Uudised
-
Briti hävitajad teevad Eesti kohal madallende
Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Harjumaa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatult asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.
-
Suurtükiväelaste reservõppekogunemine lõppes lahinglaskmistega
„Esmakordselt saime lasta kaevikutest, mis küll raskendas meeste tööd, kuid samas tegi pildi palju realistlikumaks,“ ütles 2. jalaväebrigaadi reservpataljoni ülem major Marko Tomentšuk.
Reservpataljoni tulepatarei ülema abi lipnik Karl Reinkubjase sõnul tabasid suurtükiväelaste mürsud ligi kümne kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke täpselt ning tulepatareide, mõõdistajate ja tulejuhtide koostöö oli laskmiste ajal väga hea. „Täna oleme pataljonina suurepärast tööd teinud,“ ütles Reinkubjas.
Laskmistest võtsid osa ka 155mm M777 haubitsaid kasutanud USA suurtükiväelased, kes said vajalikke andmeid meie reservväelastest tulejuhtidelt.
Kokku lasti välja ligi 400 mürsku, 8. mail alanud õppekogunemisest võttis osa ligi 200 reservväelast. Reservõppekogunemine lõpeb laupäeval.
-
Eriväelased harjutasid tavatu sõja pidamist
Poolteist nädalat kestnud eriväelaste õppusel mängiti lisaks tavatu sõja harjutamisele muuhulgas läbi ka Vabariigi Valitsuse liikmete ja kaitseväe juhtkonna väljatoimetamist vastase poolt okupeeritud territooriumilt.
Õppus Dagger oli seotud ka mujal Ida-Euroopas toimuva regionaalse erioperatsioonide õppusega Trojan Footprint, mis võimaldas Eestisse õppusele tuua nii teiste riikide eriväelasi, kui ka õhutranspordivahendeid, nagu näiteks hübriidlennuk CV-22 Osprey ja kopter Chinook.
"Õppus oli huvitav ja keeruline, sest kujutas endast väga mitmekihilist operatsioonide kompleksi, kus meie oma Daggeri toimingud olid tihedalt läbi põimitud Trojan Footprintil toimuvaga," ütles kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi. "Lisaks rakendasime sel aastal mitmekihilist toetuse ja sidesüsteemide kasutamist ning tegime koostööd erinevate riigiasutustega. Esile tahan tõsta kaitseliitlaste professionaalsust ja motiveeritust, mida tunnustasid ka liitlased, kes meiega koos õppusel osalesid."
Erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ja selle peamine ülesanne Eesti riigikaitses on arendada tavatu sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak.
Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 2008. aastal. 2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. 2012. aasta lõpus kinnitas Eesti valitsus seadusemuudatuse, millega loodi kaitseväe erioperatsioonide üksus.
Erioperatsioonide üksus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega.
-
Kaitseväe juhataja: vajame rohkem õppusi koos liitlastega
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul näitasid õppusel hinnatud 2. jalaväebrigaadi ajateenijad ennast professionaalse ja sihikindlana. „Nad näitasid end üksusena, millele võib sõja korral kindel olla. Sõduritena, kes nüüdseks tuttaval Lõuna-Eesti maastikul on tõsiseks vastaseks igasugusele vaenlasele,“ ütles kindralleitnant Terras ja lisas, et suurem osa teenistusest reservväelasena seisab veel ees. „Sõdurid, te olete välja õpetatud. Tänan teid teenistuse eest ja olen kindel, et te tulete taas reservväelastena, kui kutsutakse.“
-
Kevadtormi joonistusvõistlusel lõi kaasa ka Jaapani kooliõpilane
Kaitsevägi korraldas õppuse Kevadtorm raames Võru-, Põlva- ja Tartumaa koolide õpilastele traditsioonilise joonistusvõistluse. Võistlusel osalesid 25 kooli õpilased ning hindamiseks esitati 434 võistlustööd, nende hulgas ka Jaapanist pärit vahetusõpilase kunstitöö.
-
NATO kaitseväe juhatajad arutasid heidutuse tugevdamist
Sõjaline komitee esitas oma ettepanekud NATO heidutushoiaku tugevdamiseks ja reageerimisvõime tõstmiseks nii alliansi idatiival kui ka lõunast varitsevate ohtude tõrjumiseks.
Kindralleitnant Riho Terras rõhutas oma sõnavõtus vajadust tuua Balti riikidesse ja Poolasse vähemalt ühe pataljoni lahingugrupi suurused üksused, mis tagavad esmase heidutuse ning loovad koos asukoha riigi relvajõududega vajaliku sõjalise võime, millele on tarvidusel võimalik lisada toetusvägesid.
„Liitlaste pataljonide paigutamine Poola ning Balti riikidesse on ühtviisi oluline nii NATO idatiiva riikidele kui ka terve alliansi julgeolekut silmas pidades. NATO tugevdatud kohalolek meie piirkonnas loob tugevama heidutuse, mis omakorda kaitseb võrdselt nii Eesti kui Hispaania julgeolekut, sest NATO on ühtne julgeolekuruum,“ ütles Terras.
NATO riikide kaitseväe juhatajad kuulasid täna ära NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hinnangud hetkeolukorrale, arutasid Afganistanis käimasoleva toetusmissiooni „Resolute Support“ viimaseid arenguid ning kohtusid Georgia ja Ukraina ametivendadega.
NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
-
Kevadtormil osalejad liiguvad koduväeosadesse
Täna alustasid Taara linnakusse liikumist 2. jalaväebrigaadi, Ühendkuningriigi, Läti, Leedu ja Saksa kompaniid. Hollandi jalaväekompanii ja Scoutspataljon paiknevad õppuse alalt ümber Paldiskisse.
-
Kevadtormi lahingud lõppesid ajateenijate vasturünnakuga
Peamiselt ajateenijatest koosnevad 2. jalaväebrigaadi üksused läksid ründelahingule eile pärast peetud kaitselahinguid, mis toimusid Kastmekodu-Kadaja-Linajärve liinil. Kaitselahingule eelnes kolmepäevane viivituslahing. Reedel, 13. mail alanud õppuse hindamisfaasile eelnes omakorda 4.-12. maini kestnud üksuste koostegevusõpe, mille eesmärk oli harjutada tegutsemist nii kompanii, pataljoni kui brigaadi koosseisus.
-
Ajateenijad läksid Kevadtormil vasturünnakule
Ründelahingule eelnes 2. jalaväebrigaadi kaitselahing, mille eesmärk oli vastasena tegutseva 1. jalaväebrigaadi pealetungi peatamine ning aja võitmine kaitsepositsioonide ettevalmistamiseks Kastmekodu-Kadaja-Linajärve kaitseliinil.
-
Kaitseväe juhataja: Euroopa Liit vajab selget sõjalist ambitsiooni
Kindralleitnant Terrase sõnul on oluline, et valmivas Euroopa Liidu välis- ja julgeolekustrateegias oleks selgelt sõnastatud Euroopa sõjaline ambitsioon, sest vaid nii on võimalik kavandada ning välja arendada EL-i operatsioonide tarbeks vajaminevaid sõjalisi võimeid.
„Selgepiiriline sõjaline eesmärk uues julgeolekustrateegias annaks liikmesriikidele ning Euroopa Liidu partnereile konkreetsema suunise, milleks tuleb Euroopa Liidu egiidi all toimuvatel sõjalistel missioonidel valmis olla,“ ütles Terras.
Lisaks globaalsele välis- ja julgeolekustrateegiale olid kohtumisel arutlusel EL egiidi all käimasolevad sõjalised missioonid ning sõjaliste võimete arendamine. Kohtumisel osalenud Euroopa Liidu kaitseväe juhatajad said ka ülevaate sõjalistest missioonidest Vahemerel, Aafrika looderannikul, Malis, Somaalias ja Kesk-Aafrika Vabariigis.
Kindralleitnant Terrase sõnul peab Euroopa Liit jätkama riikide toetamist, kes on võtnud kindla kursi Euroopaga lõimumisele. „Kindlasti tuleb globaalse mõõtme kõrval säilitada regionaalne fookus, sest Euroopa vahetus naabruses toimuv mõjutab meid otseselt. Euroopa peab jätkama Georgia ning Ukraina integratsioonipüüdluste toetamist.“
Kaitseväe juhataja sõnul tuleb Venemaaga suheldes säilitada realistlik ning ühtne positsioon. „Venemaaga suhetes tuleb Euroopa Liidul näidata selgroogu ning väärtuspõhist suhtumist. Tingimused, mille täitmisel saame Venemaaga dialoogi pidada peab kehtestama Euroopa Liit, mitte vastupidi,“ lisas Terras.
Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Sõjalist komiteed juhib alates 2015. aasta novembrist Kreeka kindral Mikhail Kostarakos.