõpetas kooli 2014. aasta juunis. Viies mereväe põhikursus alustab õpinguid tänavu sügisel. 

Kahekümne viie liikmeline grupp, kuhu lisaks NATO riikidele kuulusid Rootsi, Sveitsi ja Venemaa Föderatsiooni ohvitserid sai ülevaate Eesti kaitseväest, 2. jalaväebrigaadist ja Kuperjanovi jalaväepataljonist ning lahingukoolist. Samuti tutvuti kaitseväe varustuse ja väljaõppevõimalustega.

Eesti kaitseväelased on sel aastal külastanud Valgevene sõjalisi objekte ning ees seisvad visiidid Ukrainasse ja Venemaale. Külastuste eesmärk on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel.