Uudised

1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm tõstis esile eelmisel suvel Kalevi jalaväepataljonis alustatud uut väljaõpet, mis juba esimestel päevadel viis värsked ajateenijad välilaagrisse taktikaõppele. „Nägime, et ajateenija on võimeline ja isegi tahab kiiremini relvi ja taktikat tundma õppida. Kalevi jalaväepataljoni positiivne kogemus kahtlemata aitab parendada nii 1. jalaväebrigaadi kui kaitseväe väljaõpet tervikuna.“

Suurem osa ehk üle 1200 ajateenija teenis 1. jalaväebrigaadi üksustes ehk suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri-, tagalapataljonides ning Viru ja Kalevi jalaväepataljonides, samuti tankitõrje- staabi- ja luurekompaniides.

2. jalaväebrigaad arvas reservi enam kui 700 Kuperjanovi jalaväepataljonis teeninud ajateenijat. Samuti arvati sel nädalal reservi Vahipataljoni, mereväe ja toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ajateenijad.

Juulikutsega ajateenistusse saabunutest koolitati reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis, oktoobris teenistust alustanud kutsealused õppisid täitma rivikoosseisu ametikohti. Enne reservteenistuse algust osalesid ajateenijad mais peetud kolmenädalasel hindamisõppusel Kevadtorm.

Uued ajateenijad saabuvad teenistusse juulis, praegu jätkavad üksustes teenistust jaanuaris üheteistkümneks kuuks kaitseväkke saabunud ajateenijad.

Dragoon Ride nime kandava rännaku eesmärk on harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Rännaku raames läbivad peamiselt Stryker soomukitest ja toetussõidukitest koosnevad kolonnid enam kui 2 400 kilomeetri pikkuse teekonna läbi kuue Euroopa riigi Tapale ja väeosadesse Lätis ning Leedus. Kahes kolonnis on ligi 400 ühikut tehnikat, mis jaotub kolme Balti riigi vahel.

Rännakul teevad sõjaväelased peatusi ja viivad läbi koostööharjutusi, näiteks harjutatakse taktikaliste kitsaskohtade nagu sildade ületamist. Samuti peatutakse erinevates linnades, et suhelda kohalikega ja näidata oma varustust ning tehnikat. Eestis teevad kolonnid peatuse 9. juunil Valgas ja Tartus, 11. juunil Sillamäel ning 14. juunil Pärnus, kus toimuvad erinevad rahvaüritused.

13. juunil algava õppuse Saber Strike eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, õppuse raames saabub Eestisse ligi 1 500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Samuti võtavad Eestis toimuvatest harjutustest osa Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.

Eesti on sel aastal õppuse juhtriik. Õppus koosneb mitmest osaõppusest, millest esimene, peamiselt staabiprotseduuridele keskenduv Saber Knight algab esmaspäeval, 30. mail Tapal. Õppuse taktikalised osad viiakse läbi Tapal, kaitseväe keskpolügoonil ja Ämaris ning Leedu ja Läti harjutusaladel. Õppuse lõputseremoonia peetakse 21. juunil Tapal.

Eile oli ajateenijate auks grillpidu ja kontsert, kus reserviminejatele esinesid kaitseväe orkestri ajateenijad, staabi- ja sidepataljoni ajateenijate ansambel LauluMehed ning Gertu Pabbo. Enne kontserti istutasid pataljoni ajateenijad Miinisadama territooriumile 30 elupuud.

„See on meie viis oma ajateenijaid ehk presidendi kaardiväge teenistuse eest tänada ning anda väravast lahkudes kaasa positiivne emotsioon, millega oma reservteenistust alustada,“ ütles Vahipataljoni ülem major Martin Kukk ja lisas, et nii kontsert kui puude istutamine on kujunenud traditsioonideks, mida Vahipataljon kavatseb jätkata ka tulevastel aastatel.

Vahipataljoni ajateenijad lahkuvad väeosast homme, kui nende auks rullitakse väeosa väravas lahti punane vaip. 

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine.

„Laevakaitse meeskond annab vajadusel meie enda või liitlaste laevadele lisatulejõu ning võimaldab kontrollida laevu merel või sadamates,“ ütles laevakaitsekursuse ülem vanemleitnant Rait Luks ja lisas, et kavas on ka edaspidi ajateenijate baasil laevakaitsemeeskondi koolitada.

Kursusel osalenud ajateenijad õppisid kasutama nii sõduri relvastust kui laeva pardarelvi, lastes maal ja merel asuvaid sihtmärke 7,62mm kuulipildujast MG-3 ning 12,7mm raskekuulipildujast Browning.  Samuti harjutasid ajateenijad kiirpaadi rünnaku tõrjumist, merevaatlust, meresidet, vahirutiini, pardumise taktikaid ning laeva pardakontrolli. Kursuse tegevuste hulka kuulusid muuhulgas ka ujumis- ja käsivõitlustreeningud. Kursuse lõpetas kahepäevane kompleksharjutus tuukri- ja toetuslaeva Tasuja pardal, kus prooviti läbi kõik laevakaitsjatena tegutsemiseks vajalik.

Kursuse koostamisel kasutas merevägi aastatel 2010-2013 laevakaitse operatsioonidelt Aafrika rannikul ja Vahemeres omandatud kogemusi. Uue laevakaitsegrupi kursuse läbis üksteist mereväe tekimadruse või relvastusmadruse erialal teeninud ajateenijat, kes homme pärast 11-kuulist teenistust reservi arvatakse.

Mereväe ajateenijad alustavad 11-kuulist ajateenistust Miinisadama linnakus asuvas Vahipataljonis sõduri baaskursuse läbimisega, sellele järgneb mereväelase baaskursus mereväekoolis ning teenistus mereväe laevastiku sõjalaevadel.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Merevägi koosneb mereväe laevastikust ja mereväebaasist.

Pildid:

„Laagritel on riigikaitseõpetuses oluline osa, sest see annab noortele võimaluse koolipingis õpitud teooriale praktilised oskused lisada,“ ütles laagri läbiviija riigikaitseõpetaja vanemveebel Renzo Rajaste.

Laagris osalesid Vinni-Pajusti, Rakvere ja Narva Pähklimäe gümnaasiumide ning Narva vanalinna riigikooli õpilased, kes on valinud valikainena riigikaitseõpetuse.

Rakvere gümnaasiumi 10. klassi õpilane Ranno Lauri ütles, et riigikaitselaager oli väga põnev ning andis hea ettekujutuse, mis ajateenistuses ees ootab. „Pärast gümnaasiumi lõppu soovin kindlasti minna ajateenistusse ja siin laagris osalemine annab selleks hea ettevalmistuse,“ ütles ta.

Teisipäeval alanud laagris said noored esmase ettekujutuse kaitseväeteenistusest ning omandasid maastikul toimetulekuks vajalikud oskused. Instruktorite juhendamisel õppisid noored rivis marssima, esmaabi andma, metsa varjualust püstitama, orienteeruma ning automaadist laskma.

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida õpetatakse enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis üle Eesti. Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning annab aimu ajateenistuses õpetatavatest oskustest. Riigikaitset koolides õpetavad  kaitseväelased ja kaitseliitlased. 

Liibanonis teenistuse lõpetanud kontingendi ülem major Kalle Kõlli ütles, et Eesti kaitseväelased paistsid 40 panustava riigi hulgas selgelt silma oma professionaalsuse ja pühendumusega. „Rahuvalvemissioonil kaasneb sõduritööga palju rahvusvahelist suhtlemist nii partnerriikide kaitseväelaste kui kohalike elanikega ja pärast poolt aastat Liibanonis saame öelda, et selles riigis on nüüd veelgi rohkem inimesi, kes teavad Eestit ja peavad lugu Eesti sõdurist,“ ütles major Kõlli ja lisas, et eelnevatelt sõjalistelt operatsioonidelt saadud kogemused tulevad kasuks ka rahuvalveoperatsioonidel, sest lisaks diplomaadioskustele ei saa unustada harjumuspäraseid sõdurioskusi.

Kaitseväe peastaabi ees peetud pidulikul rivistusel võtsid Liibanonist saabunud kaitseväelased vastu 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm ja kaitseväelaste lähedased.

Jalaväerühm Estpla-20 alustas teenistust Lõuna-Liibanonis Soome-Iiri ühispataljonis eelmise aasta novembris ja oma viimase patrulli tegid Eesti kaitseväelased kolm päeva enne koju saabumist. Et näidata rahuvalvejõudude kohalolu ja tagada konflikti osapoolte lepingutest kinnipidamist, oli Eesti jalaväerühma ülesanne erinevate patrullide läbiviimine oma vastutusalas, sealhulgas jalgsi ja motoriseeritult, raketiohtlikel aladel, sinisel joonel ning koostöös Liibanoni relvajõududega.

Ühtekokku tegid Estpla-20 kaitseväelased oma rotatsiooni jooksul 474 erinevat patrulli, millest ligi pooled olid öised. Jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani teenis rühm patrullbaasis UNP 6-50, mis asub vahetult Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel. Kahe kuu jooksul tegid kaitseväelased regulaarselt nii jalgsi- kui ka motoriseeritud patrulle oma vastutusalas,  jälgisid pidevalt konflikti osapooli eraldavat sinist joont, tagasid baasi julgeolekut ja hoidsid ühte jagu kiirvalmiduses.

Koju saabunud jalaväerühma Estpla-20 vahetas välja jalaväerühm Estpla-21, mis jätkab samuti teenistust Soome-Iiri ühispataljoni ühes kompaniis koos Soome kaitseväelastega. Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki.

Kindral Mercier´ sõnul peab NATO praeguses julgeolekukeskkonnas olema valmis reageerima väga erinevatele ohtudele ja pöörama võrdset tähelepanu kollektiivkaitsele. “Varssavist tulevad valmiduse otsused on ainult üks samm alliansi tugevdamisel. See on protsess, mis jätkub ka pärast tippkohtumist,” ütles kindral Mercier.

NATO arendusväejuhatuse ülem sai ülevaate julgeolekuolukorrast Läänemere piirkonnas, tutvus Tallinnas asuva NATO staabielemendi ja kübekaitsekeskuse tööga ning arutas Varssavi tippkohtumisega seonduvaid küsimusi.

Täna hommikul asetas kindral Mercier pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Homme kohtub Mercier peaminister Taavi Rõivase ja riigikogu riigikaitse komisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga ning peab loengu Tartus, Balti kaitsekolledžis.

Ameerika Ühendriikides Norfolkis asuv NATO arendusväejuhatus on üks kahest NATO strateegilisest väejuhatusest. Arendusväejuhatus vastutab NATO arendus- ja ümberkorraldustegevuse ning väljaõppe eest. Teine Euroopas paiknev operatsioonide väejuhatus juhib NATO operatsioone.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul aitab Liibanoni välisoperatsioon elus hoida Eesti ja Soome kaitsealast koostööd. „Meil on soomlastelt rahuvalvajatena palju õppida, meie põhjanaabritel on selles vallas ette näidata aastakümnete pikkune kogemus,“ ütles kolonelleitnant Palm.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti üksusest moodustab jalaväerühm Estpla-21, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Ligi kolmandik üksuse kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on major Kuido Põldoja ja rühmaülem nooremleitnant Valdo Hälvin. Eesti üksuse eelgrupp suundus Liibanoni mai alguses.

Jalaväerühma peamine ülesanne Liibanonis on teha nii päevaseid kui öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Katseväelased patrullivad nii üksi kui ka koostöös Liibanoni relvajõududega. Paljud patrullid tehakse osapooli lahutaval niinimetatud sinisel joonel.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 Eesti kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii, üksust toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki.

Mais Liibanonis teenistust alustav kaitseväe kontingent on järjekorras juba neljas, esimest korda teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis 1996 – 1997. Teenistuse lõpetanud jalaväerühm, Estpla-20, jõuab koju homme pärastlõunal.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Kutsume noori üles valima nende jaoks parimat ja räägime, miks valida just kõrgem sõjakool,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste meedia- ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi. “Selle aasta kampaania keskmes on sõjakooli kadetid, kes räägivad enda kogemustest ja väärtustest.“

Kõrgema sõjakooli reklaamikampaaniat on näha e-kanalites ja välimeedias Eesti eri linnades. Sõjakooli kodulehe juurde on loodud eraldi kampaanialeht, millele on koondatud sisseastujale vajaminev info. Kampaaniat toetavad ka teiste kaitseväe üksuste e-kanalid.

Põhjaliku info õppimisvõimaluste ja ohvitseri elukutse kohta leiab kõrgema sõjakooli veebilehelt ja Facebooki lehelt, sisseastujatele korraldab kool põhjalikuma infopäeva 10. juunil Tartus.

Kõrgema sõjakooli põhikursusel saab rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 20. juunist 3. juulini. Kampaaniat korraldavad kaitseressursside ameti värbamiskeskus ja kaitseväe ühendatud õppeasutused koos reklaamiagentuuriga DDB Eesti. Kampaania kestab 3. juulini.