Uudised
-
Logistikapataljoni ajateenijad harjutasid Kevadtormiks
„Välilaagrites saame kõige olulisemad ja vajalikumad tegevused korralikult läbi harjutada. On hea meel, et mehed enam ainult ei kuula, vaid oskavad ka kaasa rääkida ja omapoolseid lahendusi pakkuda,“ ütles logistikakompanii ülem leitnant Anton Auzin.
Õppusel osalenud 160 ajateenijad harjutasid pataljoni juhtimispunkti ülesseadmist, üksuste ümberpaiknemist ja julgestamist, välitingimustes toitlustamist, motoriseeritud rännaku drille, öövaatlusseadmete abil sõitmist ning teisi pataljoni töö tagamiseks vajalikke tegevusi.
Täna lõppev harjutus on osa viimased kaks nädalat väldanud õppuste seeriast, millega logistikapataljoni õppekompaniid valmistuvad mais algavaks Kevadtormiks.
on kaitseväe allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Alaliselt paikneb logistikapataljoni Ämaris.
-
Mereväekoolis algas mereväelase baaskursus
Mereväe baaskursuse ülema nooremleitnant Indrek Paju sõnul on kursus oluline osa mereväe ajateenijate väljaõppest teenimaks madrusena mereväe sõjalaevadel. „Kursusel omandatud oskusi ja teadmisi hakkavad osalejad rakendama teenistuses laevadel, kus jätkub nende edasine areng meeskonna ja eriala väljaõppe käigus,“ ütles nooremleitnant Paju.
Ligi 40 õppetööd alustanud kursuslast saavad põhiteadmised mereväe struktuurist ja ülesannetest, meresõja ajaloost, laevaorganisatsioonist ning üld-merenduslikud teadmised, mis on eelduseks teenimaks mereväes. Lisaks õpitakse enesepäästet ja tegutsemist erinevates avariiolukordades.
Baaskursus kulmineerub enesepääste kontrollharjutusega, kus muuhulgas mängitakse läbi laeva maha jätmine, mille käigus veedavad kursuslased ühe ööpäeva päästeparvedes piiratud toidu- ja veevarudega.
Pärast kursuse läbimist jätkavad kursuslased teenistust mereväe laevastiku ja mereväebaasi koosseisus. Baaskursusele järgnevad mereväe erialaõpingud side, miinitõrje-relvastuse, koka, motorist-elektriku või tuukri erialal.
Mereväelase baaskursused viiakse mereväekoolis läbi kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. koosseisu kuuluv mereväekool koordineerib kaitseväes meresõjalist väljaõpet.
-
Kaitseväe orkester tähistab oma taasloomist kevadkontserdiga
„Käesoleva aasta kevadkontsert on pühendatud ülestõusmispühadele. Sellest tulenevalt on ka meie repertuaari põhirõhk suunatud eelseisvat püha iseloomustavale muusikale,“ ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.
Kontserdi esimeses pooles kõlab Eestis esmakordselt Ferrer Ferrani suurteos „Kristuse passioon“, kus helilooja on muusikasse kirjutanud valitud episoode Matteuse evangeeliumist. Kontserdi teises osas tulevad ettekandmisele juudi traditsioonilised tantsud. Lisaks esitavad armastatud laule ooperitest ja muusikalidest Maria Listra ja Koit Toome.
Traditsiooniliselt annab tasuta kevadkontserti Estonia kontserdisaalis. Kontsert algab kolmapäeval kell 19, dirigendiks on kaitseväe peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.
-
Kaitseväe juhataja: Terrorirünnakud on suunatud meie põhiväärtuste vastu
Kindralleitnant Riho Terras avaldas kindral Caelenberge´le saadetud kirjas kaastunnet hukkunute peredele ja lähedastele ning kinnitas, et täna Belgias aset leidnud terrorirünnakud on suunatud Euroopa ühiste väärtuste vastu.
„Toimunud rünnak on ka rünnak meie põhiväärtuste vastu. Seisame koos teiste liitlaste ja sõpradega kindlalt Belgia riigi ja rahva kõrval. Avaldan sügavat kaastunnet hukkunute peredele, sõpradele ning Belgia rahvale,“ ütles kindralleitnant Terras Belgia kaitseväe juhatajale saadetud kaastundeavalduses.
Täna hommikul toimusid Brüsseli Zaventemi lennujaamas ning Maelbeeki metroojaamas terroristide korraldatud pommirünnakud.
-
Kaitseväe juhataja viibib visiidil Horvaatias
Kindralleitnant Riho Terras kohtus eile Horvaatia kaitseväe juhataja Mirko Šundoviga ning täna kaitseministri Josip Buljevici ning arutas kohtumistel Euroopas valitsevat julgeoleku olukorda.
„Kohtumistel Horvaatia kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga leidsime ühiseid huvipunkte, milledeks on Venemaalt tulenev hübriidsõja oht ning islami radikaliseerumine, mis tänaste Brüsselis toimunud sündmuste taustal on veelgi aktuaalsem,“ ütles kindralleitnant Riho Terras.
Kohtumistel arutati veel NATO võimalikku laienemist Balkani regioonis ning Kosovo rahuvalvemissiooni jätkamist. Samuti kutsus kindralleitnant Terras horvaate ühinema Eestis asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega.
kuulub president Ilvest saatvasse ametlikku delegatsiooni. Lisaks kuuluvad samasse delegatsiooni välisminister Marina Kaljurand, siseminister Hanno Pevkur ning ettevõtlusminister Liisa Oviir.
-
Kuperjanovlased harjutavad Võru- ja Valgamaal linnalahingut
„Võitlus hoonestatud alal on tasakaalu leidmine kiiruse, julgestuse ja agressiivsuse vahel,“ ütles B-jalaväekompanii ülem kapten Lauri Teppo. „Sellised harjutused tõstavad oluliselt sõdurite otsustamise kiirust ja julgust ning suurendavad initsiatiivi.“
Õppusel harjutatakse hoonestatud alal liikumist, hoonetele lähenemist ning neisse sisenemist, ruumide vallutamist ja vaenulikust elemendist puhastamist ning meditsiinilist evakuatsiooni linna tingimustes.
Linnalahingu pidamist harjutatakse Võrumaal Võrus, Sõmerpalus ja Väimelas ning Valgamaal Õrus ja Laatres. Ajateenijad kasutavad õppusel paukmoona.
-
Suurtükiväelased tähistavad taasloomise aastapäeva
Suurtükiväepataljoni ülema major Arbo Probali sõnul taasloodi suurtükivägi suuresti tänu kolonel Tiidolepa initsiatiivile. „Kolonel Tiidolepp pani oma tegevusega nurgakivi tänasele suurtükiväepataljonile ning ladus selle vundamendi. Just tänu temale oleme täna sellel tasemel, kus me oleme,“ ütles major Probal.
Suurtükiväepataljoni taasloomise 18. aastapäevale pühendatud üritused algasid möödunud reedel, kui pataljoni esindajad asetasid teist aastat järjest pärja kolonel Tiidolepa hauale Tori kalmistul. Täna toimus pataljoni pidulik rivistus, kus pataljoniülem tunnustas tublimaid suurtükiväelasi meenetega.
Taasloodud Eesti kaitseväe esimese suurtükiväeüksusena moodustatud suurtükiväegrupp asutati 20. märtsil 1998 Tapal ning esimesed ajateenijad alustasid väeosas teenistust sama aasta aprillis. Üksuse esimesteks relvadeks said Soomes hangitud 105-millimeetrised haubitsad H61-37. 2003. aastal võttis suurtükiväegrupp relvastusse Saksa-Inglise-Itaalia koostööna valminud 155-millimeetrised haubitsad FH-70. Tulevikus on suurtükiväepataljonile kavas hankida 155-millimeetrised liikursuurtükid.
1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet, sõjas toetatakse aga kaudtulega lahingüksuste tegevust.
-
Ukraina meditsiiniinstruktorid sooritavad Tartus lõpueksami
Täiendõppe läbiviija kapten Indrek Olveti sõnul on meedikud kursusel õpitu väga hästi omaks võtnud. „Praeguses grupis on palju praktikuid ja on näha, et neil on ka eelnevad baasteadmised olemas,“ ütles kapten Olveti.
Olveti sõnul on praegu ja eelnevalt Ukraina meedikutele läbi viidud kursuste tagasiside põhjal kõige huvitavamad olnud väliharjutuse praktilised tööjaamad. „Kursus loob mõlemapoolset kasu nii pedagoogiliste teadmiste kui ka reaalsete kogemuste vahetamisest,“ ütles kapten Olveti.
Õppurid täiendasid kursusel oma teadmisi lahinguvälja kannatanu käsitlusest ja pedagoogikast ning tutvusid Tartu kiirabi ja Maarjamõisa erakorralise meditsiini osakonna tööga. Meedikuid koolitasid kaitseväe, Tallinna kiirabi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla arstid.
ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.
-
Eesti jalaväelased Liibanonis naasid siniselt joonelt põhibaasi
Eesti jalaväerühm Estpla-20 alustas sinisel joonel asuvas baasis teenistust 17. jaanuaril ja kahe kuu jooksul tegid kaitseväelased regulaarselt nii jalgsi- kui ka motoriseeritud patrulle oma vastutusalas, jälgisid pidevalt konflikti osapooli eraldavat sinist joont, tagasid baasi julgeolekut ja hoidsid ühte jagu valmiduses.
„Kaks kuud ÜRO baasis 6-50 möödusid rühma jaoks väga töiselt, sest lisaks tavapärasele patrullimisele tuli tegeleda laagrivalvega ning osa üksusest oli ka pidevalt valmisolekus, et reageerida erinevatele intsidentidele, mis sinise joone ümbruses toimuda võivad. Rühm sai nende ülesannetega hästi hakkama,“ ütles Estpla-20 ülem nooremleitnant Priit Lillemets.
Sellest nädalast jätkavad Eesti jalaväelased nii päevaste kui öiste patrullidega Soome-Iiri ühispataljoni põhibaasist 2-45. Erinevate väiksemate positsioonide mehitamine on osa regulaarsest teenistusest. Sarnaselt Soome kontingendile mehitavad Iiri rahuvalvajad roteeruvalt positsiooni 6-52.
Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.
Eesti jalaväerühma Estpla-20 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-20 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega.
Praegune üksus on järjekorras kolmas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki.
-
23.04.2016 teatrietendus veteranide peredele
Kõik kohad 23.04.2016 toimuvale teatrietendusele veteranide peredele on broneeritud!
Hea veteran!Tule tähista veteranipäeva !
23. aprillil kell 15.00 ootavad Eesti Sõjamuuseum ja NUKU teater Sind koos perega lustakale teatrietendusele „Lutsukomm ja 200 vanaisa”!
Etendus toimub Eesti Sõjamuuseumis Viimsis ja on veteranide peredele tasuta.
Oma soovist osaleda teatrietendusel ja osalejate arv palume teada anda aadressil või telefonil 6217 410 hiljemalt 31. märtsiks.Täpsemat infot teatrietenduse kohta saab