Uudised

Kindral Farina sõnul on Eesti kaitsevägi viimaste aastatega läbi teinud märkimisväärse arengu olles valmis Krimmi ja Ukraina sarnaste sündmuste vältimiseks. „Teie eeskuju kaitsevõime arendamisel järgitakse NATOs nii sõjalisel kui poliitilisel tasandil.“

Visiidi raames sai kindral Farina ülevaate julgeolekuolukorrast Läänemere piirkonnas, tutvus Tallinnas asuva NATO staabielemendi tööga ja arutas Varssavi tippkohtumisega seonduvaid küsimusi. Samuti kohtus Farina kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga.

„Olen kindel, et võime Varssavist oodata otsuseid sõjalise kohaoleku kohta, mille on juba läbi vaadanud NATO kaitseministrid. Samuti peaks tippkohtumine pakkuma lahendusi Euroopa lõunapoolsemate riikide ohtudele, mis tulenevad praegusest olukorrast Liibüas ja Süürias,“ ütles Farina.

Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kahest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mis muuhulgas vastutab NATO reageerimisjõudude tegevuse eest. Reageerimisjõud on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav väekontingent, mida Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada sõjaliste ülesannete täitmisel üle maailma.

Kokku saabus Eestisse üle seitsmekümne hollandlaste sõiduki, sealhulgas viis eriotstarbelist tanki Leopard 1 baasil ehitatud toetusmasinat.

„Täna ja homme toimuvad lahinglaskmised on õhutõrjepataljoni ajateenijatele viimaseks kondiprooviks enne Kevadtormiga liitumist,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem major Priit Pikner. „Mistrali edukad tabamused näitavad, et nii relv ise kui ka raketimeeskonnad on oma ülesannete kõrgusel.“

Kokku tulistasid õhutõrjujad kümme raketti, mis kõik tabasid vastase lennumasinat imiteerinud õhusihtmärki. Sihtmärkideks olnud mudellennukeid lennutasid juba mitmendat aastat õhutõrjepataljoni laskmistel osalevad Belgia kaitseväelased.

Lisaks ajateenijatele said raketisüsteemist lasta kõrgema sõjakooli kadetid, kes pärast põhikursuse lõpetamist õhutõrjepataljonis teenistust alustavad. Nii ajateenijad kui kadetid läbisid enne laskmist põhjaliku relvaõppe ja harjutasid sihtmärkide tabamist simulaatoril.

Õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Ülesannet täidetakse maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse radarite abil ülevaadet õhuruumi kohta.

„Jalaväerühma ESTPLA-21 ligi kolm kuud kestnud missiooni eelne väljaõpe on olnud tugev ja lõpuharjutusel nähtu põhjal võib öelda, et üksus on Liibanoni suundumiseks valmis,“ ütles järgmise kaitseväe Liibanoni kontingendi ülem major Kuido Põldoja. „Liibanonis on näiliselt rahulik, aga see rahu on habras, mis tähendab, et rahuvalvejõudude kohalolek on vajalik ja meie sõduri peavad lisaks sõdurioskustele teadma ka kuidas käituda diplomaadina.“

Varem on missiooniks valmistuv Eesti kontingent läbinud relvastuse täiendkoolituse ning jao- ning rühmataseme konventsionaalse väljaõppe, mille raames harjutati patrullide läbiviimist, kontakti vastasega, kiirrünnakut ning tegevust hoonestatud alal. Lisaks on kontingent saanud missioonispetsiifilise väljaõppe. Samuti on Soomes läbinud tüübikoolituse soomuki- ja maastikumasinajuhid.

Viimasel kahel nädalal harjutasid kaitseväelased Soome kaitseväe instruktorite käe all, et lihvida ning ühtlustada oskusi, mis olid varem omandatud. Eesti kontingendi staabiohvitserid läbisid staabiharjutuse, et harjutada koostööd Soome ja Iiri staabiohvitseridega.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti kontingendist moodustab jalaväerühm ESTPLA-21, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Ligi kolmandik kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on major Kuido Põldoja ja rühmaülem nooremleitnant Valdo Hälvin.

Järjekorras neljas kaitseväe Liibanoni kontingent suundub rahuvalvemissioonile mai lõpus ja vahetab välja seal eelmise aasta novembrist teeninud Eesti kaitseväelased. Esimest korda teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis 1996 – 1997.

Üksuse ülesanneteks on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid. Samuti tehakse koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Pataljoni toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline manööverpataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 40 riiki.

Lisaks Poola ründelennukitele osalevad Kevadtormil Ämari lennubaasi nädalavahetusel saabunud Ameerika Ühendriikide õhuväe hävitajad F-15C ning Poola õhutõrjerakettide üksus, mille relvastuses on keskmaaraketid SA-6.  Õppuse õhutegevuses osalevad ka Eesti õhuväe reaktiivõppelennukid L-39 ja helikopterid R44 ning Ämaris baseeruva Briti kuningliku õhuväe  praegu Balti riikide taevast valvavad hävitajad Eurofighter Typhoon.  

Kõikide õppuse käigus toimuvate õhuoperatsioonide planeerimiseks, koordineerimiseks ning juhtimiseks töötab ööpäevaringselt õhuväe juhtimiskeskus.

Juhtimiskeskuse ülema kolonelleitnant Toomas Susi sõnul võimaldab liitlaste osalemine Kevadtormil Eesti õhuväelastel rakendada varasematel õppusel ja välisoperatsioonidel õpitut. „Rohke õhuvahendite osavõtt õppusel võimaldab juhtimiskeskusel harjutada keerukate õhuopratsioonide läbiviimist koostöös maaväe üksustega,“ ütles kolonelleitnant Susi.

Kolonelleitnant Susi lisas, et Poola ründelennukid osalevad Kevadtormil neljandat korda, Poola õhutõrjeüksused aga kolmandat ning USA hävitajad F-15 esimest korda.

Poola õhuväe Su-22 on ülehelikiirusel lendav moderniseeritud nõukogude päritolu  ründelennuk,  mis on mõeldud peamiselt maapealsete sihtmärkide õhust ründamiseks. Lennuki relvastusse kuulub kaks 30mm-kaliibrilist kiirlaskekahurit ning mitmesugused õhk-maa-tüüpi raketid ja pommid. Enesekaitseks kasutab Su-22 õhk-õhk-tüüpi rakette.

2. mail Lõuna- ja Kagu-Eestis alanud õppus Kevadtorm kestab 20. maini ning hõlmab pea 6000 osalejat kümnest riigist.

„Oleme orkestriga festivaliks valmistunud viimased kolm nädalat. Üldjoontes on uus kava hästi omandatud, viimastes proovides lihvime veel pisidetaile,“ ütles kaitseväe orkestri tseremoniaaldirigent leitnant Simmu Vasar, kelle sõnul võimaldab festivalil osalemine ennast teiste riikide orkestritega võrrelda.

GaPa Tattoo 2016 festivalist võtavad lisaks Eesti kaitseväe orkestrile osa kollektiivid Horvaatiast, Suurbritanniast, Omaanist ning Saksamaalt. Festival toimub 1936. aasta taliolümpia jäähoki- ja iluuisutamise keskuses. Kaitseväe orkestri tattoo-etteastet on võimalik Eestis näha taasiseseisvumispäeval 20. augustil.

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan.

„Õhuvõimu teooria on alustalaks õhuväelaste nägemusele konfliktide lahendamisel, kuid teooria ise on vaid osa suurest pildist, lisaks arutletakse konverentsil õhujõudude tehnoloogia reaalsete võimaluste ning piirangute üle,“ ütles konverentsi korraldaja kolonelleitnant Kristo Lipasaar.

Teaduskonverents toetab KVÜÕA diplomi- ja magistantuuri õppekavajärgset õppetööd ning eesmärgiks on õppeasutuse rahvusvahelise koostöö arendamine läbi ühise õppe- ja teadustegevuse välisriikide uurimis- ja teadusasutustega.

Konverentsi esimene paneel keskendub õhuvõimu teooriale. Teine paneel käsitleb John Boydi teoreetilisi põhimõtteid ning vaatleb lähemalt OODA-silmuse (VOOT tsükli) mitmekülgsust. Kõik ettekanded käsitlevad temaatikat ka väiksemate õhuvägede perpektiivist ning väeliikide koostöö lahtimõtestamist seob OODA-silmus.

Konverentsil esineb sissejuhatava sõnavõtuga Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien ning ning mitmete raamatute ja artiklite autorid sh. Šveitsi tehnoloogia instituudi teadur erukolonel Peter R. Faber, Norra õhuväe ja Rootsi riigikaitse ülikooli külalisprofessor kolonel John Andreas Olsen, Hollandi kuningliku õhuväe ja Hollandi riigikaitse akadeemia professor kommodoor Frans P. B. Osinga ja Airbus kaitse- ja kosmosetööstuse asepresident ning Kölni ülikooli auprofessor Holger H. Mey.

Konverentsi töökeelteks on inglise keel. Konverentsil osalemine on tasuta. Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 16. maiks e-kirja teel  

Kompanii-, pataljoni- ja brigaaditasemel koostegevusõppe eesmärgiks on õppusel osalevate üksuste kokkuharjutamine ja 13. mail algavateks õppelahinguteks valmistumine.

„Ootan nii tegevväelastelt, reservväelastelt kui ajateenijatelt täpset, kiiret ja tulemuslikku tegutsemist. Praegusel õppusel hinnatava üksuse, 2. jalaväebrigaadi tegutsemise tulemuslikkusest saame teha järeldused ja anda hinnangu ajateenijate tervele väljaõppetsüklile,” ütles kindralleitnant Terras. Terrase sõnul peab sõdurikeeles  “kaitseväeliseks molutamiseks” nimetatud tegevus olema mõtestatud ja kurnav. “On oluline, et võitlejad saaksid selle aja jooksul täita aega tuleviku ideestamisega ning pöörduda tagasi igapäevaellu energiast pakatavate ja teotahtelistena.”

Kaitseväe juhataja rõhutas taas reservväelaste tähtsust ning avaldas lootust, et reservväelased näitavad taas taset, millega paisteti silma eelmise aasta suurõppusel Siil. „Loodan, et reservväelased viivad oma tööandjatele sõnumi, et õppusel veedetud õpiperiood motiveerib neid oma igapäevatöös nutikamalt tegutsema,” ütles kindralleitnant Terras.   

Kaitseväe juhataja andis loengu ka Tartu Ülikooli militaartehnoloogia tudengitele, kus ta rõhutas reservväe tähtsust meie kaitseväe ülesehituses.

Lähipäevil kavatseb kaitseväe juhataja inspekteerida erinevaid õppusel osalevaid üksusi ning kontrollida erinevate tasemete staapide ja väeüksuste juhtimist ning sõdurite tegutsemist õppelahingutes.

Kaitseväe õppus Kevadtorm kestab 19. maini ning hõlmab ligi 6000 osalejat kümnest riigist. Õppuse peamiseks eesmärgiks on 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest ja reservväelastest moodustatud üksuste lahinguvõime hindamine.

2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul on ajateenijatest üksused maastikule paiknemise lõpetanud, maastikule hajunud ning enda positsioonid maskeerinud. „Rännaku käigus on ajateenijate üksused täitnud ka juba esimesi lahingülesandeid. Võib öelda, et brigaadi üksused on alustanud harjutamist põhilahinguteks,“ ütles kolonel Eero Rebo.

Paiknemisaladele jõudnud üksused alustavad 4. mail üheksapäevast täiend- ja koostegevusõpet, mille eesmärgiks on ajateenijatest ja reservväelastest allüksuste kokkuharjutamine ning lahinguülesannete täitmiseks valmistumine. Õppelahingud algavad 13. mail, mil vastase rollis olev 1. jalaväebrigaad alustab rünnakut 2. jalaväebrigaadi positsioonidele.

2. jalaväebrigaadi peamisteks manööverüksusteks Kevadtormil on kaks jalaväepataljoni, lisaks kuuluvad 2. jalaväebrigaadi alluvusse pioneeri-, õhutõrje-, suurtükiväe-, tankitõrje- ja luureüksused.

Vastase rollis oleva 1. jalaväebrigaadi koosseisus on nii Hollandi mehhaniseeritud jalaväekompaniiga tugevdatud Eesti, Läti ja Leedu üksustest koosnev Balti pataljon kui ka Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Saksamaa kompaniisuurused üksused. Leedu on Kevadtormile saatnud kaks kompaniid – lisaks Balti pataljoni koosseisus tegutsevale jalaväekompaniile saatis Leedu Eestisse ka ajateenijatest jalaväekompanii, mis tegutseb Kalevi jalaväepataljoni alluvuses. Vastase poolel tegutseb ka Poola rühmasuurune jalaväeüksus.  

Kevadtormi õppelahingud kestavad 19. maini, Kevadtorm lõpeb osalejate rivistusega Ridali lennuväljal.

l.