Uudised

Õppeaasta avaloengus ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, et selleaastane NATO Varssavi tippkohtumine oli Eesti jaoks edukas – demonstreeriti ühtsust, solidaarust ja näidati, et NATO on võimeline kohanduma muutunud julgeolekuolukorraga.

„Meie jaoks olulisim otsus oli suurendada liitlaste kohalolekut alliansi idatiival. Sellega luuakse Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola NATO lahingugrupid. Eesti lahingugrupi eest vastutav raamriik on Suurbritannia. Lisaks plaanivad panustada Prantsusmaa ja Taani. Lahingugrupp saavutab esialgse valmiduse 2017. aasta aprilliks.“

Kindralleitnant Terras lisas, et NATO lahingugrupp omab ühelt poolt heidutavat mõju ja teisalt tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning rõhutas, et liitlaste püsiv kohalolek ei tähenda, et oleksime konfliktipiirkond. „Tegemist on NATO tavapärase praktikaga – liitlased on kohal ka Saksamaal, Itaalias ja mujal.“

Loengu lõpus avaldas kindralleitnant Terras rõõmu, et sõjateadus- ja tehnoloogia on Eestis ametlikult tunnustatud teadusvaldkond ning soovis kadettidele edukat uue õppeaasta algust.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülem kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa sõnul andis Põhja-Norras tehtud miinijaht siiani peamiselt Põhja- ja Läänemeres tegutsenud mereväelastele hea võimaluse end teistsugustes tingimustes proovile panna. „Samuti on mul hea meel, et saime anda oma panuse Norra vete ohutuse suurendamiseks,“ ütles kaptenleitnant Seljamaa.

Möödunud nädalavahetusel lõppenud ja kolm nädalat Põhja-Norra fjordides väldanud operatsiooni käigus leiti merepõhjast üle kahekümne lõhkekeha, millest kaheksa tehti miinitõrjegrupi laevade poolt lõhkamise teel kahjutuks. Ülejäänud lõhkekehade asukohad edastati Norra mereväele. Eesti mereväe miinijahtija Sakala leidis kokku kaheksa lõhkekeha.

NATO 1. alalisse miinitõrjegruppi kuulub hetkel kaheksa laeva. Grupi lipulaevaks on Saksa mereväe toetuslaev FGS Elbe, millel tegutseb ka grupi rahvusvaheline staap. Lisaks on hetkel grupis miinijahtijad LNS Skalvis Leedust, ENS Sakala Eestist, LVNS Imanta Lätist, HNOMS Måløy Norrast, HMS Grimsby Ühendkuningriikidest, HNLMS Willemstad Hollandist ja BNS Narcis Belgiast.

Edasi suundub NATO 1. alaline miinitõrjegrupp Taani, kus homme algab kahenädalane rahvusvaheline harjutus Northern Coasts. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevadegrupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja mis kuulub esmaste kiirreageerijate hulgas. Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjelaevadest näitab NATO lippu demonstreerides koostöövõimet ja kohalolekut erinevate riikide õppustel ja harjutustel.  

„Relvanäituse ja soomustehnika võimekuse esitluse eesmärk oli tutvustada kaitseväelastele nii brigaadi kui ka liitlaste relvastust ning ühtlasi näidata liitlastele lähemalt meie võimekusi,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Linnaku lähistel asuval harjutusalal näitasid oma soomustehnikat lisaks Eesti kaitseväelastele ka liitlased Saksamaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Erinevaid takistusi ületasid soomustransportöör Sisu XA-180, lahingsoomuki CV90 õppeversioon, jalaväe lahingumasin Bradley ning tank M1A2 Abrams. Saksa kaitseväelased demonstreerisid naastetanki kasutades, kuidas on viga saanud soomukit võimalik lahinguväljalt kiirelt ja ohutult evakueerida.

Relvanäitust külastanud ajateenijate arvates oli tegemist väga õpetliku üritusega. „Igapäevases teenistuses me enamike täna nähtud relvade ja masinatega kokku ei puutu, kuid täna saime teada, mis vahendid meie pataljoni tegevust lahinguväljal vajadusel toetada saavad,“ ütles suurtükiväepataljoni ajateenija reamees Andri Annerviek.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus kuhu kuulub ajateenijatest formeeritud Kalevi ja Viru jalaväepataljonid ning elukutseline Scoutspataljon. Lisaks kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

Kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm soovis kadettidele alanud õppeaasta puhul tarkust ja jõudu. „Õppida tuleb eelkõige enda, mitte teiste pärast ning õpinguid tuleb võtta sama tõsiselt kui tööd, mida teeme. Seejuures ei tohi unustada oma kuuluvust kaitseväkke ning selles toimivaid põhimõtteid ja väärtuseid, mis on organisatsiooni üheks toimimise aluseks,“ ütles major Roosnurm.

KVÜÕA pidulikul jalutuskäigul läbi Tartu linna osalesid teise ning kolmanda õppeaasta kadetid, keskastmekursuslased ning töötajad ja teenistujad. Rongkäiku saatsid kaitseväe orkester ning kaks soomustransportööri.

Pidulikule jalutuskäigule järgnes relvastuse- ja tehnikanäitus kaitseväe ühendatud õppeasutuste peahoone ees ja fuajees, lisaks oli külastajatele avatud õppeasutuste muuseum.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Tseremoonial osalesid president Arnold Rüütel, kaitseminister Hannes Hanso, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, Saksa ajutine asjur Reinhard Wiemer ja Ühendkuningriigi kuningliku õhuväe Eurofighter Typhoonide üksuse ülem brigaadikindral Ian Duguid.

„Tahan kõigile meenutada, et kõigest kolm aastat tagasi Ämaris roteeruvaid liitlasvägesid polnud ning me elasime täiesti teises julgeolekuolukorras. Kinnitan teile, et teie kohalolek saadab tugeva signaali NATO ühtsusest ja kohanemisvõimest ning kindlasti ei võta me teie antud panust iseenesest mõistetavana,“ ütles kaitseminister Hannes Hanso. „Olen väga tänulik teie loodud turvatunde eest, mis mõnikord on kaunis valjuhäälne. Teod räägivad rohkem kui sõnad.“

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras andis Ühendkuningriigi õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest. 

Saksa õhuvägi asub Ämarisse õhuturbemissioonile juba kolmandat korda. Eile Ämaris maandunud hävitajad kuuluvad Saksa õhuväe 74. taktikalise lennuüksuse koosseisu ning nende kodulennuväljaks on Neuburgi lennubaas Doonau ääres Baieris.  Hävitajad on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt, tehes regulaarselt treeninglende ning vajadusel tuvastuslende. Viimased neli kuud Ämaris baseerunud Ühendkuningriigi kuningliku õhuväe 140. ekspeditsiooniüksuse lennusalk pöördub tagasi Šotimaale Lossiemouth´i lennubaasi.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras 2004. aasta 29. märtsist, mil Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumisel pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus. Viimased neli kuud oli seal õhuturbevalves Portugali lennusalk, kellelt võtab rotatsiooni üle Prantsuse õhuväe üksus. Prantslaste relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

„Kadettveebel kujutab endast moraalsete ja eetiliste väärtuste kandjat ning kõigi kadettide esindajat ja juhti,“ ütles kadettveebel Neemsalu, kes muuhulgas lubas tugevdada koostööd teiste üliõpilasorganisatsioonidega.

Senisele kadettveeblile Rainer Järvelale anti koostöötahte, aktiivsuse ning kadetikogu elu edendamise eest üle kadetikogu rinnamärk Kadetitäht.

Kadettveebel valitakse traditsiooniliselt uue õppeaasta algul teise õppeaasta kadettide seast. Kadettveebli ülesandeks on kadetikogu juhatuse esimehena juhtida kadetikogu tegevust, korraldada üritusi ning seista kadettide huvide ja õiguste eest.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Sõdurioskuste baaskursuse lõpurännakul said juulis teenistust alustanud ajateenijad näidata kursusel omandatud üksikvõitleja teadmisi ja oskusi ning panna proovile oma vastupidavuse.

“Lõppeval sõduri baaskursusel järgisime uut õppekava ehk me ei keskendunud üksnes üksikvõitleja õppele nagu varem, vaid tõime rohkem sisse praktikat ning ka jao taktikat ja meeskonnana tegutsemist. Samuti olid meil lahinglaskmised, mida varem pole me sõduri baaskursuse ajal teinud,” ütles lõpurännaku üks läbiviijaid sidekooli ülem kapten Nikolai Predbannikov.

Kaks päeva kestnud lõpurännaku erinevates kontrollpunktides hinnati muuhulgas sõdurite oskusi kasutada raadiosidet, sõjatopograafiat, käemärke ja liikumisviise. Kokku läbisid ajateenijad täisvarustuses ligi viiekümne kilomeetrise jalgsirännaku.

Esmaspäeval annavad kõik staabi- ja sidepataljoni ajateenijad sõdurivande ning seejärel asuvad nad õppima nooremallohvitseri või autojuhi kursusele.

2. jalaväebrigaadi üle neljasaja ajateenija lõpetas sõduri baaskursuse ligi kaks nädalat tagasi ning 1. jalaväebrigaadi ja mereväe ajateenijad lõpetavad kursuse kahe nädala pärast.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on Kaitseliidul Narvas suur potentsiaal, sest piirkonnas elab palju neid, kes on ajateenistuse läbinud ja saaksid riigikaitsesse panustada. Näiteks teenib alates oktoobrist Narva malevkonna instruktorina kapten Aleksandr Lupanov, kes seni teenis suurtükiväepataljonis, ent on Narvast pärit. „Tahan narvakatele tutvustada Kaitseliitu ka kui organisatsiooni, mis ei tegele ainult riigi sõjalise kaitsmisega, vaid panustab ka meie üldisesse turvatundesse ja kriisiohjesse,“ ütles kindralleitnant Terras.

Selle aasta märtsis avati Narva kaitseliitlastele renoveeritud hoone, millest saab oluline kogukonna keskus. Külastuse raames sai kaitseväe juhataja ülevaate üksuste isikkoosseisust, taristust, varustusest ja relvastusest ning riigikaitse arengukava rakendamisest ja käimasolevatest väljaõppeprotsessidest.

Narva malevkonda kuulub üle 230 kaitseliitlase ning see on üks kolmest kaitseliidu Alutaguse maleva malevkondadest. Narva malevkonda kuuluvad geograafiliselt peale Narva linna veel Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Vaivara vald.

Viru jalaväepataljon on 1. jalaväebrigaadi üksus, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad sh. laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed ning sõidukijuhid.

Pidulik jalutuskäik algab homme, 31. augustil kell 10.00 Riia 12 peahoone juurest. Rongkäik liigub mööda Riia ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile, sealt liigutakse mööda Ülikooli tänavat Munga tänavale haridus- ja teadusministeeriumi juurde. Ministeeriumi eest liigub rongkäik mööda Vabaduse puiesteed ja Riia tänavat kaitseväe ühendatud õppeasutuste juurde tagasi. Rongkäigul osalevad kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastme kursuse õppurid, teenistujad ja kaitseväe orkester ning neid saadavad kaks soomustransportööri.

Kella üheteistkümnest üheni saavad huvilised kaitseväe ühendatud õppeasutuste peahoone ees ning fuajees tutvuda kaitseväe relvastuse ja tehnikaga. Näitusele pannakse kokku 28 ühikut erinevat tehnikat ja relvastust, huvilised saavad uudistada nii käsituli-, kaudtule-, tankitõrje kui õhutõrjerelvi ning soomustransportööre. Külalistele on avatud ka õppeasutuste muuseum.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Viimastel aastatel oleme vigastatud veteranide suve- ja talvepäevadel võtnud suuna eelkõige sportlikele tegevuste tutvustamisele. Aktiivsed ja sportlikud tegevused on vigastatud veteranide tervise seisukohalt väga olulised ning siinkohal on hea meel tõdeda, et huvi nende ja ka näiteks Invictus mängudel osalemise vastu on pidevalt tõusnud,“ ütles kaitseväe toetusteenuste keskuse sotsiaaltöötaja-nõustaja Leili Villem, kelle sõnade annavad suvepäevad osalejatele hea võimaluse üksteisega suhelda, igapäevarutiinist puhata ning enda rehabilitatsiooni paremini planeerida.

Raskesti vigastatute rehabilitatsioonilaagreid korraldab toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskus kahel korral aastas. Selle aasta sügisel on plaanis korraldada vigastatud veteranidele ka eraldi spordipäev.
Toetusteenuste keskus on kaitseväe toetuse väejuhatuse struktuuriüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe veteranipoliitika juhtimine, meetmete elluviimise koordineerimine ja läbiviimine, kaitseväe sotsiaal-, psühholoogia- ning usulise valdkonna juhtimine, koordineerimine ja teenuste pakkumine ning kaitseväes teenistuskohustuste täitmise tõttu vigastatute või haigestunute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine ja teostamine.

Kolmepäevases laagris osales kokku 17 perekonda.