Uudised

on Scoutspataljoni iga-aastane sõjalis-sportlik võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised. Selleaastane võistlus on pühendatud Scoutspataljoni taasloomise 15. aastapäevale.

Rännaku juhendi kohaselt peavad osalejad läbima 30-kilomeetrise marsruudi kandes 15 kilogrammi kaaluvat kohustuslikku varustust. Teekonna läbimiseks on aega kaheksa tundi. Kaitseväelasel kuulub varustuse hulka välivorm, teenistusrelv ja kümne kilogrammi raskune seljakott. Rännakul osalejate arv on piiratud 1700-ga, praegu on rännakule registreerunuid ligi 550.

Rännakurajal on veejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril saab süüa mustikasuppi, rännaku lõpus sõdurisuppi.

Pärast rännaku läbimist on huvilistel võimalik tutvuda Scoutspataljoni tutvustava väljapanekuga ja toetada annetusega teenistuses vigastada saanud veterane.

.

„Tegemist on olulise laskemoona täiendusega, mis võimaldab kaitseväel hävitada kuni brigaadi suuruse vaenlase tankiüksuse,“ ütles kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel, kelle sõnul jaotatakse raketid üle Eesti nende üksuste vahel, kes Javelin tankitõrjesüsteemi kasutavad.

Laskemoona tarne väärtuseks on 33 miljonit dollarit ja seda finantseeritakse Ameerika Ühendriikide Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud rahadest. Tarne raames saab kaitsevägi Ühendriikidelt muuhulgas Javelin Block-1 tüüpi rakette, mis on oma eelkäijast suurema kiiruse ja purustusjõuga.

2013. aasta algul kinnitatud Riigikaitse arengukava 2013-2022 üheks oluliseks suurvõimeks on kaitseväele uute tankitõrjeraketisüsteemide hankimine.

Javeline kasutatakse jalaväepataljoni tasandi tankitõrjerelvadena, kus nad järk-järgult vahetavad välja senised Milanid. Samuti on plaanis Javeline hakata kasutama Kaitseliidu maakaitseüksustes.

Javelin on nn „lase ja unusta“ tankitõrjesüsteem, millel on võimsam lõhkepea ning mida saab vajadusel lasta ka suletud ruumidest.

Süsteem on Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste riikide relvastuses alates 1990. aastate keskpaigast ning neid on edukalt kasutatud nii 2003. aasta Iraagi sõjas soomusmasinate vastu kui ka hiljem Afganistani mässuliste vastases võitluses.

„Lahtiste uste päev läks igati korda. Külalised said tutvuda kaitseväelase elu erinevate tahkudega ja usun, et põnevat tegevust leidus kõigile. Päeva magnetiks olid Scoutspataljoni ja liitlaste võitlejad ning soomukid,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Pataljonis said külalised näha kaitseväes kasutusel olevat varustust, relvastust ja tehnikat. Soovijad said testida oma täpset silma õhk- ja paintballi relvadest laskmisel, tutvuda erioperatsioonide grupi tegemistega, sõita kaitseväe sõidukitega, tutvuda ajateenijate olme- ja sportimistingimustega ning maitsta sõdurisuppi. Väiksemad külastajad said  kätt harjutada militaarseid näomaalinguid tehes või pilte joonistades. Kaitseväe tegevust ning ametikohti tutvustas värbamiskeskus. Meeleolukas päev kulmineerus näidislahinguga, kus ajateenijad näitasid lahingupidamise oskusi.

Kuperjanovi jalaväepataljonis teenib aega üle 700 sõduri ja pataljon on üks suurimaid väljaõppeüksusi Eestis. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. märtsil.

Preemia üleandmisel toodi välja, et õppuse Siil 2015 mainekampaania on hea näide sellest, kuidas avaliku sektori asutus on efektiivselt kasutanud kõiki erasektori turunduskommunikatsiooni meetodeid.

Õppuse Siil 2015 mainekampaania kestis kokku 11 kuud, kampaania eesmärgiks oli suurendada reservväelaste osalust õppusel ning saavutada laiema avalikkuse toetus õppusele ja reservväele põhinevale riigikaitse mudelile.

Kokku 22 osaleja hulgast pääses teise vooru 11 nominatsiooni. Kaitseväele pakkus avaliku sektori kategoorias suurimat konkurentsi maaeluministeeriumi suhtekorraldusprojekt „Esimene üle-eestiline avatud talude päev".

Õppuse Siil 2015 mainekampaaniat planeerisid ja juhtisid kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna kaitseväelased. Õppuse ajal panustasid kampaaniasse ja meediasuhtlusesse ka kommunikatsioonivaldkonna reservväelased.

Varem on kaitseväge suhtekorraldusauhinnaga autasustatud 2014. aastal, kui tunnustati kaitseministeeriumit ja kaitseväge Eesti esimese veteranipäeva kommunikatsiooni eest.

Suhtekorraldusauhinna žürii tööd juhtis rahvusvahelise erialaorganisatsiooni Global Alliance for Public Relations and Communication Management asepresident José Manuel Velasco Guardado. Žüriisse kuulusid Aive Hiiepuu, Aleksandra Moorast, Aune Past, Margus Mets, Krista Must, Taavi Linnamäe, Kristi Liiva, Janek Mäggi ning eelmise aasta auhinnakategooriate võitjate esindajad Rainer Laurits, Lauri Linnamäe, Reelika Lepp ja Indrek Raudjalg.

Eesti suhtekorraldajate liit korraldab Suhtekorralduse Auhinna konkurssi alates 2000. aastast. Igal aastal selgitatakse välja parimad suhtekorraldusprojektid ja kampaaniad ning tunnustatakse nende tegijaid.

Kalevi jalaväepataljoni lahingtoetuskompanii ülema kapten Rauno Vahimetsa sõnul oli pataljoni sõduri baaskursus intensiivne. „Meie väljaõpe  nõuab nii ajateenijatelt kui tegevväelastelt rohkem, aga annab ka hea tulemuse. Eesmärk on õpetada ajateenijad võimalikult kiiresti välitingimustes hakkama saama ja anda neile oskusi lahingus toimetulemiseks,“ ütles kapten Vahimets.

Truudusetõotusega lõppes noortel ajateenistuse esimene etapp ehk sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised. Sõduri baaskursuse viimaseks pingutuseks oli teisipäeval 30-kilomeetrine lõpurännak Pakri poolsaarel, kus võitlejatel tuli kontrollpunktides täita erinevaid ülesandeid, et tõestada sõduri baasoskuste omandamist.

Jaanuarikutse teenistus jätkub järgmisel nädalal algavate kursustega, kus osa sõdureid koolitatakse autojuhtideks ning ülejäänud läbivad nooremallohvitseride kursuse.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud manööver- ja toetusüksusi.

„Sõdurid, kes minu ees rivis seisavad teadvustavad endale nüüd paremini, mis on raskused ja kuidas neid ületada. Eelkõige aga, kuidas probleemidele üheskoos lahendusi leida,“ ütles vahipataljoni ülem major Martin Kukk rivistusel.

Täna truudusetõotuse andnud Rakverest pärit 23-aastane reamees Janis Galkan nimetas äsja lõppenud sõduri baaskursust edukaks, raskeks ja distsiplineerivaks. Enne ajateenistust öise töökorraldusega harjunud noormehe jaoks oligi esimeseks väljakutseks päevakava muutus koos varahommikuse ärkamise ja võimlemisega.

„Meelde jääb kindlasti uute erinevate maailmavaadetega inimestega tutvumine ja nendega koos elamine. Pidi õppima teistega arvestama ning asju samamoodi ja samal ajal tegema. Ei ole nii, et ühed jooksevad ühele poole ja teised teisele poole,“ ütles reamees Galkan, kes suundub pärast nädalast puhkust nooremallohvitseride kursusele.

Truudusetõotuse tseremoonia järel said ajateenijate lähedased ja eelregistreerunud riigikaitseõpilaste grupid tutvuda Miinisadamas vahipataljoni ajateenijate elutingimuste, relvastuse ja varustusega ning jälgida sõjaväepolitseialaseid näidisesinemisi. Lisaks sai Miinisadama linnakus külastada kahte sõjalaeva ning tutvuda miinituukrite sukeldumisvarustuse ja töövahenditega.

Täna truudusetõotuse andnud ligi 180 ajateenijat suunduvad edasi sõjaväepolitsei relvaeriala kursusele, nooremallohvitserikursusele kas vahipataljonis või ning autojuhtide kategooriaõppele. 25 vahipataljonis sõduri baaskursuse läbinud ajateenijat jätkavad teenistust mereväe laevastiku sõjalaevadel.

on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Alates eelmise aasta märtsist paikneb vahipataljon Miinisadama linnakus.

„Isamaa kaitstus on kõikide eestimaalaste ühine püüdlus ja seepärast soovimegi jagada oma väeosale olulist päeva ka rahvaga väljastpoolt kaitseväge. Homme avab pataljon oma väravad kõigile soovijatele, et nii ajateenijate lähedased kui kohalikud elanikud saaksid osa meie väeosa tähtpäevast,“ ütles pataljoniveebel staabiveebel Lauri Allmann. „Võrreldes varasemaga, on tänavu suurimaks erinevuseks liitlaste soomusmasinate Stryker väljapanek ning kollektsionääridele kindlasti huvi pakkuv embleemide näitus.“

Lahtiste uste päeval saab näha kaitseväes kasutusel olevat varustust, relvastust ja tehnikat. Külastajad saavad täpset silma testida õhk- ja paintballi relvadest laskmisel, tutvuda erioperatsioonide grupi tegemistega, sõita kaitseväe sõidukitega, tutvuda ajateenijate olme- ja sportimistingimustega ning maitsta sõdurisuppi. Lastetoas saavad väiksemad külalised kätt harjutada militaarseid näomaalinguid tehes või pilte joonistades. Kaitseväe tegevust ning ametikohti tutvustab värbamiskeskus. Meeleolukas päev kulmineerub kell neli algava näidislahinguga.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanne rahuajal on ette valmistada õppeaasta jooksul ajateenijatest sõjaaja allüksused: jalaväekompaniid, miinipildujapatarei, tagalakompanii ja staabikompanii. Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa. Praegu on Kuperjanovi pataljon ajateenijate arvult suurim jalaväepataljon Eestis, hetkel teenib Kuperjanovis üle 700 ajateenija.

1992. aasta 18. märtsil moodustati taas Vabariigi Valitsuse otsusega nr 18. Kuperjanovi jalaväepataljon Võrus, Meegomäel. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert (tol ajal kapteni auastmes), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülem. 1992. aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümboolika Vabadussõjast.

Sissepääs Taara linnakusse ainult isikut tõendava dokumendi alusel! Alla 15aastased pääsevad territooriumile ilma dokumendita, kuid ainult täiskasvanud saatjaga.

Kuperjanovi jalaväepataljon asub Võrus aadressil Kose tee 3a. Lisateave numbril 524 3918.

„Eesti allohvitseride väljaõppe mõistmine on liitlastele oluline, et nad suudaksid oma allüksusi paremini juhtida just Eesti olusid arvestades,“ ütles seminari läbi viiva taktikainstruktor vanemveebel Inderk Ojasoo.

Vanemveebel Ojasoo sõnul tuli seminari ettepanek ameeriklastelt. „Eestis roteeruvad liitlased ei ole Eesti allohvitseride väljaõppega eriti kursis, seega soovisid nad tutvuda meie allohvitseride õppe läbiviimisega.“

Mõned liitlasvägede allohvitserid teenivad Eestis juba eelmise aasta sügisest ning oskavad välja tuua, millist infot neil allohvitseride suunal kõige enam vaja on.

Ühendriikide kompaniiveebel Jonathan Duncani sõnul on koostöö süvendamiseks oluline, et nooremallohvitserid ja vanemallohvitserid teaksid üksteise tausta ning kuidas me lahinguväljal otsuseid langetame.

Seminaril osalejad tutvuvad kolme päeva jooksul Eesti allohvitseride karjäärimudeli, õppeprogrammi ja vanemallohvitseride põhikursuse kavaga, külastavad ning .

Ameerika Ühendriikide allohvitserid tutvustavad Eesti allohvitseridele oma haridussüsteemi. Samuti arutletakse, millist täiendõpet lahingukool liitlastele pakkuda võiks.

„Vastavalt kaitseväe juhataja korraldusele viiakse kõik kaitseväelased ja kaitseväe üksused õppuse stsenaariumis ettenähtud valmisolekusse,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik. „Selliste õppuste korraldamine annab meile kindluse, et kaitsevägi toimib ja Eesti elanikud võivad end turvaliselt tunda. Reaalset julgeolekuohtu Eestile ei ole.“

Õppusel harjutatakse peaasjalikult kaitseväe üksuste valmidust reageerida võimalikule kriisiolukorrale, väe- ja objektikaitset ning ümberpaiknemist. Samuti testivad kaitseväelased teavitamis- ja kogunemis- ning staabitööprotseduure. Õppusele on kaasatud kõik kaitseväe rahuaja üksused, suurematest manööverüksustest 1. ja 2. jalaväebrigaad.

Kaitseväe kolonnid liiguvad vastavalt korraldustele erinevatele paiknemisaladele üle Eesti.

„Simulaatoril võib ükskõik kui palju harjutada, aga ajateenijatel on vaja ka reaalset lahinglaskmise kogemust,“ ütles tankitõrjekompanii ülema abi kapten Vladimir Kolotõgin.

Lisaks ajateenijatele said Javelinist ühe lasu lasta ka kadetid. Relvameeskonnas sihturi rolli täitnud kadett Anti Aduson hindas tulemust edukaks, sest lask tabas sihtmärki. „Jään tehtuga rahule, kuid tahaksin tulevikus ka liikuva sihtmärgi tabamist proovida,“ ütles kadett Aduson.

Sarnaselt varasemate aastatega oli ajateenijatel võimalus lasta ka raketikompleksist Milan, mis on praegu koos Javeliniga paralleelselt relvastuses. Tankitõrjekompaniis on kaks rühma, kelle põhirelv on Javelin ning üks rühm, kelle põhirelv on Milan. Kokku lasti täna sihtmärkide pihta üheksa Milani ning kolm Javelini raketti.

FGM-148 Javelin on kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteem, mis kuulub alates 1990. aastate keskpaigast USA ja paljude teiste riikide relvastusse. Tegemist on niinimetatud "lase-ja-unusta" süsteemiga, mis suurendab kaitseväelaste ohutust ja tegevusvabadust lahinguväljal: rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile ning sihtur ei pea raketti kuni tabamuseni sihikul hoidma.

Eesti kaitseväe relvastuses on FGM-148 Javelin alates eelmise aasta septembrist.