Uudised
-
NATO hävitajad teevad Eesti kohal madallende
Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Harjumaa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatult asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.
-
Ämaris algas õhuseiredivisjoni õppekogunemine
Reservväelastest moodustatud radarposti kaitseüksus tegutseb õppuse ajal nii Ämari lennubaasis, kaitseväe Kikepera harjutusväljal kui ka Pärnumaal ning Muhu saarel.
Õhuseiredivisjoni ülema major Hardi Lämmergase sõnul on radarposti kaitseüksuse peamiseks sõja-aegseks ülesandeks radariposti opereerivate kaitseväelaste ohutuse tagamine. „Kaitseüksus tagab radarisüsteemi elujõulisuse, võimaldades õhuseiredivisjoni kaitseväelastel keskenduda eelhoiatusfunktsiooni täitmisele NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi osana,“ ütles Lämmergas.
Kahe nädala jooksul osaletakse lahinglaskmistel, harjutatakse objektikaitset ning tuletatakse meelde muud ajateenistuses õpitut.
Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille ülesandeks on jälgida Eesti õhuruumis ja selle ümbruses toimuvat. Õhuseiredivisjon edastab infot nii kaitseväele, Balti riikide ühisele õhuseiresüsteemile BALTNET kui NATO kõrgemale õhukaitse juhtimiskeskustele.
-
Täna ilmub kaitseväe aastaraamat
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on Eesti avalikkuse huvi julgeolekuteemade vastu väga suur. „Ei möödu päevagi kui ajakirjanduses julgeolekuga seonduvat ei puudutataks. Me tajume vastutust ja aastaraamat on siin võimalus aru anda mida kaitsevägi koos liitlastega teeb, et võiksime ennast Eestis kindlamalt tunda.“
Aastaraamatus antakse ülevaade kaitseväe üksuste tegevusest 2015. aastal, suurõppusest Siil aga ka Eesti julgeolekut mõjutanud maailmasündmustest. NATO sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel räägib aastaraamatule antud intervjuus Soome ja Rootsi võimalikust liitumisest NATO-ga, alliansi tegevusest Türgis, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning Varssavi tippkohtumisega seonduvast.
Nooremleitnant Igor Kopõtin ja luurekeskuse ülem kolonelleitnant Kaupo Rosin kirjutavad Venemaa tegevusest Ukrainas, Süürias ja Eesti lähipiiridel. Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülema asetäitja major Uku Arold kirjutab olukorrast ja ohtudest sotsiaalmeedias kaitseväe suurte õppuste ajal.
Veel saab lugeda psühholoogilisest sõjast, õhuväe ja mereväe tegevusest eelmisel aastal, soomusmanöövervõime arendamisest ja hetke suurimast kaitseväe välisoperatsioonist Liibanonis. Puudutamata ei jää ka sõjateaduse roll Eesti sõjaliste võimekuste arendamisel ja kaitseväe sportlaste eelmise aasta saavutused.
Kaitseväe aastaraamat ilmub A4-formaadis ning sisaldab teksti ja pilte kokku 136 leheküljel. Esimene aastaraamat ilmus 2009. aastal.
Raamat on kättesaadav aadressil:
-
Täna algab kaitseväe õppus Kevadtorm
Kolme nädala pikkuse õppuse eesmärk on 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest ja reservväelastest allüksuste kokkuharjutamine ja nende väljaõppetaseme hindamine enne reservi arvamist. Täna alustavad üksused liikumist õppusealale, sellele järgneb 4. mail algav üksuste täiend- ja koostegevusõpe. Õppuse viimane faas ehk taktikaline õppus algab 13. mail ja lõpurivistus on 19. mail Ridali lennuväljal.
-
Esmaspäeval algab Kagu-Eestis kaitseväe õppus Kevadtorm
Kolme nädala pikkuse õppuse eesmärgiks on 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest ja reservväelastest allüksuste kokkuharjutamine ja nende väljaõppetaseme hindamine.
-
USA pioneerid alustavad keskpolügoonil taas ehitustöid
Eelmisel aastal rajasid USA 15. pioneeripataljoni allüksused keskpolügooni lõunaosas neli kergkasarmut ning Tapalt keskpolügoonile viiva ligi 5-kilomeetrise rasketehnikatee.
Äsja saabunud USA 15. pioneeripataljoni 902. kompanii asub rajama soomusüksuste manööverkoridore ning ehitama väljaõppevahendite ladustamiseks vajalikke hooneid. Kompanii koosseisus on Eestis ligi 130 inimest ning ligi 100 ühikut erinevat pioneeritehnikat.
902. kompanii on 15. pioneeripataljoni allüksus, mis on spetsialiseerunud vertikaalehitusele ning võimeline läbi viima ka mõningaid lahingupioneeride ülesandeid. Kompanii loodi 1942. aastal ning osales ka II maailmasõjas, hilisemalt on tegutsetud liitlaskoostöö raames Euroopas. Alaliselt paikneb 15. pioneeripataljon Saksamaal Grafenwöhris.
-
Ülemaailmne sõjaväespordi nõukogu autasustas spordi edendajaid
Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu autasustas kokku viitteistkümmet inimest, kellest seitse olid eestlased. Sõjaväespordi edendamise eest pälvisid autasu kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik, peastaabi ülem kommodoor Igor Schvede, peastaabi administratiivülem kolonel Aivar Salekešin, 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, major Meelis Stamm peastaabist ning reservmajor Neinar Seli.
„Viimased neli päeva olid väga pingelised – peamistest ühistest töövõitudest võiks esile tuua põhikirja täiendamise ning uue liikme, kelleks on Kagu-Aasias asuv riik Myanmar, vastu võtmise,“ ütles 71. peaassamblee ja kongressi ettevalmistamise töörühma ülem major Heino Märks.
Kongressil vaadati üle organisatsiooni võistluskalender, pandi paika mängude korraldajad ning vaadati üle võistluste reeglid.
Teisipäeval alanud kohtumisest võttis osa üle 200 delegaadi 88 riigist. Muuhulgas saatsid Eestisse oma delegaadid Ameerika Ühendriigid, Hiina Rahvavabariik, Venemaa Föderatsioon, India, Pakistan kui Jaapan.
CISM ehk International Military Sports Council on 1948. aastal Belgia, Taani, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Hollandi poolt asutatud erinevate riikide relvajõudude sportlasi ühendav organisatsioon.
Organisatsioon korraldab alates 1995. aastast peetavaid sõjavägede meistrivõistlusi üle maailma ning alates 2010. aastast ka relvajõudude talimänge.
-
Mereväes lõppes poolaasta suurim koostööharjutus
Kaks nädalat väldanud harjutuse esimesel nädalal viisid laevameeskonnad läbi laevadevahelisi manöövriharjutusi, õhu- ja pealveesihtmärkide laskmisi, vintsimis- ning öiseid navigatsiooniharjutusi. Nädal lõppes väekaitseharjutusega, kus koos Vahipataljoni kaitseväelastega mängiti sadamas läbi avatud laeva ürituse käigus ettetulevaid olukordi.
Harjutuse teisel nädalal keskendusid kaitseväelased miinitõrje harjutamisele asümmeetrilise ohu tingimustes. Õhuväe kopter etendas mereväe laevadele vastast õhurünnakutel ning politsei- ja piirivalveameti kopter toetas laevu evakueerimisharjutusel.
Koostööharjutusel osalesid ajateenijad, mereväe põhikursuse kadetid ja tegevteenistujad, samuti olid kaasatud mereväe laevastiku sõjalaevad, Vahipataljon, õhuvägi ning politsei- ja piirivalveamet. Mereväe koostööharjutust viis läbi mereväekool.
Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Merevägi koosneb mereväe laevastikust ja mereväebaasist.
-
Ämari lennubaasis võtsid õhuturbe üle Briti hävitajad
Brittide lennusalga relvastusse kuuluvad hävitajad Eurofighter Typhoon, mis vahetavad Ämaris välja seal seni paiknenud belglaste hävitajad F-16AM. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende.
„Suurbritannia relvajõududel on rõõm taas koos töötada Eesti erakordselt professionaalse kaitseväega,“ ütles Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Bruce Holtby. Tema sõnul näitab Balti õhuturbes osalemine brittide jätkuvat pühendumust Eesti ja Baltimaade kaitsele ja julgeolekule ning NATO alliansile tervikuna. „Briti kuninglik õhuvägi ei ole sel aastal ainus siinviibija — juba mais osalevad õppusel Kevadtorm Briti maaväelased ning Eestisse saabub kuninglik mereväe laevastik.”
Balti õhuturbemissiooni vastutuse üle andmisel osalesid kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby ning Eesti, Belgia ja Ühendkuningriigi õhuvägede vanemohvitserid.
Vseviovi sõnul on Balti õhuturve hea näide NATO liikmesriikide ühtsusest ning soovist tegeleda alliansi kõigi tiibade kindlustamisega ning liitlaste panus meie taeva kaitsmisesse näitab, et partnerid võtavad Balti riikide julgeolekut tõsiselt.
Briti õhuvägi osaleb viimase kolme aasta jooksul NATO Balti õhuturbe missioonil juba kolmandat korda, Ämaris paiknevad britid teist korda. Ämarisse saabunud lennusalk kuulub kuningliku õhuväe 140. ekspeditsiooniüksuse koosseisu, mis alaliselt paikneb Šotimaal Lossiemouth´i lennubaasis.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.
NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus teisel mail võtab hispaanlastelt valvekorra üle Portugali lennusalk.
-
1. jalaväebrigaadi tagalapataljon tähistas 99. aastapäeva
„Kui tagalapataljon seitse aastat tagasi taasloodi, paiknes see ühes linnakus ja toetas kahte pataljoni,“ ütles tagalapataljoni ülem kolonelleitnant Kalmer Kruus. „Tänaseks asume kolmes erinevas linnakus ja toetame tervet 1. jalaväebrigaadi ning oleme nii logistiliselt kui isikkooseisult palju arenenud.“
Möödunud aasta suurimaks väljakutseks oli kolonelleitnant Kruusi sõnul suurõppus Siil, mil tagalapataljon vastutas kogu 1. jalaväebrigaadi tagalatoetuse eest, viies samaaegselt läbi ka üksuse reservväelaste täiendõpet.
Igapäevaselt on tagalapataljoni ülesandeks õpetada ajateenijaid välja sõjaaja ülesannete täitmiseks ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Üksus toetab aasta läbi 1. jalaväebrigaadi staapi, seitset pataljoni ja kolme üksikkompaniid. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.
Tagalapataljoni eelkäija oli 1. Eesti jalaväepolgu töörood, mis moodustati 27. aprillil 1917. Üksus võttis osa Vabadussõjast ning eksisteeris 1. jalaväerügemendi toetuselemendina kuni 1940. aastani. Tagalapataljon taasasutati 1. jaanuaril 2009 Paldiskis.